Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine.
rahvuslikus valdkond liikumises Eesti 1872 Tartu Jakob Anda Oli eesti keele Kirjameeste 1893 Hurt saksakeelsete uurimine ja Selts. raamatute asemel korraldamine eesti keelseid ning kirjaviisi raamatuid. Ning arendamine. harida eestlasi.
1884. a. kogus K. A. Hermann kokku Põltsamaa pastori E. Hörschelmanni isetegevuslikud katsetused ning avaldas trükis pealkirja all "Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud". 1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat koorilaulukogumikku "Völkerlieder", üks sega- ning teine meeskoori seades, sisaldades 150 koorilaulu 27 rahvuselt. . Suurema osa laule harmoniseeris ta ise- rahvuslikku omapära arvestamata, koraalistiilis. "Völkerlieder" trükiti Leipzigis ning leidis saksakeelsete sõnade tõttu vähest kasutamist kodumaal. K. A. Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud Koorilaule kirjutas Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200-ni Parimad, tuntuimad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska"; "Ilus oled, isamaa"("Minge üles mägedele") 1873. a.; "Kui Kungla rahvas"; "Munamäel" 1874. a.;
Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatriseltsi või ühingu, kutsusid teatridirektori, kes omakorda koostas trupi. Finantseerimises hakkas osalema ka linn. Teatritrupid olid algul segatrupid, kus oli paar silmapaistvat lauljat, kes esitasid peaosi, ülejäänud olid laulavad näitlejad. Linnateater oli mitmežanriline, kus mängiti nii sõnateatrit, oopereid, operette kui baletti — selline Linnateater tegutses ka Tallinnas laia tänava alguses. Tegemist oli saksa truppide ning saksakeelsete etendustega, kuid 19. Sajandi lõpul mängis kaasa ka eestlasi nii kooris kui orkestris.
Agnetha sündis 27-aastase kaubamajajuhataja Ingvar Fältskogi ja 32-aastase Birgiti (neiupõlvenimi Johansson) kahelapselises peres. Agnetha noorem õde Mona sündis 1955. aastal.Enne ABBAga ühinemist tegi Agnetha Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega.15-aastaselt ühines ta kohaliku tantsubändiga ning hakkas vokalistiks. Mõni aeg hiljem kirjutas ta laulu "Jag var så kär", mis sai 1967. aastal Rootsis hittlauluks.Agnetha avaldas mitu singlit ka saksakeelsete lauludega. 1968. aastal töötas ta ka mõne kuu Lääne-Berliinis ning oli mõnda aega sisse võetud saksa laulukirjutajast Dieter-Zimmemannist. Aastal 1975, olles juba ABBA liige, väljastas ta oma viimase rootsikeelse albumi "Elva kvinnor i ett hus", mis jäi tema soolokarjääri edukaimaks albumiks. Anni-Frid Synni Lyngstad (esinejanimega Frida; sündinud 15. novembril 1945 Ballangeni vallas Norras) on rootsi laulja. Tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena. Anni-Frid sündis saksa
Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Georg Früdrich Händel (1685 1759) 28.03.07 Sündis Saksamaal Halle linnas, suurema elust ja loome perioodist elas inglismaal
kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. luteri kirikus lauldav ühehäälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine Olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mitte muusikud lihtne viis lihtne rütm Vastureformatsioon. Trento kirikukogu 15451563 Kirikukogu kokkukutsumise põhjused: reformatsiooni kiire levik, suurte alade kaotamine, katoliku kiriku probleemide arutamine, sealhulgas
osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi
2010 Lapsepõlv Ø Õigeusunimeks on Karp Ø Lapsepõlv möödus Varbla kihelkonnas Paadremaa vallas Läänemaal Ø Tema ema oli Liiso Ristikivi Ø Oli vallaslaps Ø Õdesid-vendi polnud Ristikivi maja Pivarootsis Haridustee Noorus Ø Debüteeris 1928. aasta septembri U udislehes jutustusega "Ohver" Ø H uvi järjejuttude, väliskirjanike teoste ja saksakeelsete raamatute vastu Ø Töötas mitmetes Tallinna ärides Ø 1933-1934 kohustuslik sõjaväeteenistus H aapsalu Üksikus Scouts-pataljonis Ø Tartu-periood kestis seitse aastat (1936- 1943) Olulised tegevusvaldkonnad Ø Kuulus Eesti Ü liõpilaste Seltsi "Veljesto" Ø Kirjutas ajalehtedesse lühijutte Ø 1943. aastal töötas staabikirjutajana Saksa sõjaväes Ø 1952. 1972. aastani reisis Ristikivi Londonis mööda maailma
Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma loodusest ja mõnikord puu alla lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt, kes pidas koolmeistri ametit kohalikus kihelkonnakoolis. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena, ta oli hea õpetaja.
