Eestis leiduv maavara /kaevandamine, selle töötlemine ja kasutamine (0)

Karina Korol
V-13
Eestis leiduv maavara /kaevandamine, selle töötlemine ja kasutamine
PÕLEVKIVI
Eesti kõige tähtsam maavara on põlevkivi. Üle 80% kaevandatud põlevkivist kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, põlevkivist toodetakse üle 90% Eesti elektrienergiast. Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi.
Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015” ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud „Eesti elektrimajanduse arengukava 2008– 2018 ”. Valmimas on „Ehitusmaavarade arengukava aastateks 2010–2020”, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi , dolokivi, kristalliinse ehituskivi (Eestis peamiselt graniit ), liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.
Põlevkivi kasutamise kaks peamist suunda on põletamine ja utmine. Põletamine toimub õhu keskkonnas, utmine - ilma õhuta. Põletamisel saadakse soojusenergia. Seda kannab kaugkütte puhul kuum vesi, termilis-kineetilise energia korral veeaur, mis käitab elektrijaamade turbiine. Utmise energeetilised produktid on õli ja gaas .
Maavarade säästva kasutamise poliitika kujundamist ja elluviimist juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond
Selle töö hulka kuulub:
●maapõue käsitlevate õigusaktide koostamine ning kehtivate täiustamine;maapõuega setud informatsiooni kogumine ja avalikkuse teavitamine ;
●teiste maapõuega seotud valdkondade arengukavade koostamises osalemine;
●maapõuega tegelevate töötajate nõustamine ja täiendõppe ning selleks vajalike teabe- ja õppematerjalide koostamise, trükkimise ja levitamise korraldamine;üleriigilise tähtsusega maardlate geoloogiliste uuringute, maavara kaevandamise ning allmaa-ehitise rajamiseks tehtavate uuringute lubade läbivaatamine ning vormistamine;
●kui üldgeoloogilise uuringu ala asub kahe või enama maakonna piirides või uurimistöö on seotud maavara otsinguga, siis ka loa väljaandmise otstarbekuse hindamine ning loa vormistamine;
●kõigi riigis välja antud geoloogiliste uuringulubade, maavara kaevandamise lubade ning üldgeoloogilise uurimistöö lubade arvestuse pidamine;
●Keskkonnaministeeriumi kui Riikliku Maavarade Registri vastutava töötleja esindamine, registri koostamise ning pidamise juhendamine;
●maavara varude arvestuse ja nende kasutamise aruandluse organiseerimine, Eesti Maavarade Komisoni töö korraldamine, geoloogiliste loodusmälestiste arvele võtmise ja kaitsmise koordineerimine ;
●maapõue programmi koostamine ja selle raames tööde koordineerimine. 
Töötlemise seisukohalt jaotatakse põlevkivi kolme rühma.
Lubjakas põlevkivi, mille ballastaines domineerivad (üle 60 protsendi) lubimineraalid (kaltsiit, dolomiit ). Peale Balti levila kukersiidi kuulub siia rühma Iisraeli-Süüria levila põlevkivi.
Mergeljas põlevkivi, mille ballastaine koosneb enam-vähem võrdselt lubi - ja savimineraalidest. Tuntumad on Würtenbergi (Saksamaa) ja Green Riveri (USA) maardlate põlevkivi.
Savikas põlevkivi, mille kasutu osa koosneb valdavalt (üle 60 protsendi) mandritekkelisest materjalist. Tüüpnäited on Eesti graptoliitargilliit ( savikivi ), Rootsi maarjaskilt, Volga (Venemaa), Boltõši ( Ukraina ), Irati ja Bariba (Brasiilia), Maomini (Hiina) ning Austraalia leiukohtade põlevkivi.
Maavara kaevandamise load
Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium . Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet .
Pealmaakaevandamine
Kohtades, kus põlevivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides – nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.
Allmaakaevandamine
Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus – teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid.
Rikastamine
Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi eemaldamist. Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega kui rikastamata põlvevkivisegu.
Kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:• odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega• võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus• minimaalsed põlevkivikaod• ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt.
Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine , mida on ligikaudu 40%,sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse,siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed
info saadud :
http://maeopik.blogspot.com/2008/11/plevkivi-kaevandamise-tehnoloogia.html
http://et.m.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkiv i
http://maavarad.blogspot.com/2010/01/kaevandamiskohad-eestis.html