sõnad: "Seie saagu lenn!" Glehni loss 1886. aasta 1. oktoobriks valmis keskaegse rüütlilossi kahekorruseline krohvimata paehoone, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega. Allkorruse esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid ja mõtteterad. Ladina-, kreeka-, prantsus-, vene- ja saksakeelsete tekstide kõrval leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" Von Glehn ei nikerdanud ainuüksi eriskummalist mööblit. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. 1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati
viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama
Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau
Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes zanrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori- ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal. Siin omandab ta ooperi- ja vokaalmuusika tehnikat. Kuid on iseloomulik, et Salieri mõistab karmilt hukka uusi voole, mis juba ilmnevad Schubert loomingus, alavääristab tema parimaid lüürilisi laule, keelab tal saksakeelsete tekstide kasutamise. Rahvaluule, -laulu ja -tantsu harrastamine, mis on Schubert-le nii iseloomulik, tugevneb väljaspool tema ametlikku õppetööd, on sellega otseses vastuolus. Konviktis loob Schubert enesele iseseisva loomingulise miljöö. Mõned koolivennad (Spaun, Stadler, Holzapfel) jäid kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks. 2. Kooliõpetaja (1813-1817) Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks.
orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. CARL ROBERT JAKOBSONI ÕPINGUD Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga
Praktiline töö Sooritage otsing meie kooli raamatukogu elektronkataloogis RIKSWEB ning leidke vastused järgmistele küsimustele: 4p uurige kasutusjuhendit ning koostage otsingustrateegia vene- ja saksakeelsete raamatute leidmiseks märksõnaga ,,ametikirjavahetus"; Täpsem otsing, sisestasin märksõna ,,ametikirjavahetus", valisin keeleks saksa keel ja ühikuks raamat. Tulemuseks oli neli nimetust. Toimisin sarnaselt vene keelsete raamatute leidmiseks valides keeleks vene keel. Tulemuseks oli kaks nimeust. mitu artiklit on kataloogitud märksõnaga ,,elektroonilised dokumendid" , kirjeldage otsingut;
kalvinistlik kirik. Protestantism on reformaatsiooni tulemusena katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht saksakeelsete hümnidel. Luteri Koraal : vaimulik laul, rahvuskeelne, stroofilise värsstekstiga, salmides korduv viis, lihtne viis ja rütm. Katoliku kirik ja selle muusika. Rooma koolkond ( Vastureformatsiooni keskus) , Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiilirajaja). Rooma koolkonna muusika esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul, eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina looming. Tema looming on keerukas ja kõrvale ülimalt ilus kuulata. Ülimalt
viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis.Nende aastatega õppis Marie lähemalt saksa ja vene keelt. Marie Under täiendas oma teadmisi pidevalt peale keskkooli edasi. Under hakkas luuletusi kirjutama kolmeteistkümne aastaselt saksa keeles. Kuueteist- ja seitsmeteistkümneselt kirjutatud luuletused olid eelkõige mõjutatud klassikalisest saksa kirjandusest. Juba 16-aastaselt Marie tegi oma luulekogumiku mis oli täidetud Saksakeelsete luuletustega ja selle luulekogu pealkirjaks pani ta „Dir“ („sinule“). Under on noorena töötanud ka Risti mõisas lapsehoidjana, kassapidajana ja ajalehe toimetuses sekretärina. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. 16 aastasena tutvumine Vildega mõjutas kindlasti
väljaandmine Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Gammatikale on lisatud ulatuslik sõnavarakogu, mis on küll esimene trükitud eesti-saksa sõnastik, kuid pole siiski originaalmaterjal, vaid tugineb S. H. Vestringi (märksa mahukamale) käsikirjalisele sõnastikule. Sõnastikule on lisadena liidetud 16 temaatilist eriloendit saksa (ositi ka ladina ja vene) vastetega ning saksakeelsete selgitustega, mis väljaandja sõnul pärinevad Thor Hellelt ja teistelt pastoritel. Sõnastikule järgnevad eesti vanasõnad ja mõistatused saksa vastetega, mis ei ole samuti Thor Helle enda kogutud, vaid pärinevad väljaandja sõnul samalt ,,kristlikult sõbralt", kellelt sõnastikuosagi, ent sisaldavad ometi palju rikkalikumat materjali kui Vestringi käsikirja sõnaartiklitest leida, mistõttu on oletatud, et Thor Helle kas lisas neile
eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomile tähelepanu pöörama USA-s, kus sündroom sai diagnoosi staatuse 1994.a. Aspergeri sündroomi definitsioon Tänapäeval on Aspergeri sündroomil neli definitsiooni, mis kõik on aktsepteeritud, kuid kõikidega on seotud teatud probleemid
Rajati kultuuriseltse; · Õpetatud Eesti Selts ( ESS ) 1838. aastal Tartus · Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842. aastal Tallinnas · Lihtrahva seas oli populaarne vennaste liikumine ehk hernhuutlus. Teiseks levis ka Maltsvelti liikumine - Talupoeg otsutas hakata jutlustajaks ning eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine. Eesti seltside teke; · Eesti kirjameeste selts püüdlus oli anda välja eestikeelseid kasulikke raamatuid, mis oleksid saksakeelsete asemel. KooliõpikudRahva harimine. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusõistlusi. Juht oli Jakob Hurt . · Eesti Üliõpilaste Selts Eesti haritlaste kooskäimis koht, liikmes suhtlesid eesti keeles, lipp oli sinimustvalge. · Vanemuine - on 1865. aastal Tartus asutatud teater. Korraldas mitu laulupidu. Teatrietendused. I laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. 1000 pillimeest ja lauljat. Kasvatas ühtekuuluvustunnet.
ansambli Abba liige. Algselt oli ta nimi Agneta, kuid hiljem lisas ta eesnimele h-tähe. Agnetha oli kaubamajajuhataja Ingvar Fältskogi ja Birgit Fältskogi (neiupõlvenimi Johansson) esimene kahest tütrest. Tema õde Mona sündis 1955.aastal. Kui Agnetha oli alles 15-aastane ühines ta kohaliku tantsubändiga ning hakkas vokalistiks. Tema mõni aeg hiljem kirjutatud laul "Jag var så kär" sai 1967. aastal Rootsis hittlauluks. Agnetha avaldas ka mitu singlit saksakeelsete lauludega. Enne ABBA ansambliga ühinemist tegi ta Rootsis edukat soolokarjääri mitmete singlite ja albumitega. Aastal 1975 oli Agnetha juba ABBA liige ning siis väljastas ta oma viimase rootsikeelse albumi "Elva kvinnor i ett hus", mis jäi tema soolokarjääri edukaimaks albumiks. Göran Bror Benny Andersson sündis 16.detsembril 1946.a. Stockholmis. Juba kuue aastasena sai ta oma esimese akordioni ja alustas mängimist koos oma isa ja vanaisaga.Oktoobris 1964.a
Lääne-Eestis harva, märksa sagedamini Ida-Eestis tuleb ette venekeelseid perekonnanimesid (Poleshtshuk, Ostrov, Melnik, Beljäev, Mihkelev, Sabolotnõi, Ivask, Ratnik). Rannarootslaste aladel on pandud rootsikeelseid nimesid (Polding, Punding, Banner, Börjer, Kvarnström, Thoren, Engblum, Södermann). (Saareste II: 7-8.) Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära. 6 Saksakeelsete nimede saamine on sõltunud nimepanijate või nimede üleskirjutajate suvast, ajastule iseloomulikult aga ka eestlaste eneste soovist saada saksa, see tähendab kõrgema seisuse nime. Viimast tendentsi märgivad mitugi autorit. Suur osa näilikku seisusemuutust taotlevaid eestlasi ei pruukinud aga oma nime saksastamisega vaeva näha, sest nende perekonnanimed olid juba algupäraselt saksakeelsed. Värdnimed on nimed, milles eestikeelsele esiosale on lisatud võõrkeelne järelosis
JeanBaptiste Lully (1632 retsitatiivid. Lavastati nii D. Buxtehude orelimuusik 1687) prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr Michael Praetorius (1571 Asutas 16 mängijast koosneva õukondlik maskietendus 1621) esimeste õukonnaorkestri, oli kuninga (mütoloogiline). Etendati ka saksakeelsete vaimulike perekonna muusikaõpetaja. nn semioopereid, milles kontsertite looja tegevust kandis edasi 1672.a. sai õiguse luua ooperi dialoog ning kus muusika Heinrich Schültz (15851672) teatri, temast sai Kuningliku loodi juba valmisolevatele saksa muusika isa, hakkas Muusikaakadeemia juht ja draamaetendustele. esimesena põhjalikult saksa seega Prantsuse ooperi rajaja
märtsil 1882.aastal Kurgjal. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid
valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes zanrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori- ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal. Siin omandab ta ooperi- ja vokaalmuusika tehnikat. Kuid on iseloomulik, et Salieri mõistab karmilt hukka uusi voole, mis juba ilmnevad Schubert loomingus, alavääristab tema parimaid lüürilisi laule, keelab tal saksakeelsete tekstide kasutamise. Rahvaluule, -laulu ja -tantsu harrastamine, mis on Schubert-le nii iseloomulik, tugevneb väljaspool tema ametlikku õppetööd, on sellega otseses vastuolus. Konviktis loob Schubert enesele iseseisva loomingulise miljöö. Mõned koolivennad (Spaun, Stadler, Holzapfel) jäid kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks. Kooliõpetaja (1813-1817) Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks
Kiiresti hakkas kasvama tööpuudus. Viimast leevendas osaliselt tööjõu maale suunamine ja sõjavarustust tootvate tööstusharude juurutamine. 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. 1914. aasta oktoobri lõpus keelati saksa keele kõnelemine avalikes kohtades ning määruse rikkumise eest võis saada kuni 3000 rubla trahvi. Veidi hiljem suleti saksakeelsed ajalehed, ent suurim hoop baltisakslusele oli saksakeelsete koolide sulgemine. Sõjategevus Eestis Kaitsmaks Peterburi (Petrogradi) võimaliku rünnaku vastu merelt alustati juba 1912. aastal Soome ja Eesti rannikul rannakaitsepositsiooni ehitamist. Seda tuntakse Imperaator Peeter Suure merekindlusena. Lääne-Eesti saartele jõuti ehitustöödega alles 1915. aastal. 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi
Laureaatide seas on tuntud luuletajad oma luuletusega nagu näiteks Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Ellen 7 Niit ja teised. 2014. aasta laureaat oli Lauri Sommer luuletusega "***Väikeste sammudega, hangeveertesse komistades...". [5] 4. 1890-1900. AASTAD KIRJANDUSES JA MAAILMAS 19. sajandi keskpaigal ja lõpul oli Eesti kirjanduses olulisel kohal romantism. Suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest, sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. [6] 8 Ärkamisajale pani aluse Johann Voldemar Jannsen ajalehega "Perno Postimees" (1857). Tema pöördumine lehe esimeses numbris: "Tere, armas eesti rahvas..." ennustas ühe rahvuse peatset sündi. [7] 1880.-datel algas venestamine, millega kehtestati venekeelne asjaajamine ning rahvakoolidesse tuli vene õppekeel. 1880
seltsielulisel tegevusel Tartus ja ajakirjanduslikul tegevusel ajalehe Perno Postimees ja Postimees juures. 19. sajandi keskpaigal ja lõpul oli Eesti kirjanduses olulisel kohal romantism. Mitmepalgeline kirjandusvool võttis mitmesuguseid vorme "Vaga Jenoveeva" taolistest usulistest ning "Rinaldo Rinaldini" sugustest seikluslikest rahvaraamatutest Lydia Koidula rahvusromantilise luuleni. Suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest, sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. 19. sajandi lõpul jõudis eesti kirjandusse kriitiline realism. Selle tuntuim esindaja on Eduard Vilde, kellel on küll ka romantilisi teoseid. Kriitilise realismi traditsioon püsis Eestis suuremal või vähemal määral läbi iseseisvusaja, jõudes kohati isegi naturalismini. Teiste seas esindavad seda näiteks Jaan Kärner ja Ernst Peterson-Särgava. 19051917
C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde-venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma loodusest ja mõnikord puu alla lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt, kes pidas koolmeistri ametit kohalikus kihelkonnakoolis. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena, ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendamist ja eesti keele kirjalikke töid
Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Luteri koraal luteri kirikus lauldav 1häälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Veni creator spiritus > Komm, Gott Schöpfer, heilger Geist (Oh Looja vaim, nüüd hingesse) olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Hassleri ,,Mein G'müt ist mir vervirret" > O Haupt voll Blut und Wunden (Oh Jeesus, sinu valu) uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) M. Luter. ,,Ein feste Burg". Luteri koraali üldiseloomustus: esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mittemuusikud lihtne viis lihtne rütm Luteri koraal teoste allikana:
A.I. Steinbergi teos ,,Häbbi sellel, kes petta tahhab". Sellele järgnes mitmeid teisi selle autori mugandusi. Steinberg oli esimene kutseline eestlasest näitleja, kes töötas aastatel 1817-1824 Tallinna saksa teatris, hiljem Riias, Hamburgis, Dresdenis. Ta kirjutas esimesed eestikeelsed näidendid, osales nende lavaseadmisel ja mängis peaosi. Tallinna saksa teatri repertuaari võeti aegamööda järjest rohkem eestikeelseid näidendeid, mida mängiti saksakeelsete näidendite vahel või järel. ( Tollased teatriõhtud koosnesid tavaliselt mitmest erinevas zanris lavateosest.) Enamasti tutvustasid nees lavastused eestlaste keelt ja rahvakombeid ning olid mõeldud eksootilise materjalina mitte- eestlastest vaatajatele. Temaatika on aimatav juba pealkirjadest: pantomiim ,,Jaaniõhtu Mustjõel", lühinäidendid rahvalaulu ja tantsuga ,,Liso ja Ado, ehk se kawwal peigmees", Liso ja Ado kichlatusse pääw", Talgo taggatip ehk peaparrandaminne"
Rõemus). Palju oli liitsõnu, liitsõnaliste nimede lõppudes saavad populaarseks -oks, -raag, -vere, -pere, -pärg, -soo, -soon(Must 2000: 63). Kokkuvõte Eestlaste nimed kujutavad endast hiigelsuurt ja mitmekesist uurimismaterjali. Meie perenimede hulk on väikese rahva kohta hämmastavalt suur, põhjuseks oli perekonnanimede panemise aegse nimeloome rikkus ja mitmekesisus. Eesti rahvas polnud nimedepaneku ajaks veel omal maal peremees, sellest tuleneb suur saksakeelsete nimede suur osakaal. Nimede mitmekesisusele aitasid kaasa erinevad paikkondlikud traditsioonid ja seegi, et eesti keel ei olnud veel valmis - maa erinevates osades räägiti erinevat murdekeelt. Need olid ka põhjuseks, miks paljud nimed aja jooksul kirjapilti muutnud on. Oma panuse nimede mitmekesisusele andis Eesti Vabariigi aegne nimede eestistamise kampaania, mille käigus tekkis juurde suur hulk looduspoeetilisi perekonnanimesid. Kasutatud kirjandus Henno, Kairit. 2003
muusika valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes anrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal. Siin omandab ta ooperi ja vokaalmuusika tehnikat. Kuid on iseloomulik, et Salieri mõistab karmilt hukka uusi voole, mis juba ilmnevad Schubert loomingus, alavääristab tema parimaid lüürilisi laule, keelab tal saksakeelsete tekstide kasutamise. Rahvaluule, laulu ja tantsu harrastamine, mis on Schubertle nii iseloomulik, tugevneb väljaspool tema ametlikku õppetööd, on sellega otseses vastuolus. Konviktis loob Schubert enesele iseseisva loomingulise miljöö. Mõned koolivennad (Spaun, Stadler, Holzapfel) jäid kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks. 2. Kooliõpetaja (1813-1817) Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks
Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Johann Sebastian Bach (1685 1750) 28.03.07 Georg Früdrich Händel (1685 1759)
Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid. · Henry Purcell- barokiajastu suurim Inglise helilooja, tema looming oli keset Itaalia invasiooni ainus inglaste rahvusliku uhkuse ülalhoidja, ainukese Inglise eheda barokkooperi ,,Dido ja Aeneas" autor, kirjutas kiriku- ja kammermuusikat Saksamaa Saksamaal toimunud reformatsioon mõjutas küll sealset kirikumuusikat, end muusikud käisid õppimas Itaalias. · Michael Praetorius- esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertide looja · Heinrich Schütz- on nimetatud Saksa muusika isaks, sest hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse kompneerima, pani aluse Saksa oratooriumile, millest sai vastupidiselt Itaalia oratooriumile kiriklik zanr · Georg Philipp Telemann- üks lääne muusikaloo produktiivemaid heliloojaid, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas originaalselt kõiki omaaegseid stiile Johann Sebastian Bach
rahvast, keda siis Saksamaa võis tulla endale koos maaga tagasi nõudma( see on ka kindlasti üks II ms eeldusi) kuna 1935 aastal visatakse Saksamaa Rahvaste liidust välja on tal põhjust olla vihane. 1938 aastal 14.03 ühendam endaga Austria , Anschluf. Saksamaa väitis, et seal on ju saksakeelne rahvastik, tehti palju propagandat ning midagi ka selle vastu ei tehtud, kuigi see oli suur reeglitest mõõda vaatamine. Nüüd hakkabki saksamaa Tsehho- Slovakkiale ta saksakeelsete alade pärast pilku heitma. Saksa väitis, et tahab vaid neid ääri. Müncheni sobing- 1938 sept. Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa arutlevad, mis teha ja otsustavad, et peab ikka need alad andma. Nii kaotab T-S oma piiri kindlustused, NSV aga viivitab ning ei jõuagi T-S appi. 1939 23. 08 MRP- avalik sisu, et NSV ja Saksa on 10 a rahulepingus.( see andis NSV-le aega end sõjaks koguda ja Saksamaa sai kindla ida piiri) salaprotokolli sisu oli aga, et mõjusfäärid jagatakse- NSV:
arst, kes täidab ka linnaarsti kohuseid. Kohusetunne sunnib täitma antud lubadusi ja 18. augustil 1833. aastal on Marie Elisabeth Saedleri ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pulmad Viru-Nigulas Vasta mõisas, kus elavad pruudi õde ja õemees Carl Weiner. Algab pereelu oma rõõmude ja muredega, ,,eesti mehe elu ja saksa naise elu, kaksikelu" (G. Suits). Sünnivad lapsed: 11.06.1834 Annette Adelheid, 28.09.1836 Marie Ottilie ja 23.09.1845 Friedrich Alexis. Pereisa väljendab oma tundeid saksakeelsete värsiridadega. Kohustused pere ees kasvavad. Kindlustunnet ja ehk ka prestiizi lisab oma kodu olemasolu ja hoolimata väikesest sissetulekust, ostab ta maja koos kõrvalhoonete ja aiamaaga (tookord Vee, hiljem Riia ja praegu Kreutzwaldi tänavas). Võlakoormaid tuleb kanda aastakümneid, alles 1873. aastal, paar nädalat enne tema 70. sünnipäeva, võib Kreutzwald end lugeda maja täieõiguslikuks peremeheks. Kooliharidust on Kreutzwald alati oluliseks pidanud, seda ka oma laste puhul
himself transformed in his bed into a gigantic vermin. Als Gregor Samsa eines Morgens aus unruhigen Träumen erwachte, fand er sich in seinem Bett zu einem ungeheueren Ungeziefer verwandelt. Kui Gregor Samsa ärkas ühel hommikul rahututest unenägudest, leidis ta end voodis muundunud hiiglaslikuks kahjuriks. Franz Kafkale on omane tuua järsult ootamatuid püante hetkeid enne lauselõppe. See on saavutatud kindlate saksakeelsete lausete konstruktsiooniga, mis nõuavad verbide paigutamist lause lõppu. Sellised mehhanisme on võimatu inglise keeles jäljendada, mis tõttu jääb mõtte edaskandmine tõlkija ülesandeks. Inglise keelde tõlkijad kirjutavad sõna Ungeziefer "putukana", kuid see pole päris täpne vaste. Ungeziefer tähendab kesk-saksa keele otsetõlkes "räpast looma, kes pole sobiv ohverduseks". Vahel küll kasutatakse "putuka" (ingl. k. "bug") tähendusena, kuid mitte "putukas" (ingl. k
arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) Herder korraldabki Baltimaades esimese rahvaluule kogumise kampaania. august Wilhelm Hupeli vahendusel sai ta aastatel 1777–1778 oma kavandatava rahvaluulekogu (Herder 1778/79) jaoks 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu koos saksakeelsete tõlgetega. Harimata, lihtsas inimeses uskus Herder olevat säilinud poeesia algupärast jõudu, mõtlemise, tundmise ja tegutsemise terviklikkust, „keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära, kunstipärasuse asemel kehtib rahvalaulus „looduse” seadus selle spontaansuses, esmamuljelisuses, elamuslikkuses nt „Pärisorja kaebelaul“, ei lubatud lühendada. 15
Kaitsemängu tase oli nõrk ja mängijad ei koostanud strateegilisi plaane. Lisaks oma saavutustele maleteoorias pani Steinitz aluse maailmameistrivõistluste traditsioonile Steinitzi võiduga lõppenud 1886. aasta matsi Saksa meistri Johannes Zukertorti vastu peetakse esimeseks ametlikuks male maailmameistrivõistluseks. Steinitz kaotas tiitli 1894 palju nooremale Saksa matemaatikule Emanuel Laskerile, kes oli maailmameister 27 aastat (seni pikim tiitli hoidmise aeg). Saksakeelsete maletajate domineerimise lõpetas Kuuba imelaps José Raúl Capablanca (maailmameister 19211927), kes eelistas mängida lihtsaid seise ja lõppmänge. Capablanca ei kaotanud aastani 1924 kaheksa aastat järjest mitte ühtegi mängu. Pärast Capablancat sai maailmameistriks Venemaal sündinud Prantsuse maletaja Aleksandr Alehhin, kes suri maailmameistrina 1946. Alehhin kaotas 1935 maailmameistritiitli ajutiselt Max Euwele, kuid võitis selle kaks aastat hiljem tagasi.
,,Vanemuise seltsis" esines Hurt rea loodusteaduslike ning ajalugu, rahvaluulet jms käsitlevate ettekannetega . Tema tähendusrikkamaid esinemisi oli esimeselüldlaulupeol 1869. Aastal, kui ta peokõnega sõnastas rea rahvusliku liikumise põhiülesandeid. Hurt määratles meil esmakordselt emakeele asendi ja põhisisu küla- ja kihelkonnakoolis ning maakonnakoolis, mida pidas rahvakoolide kolmandaks astmeks. Toonitas veendalt, et õpetus emakeeles hoiab alal sideme rahvaga, aga saksakeelsete koolide eestlastest õpilased lähevad rahva tulevikule kaduma. Samas juhtis ta saklslastest gümnaagiumiõpetajate tähelepanu sellelegi, et ülipüüdlik saksastamine võib kaasa tuua venestamise. Hurt oli veendunud, et ka saksakeelsetes koolides tuleb õpetada eesti keelt sest siin tegutseda sooviv inimene peab möödapääsmatult keelt oskama. Hurt oli EkmS ja Aleksandrikooli peakomitee presidendina rahvusliku liikumise keskne isik.
rahvakooli, kuid ametivõimud ei toetanud, ilma toetuseta avas 1814. aastal oma korteris koolmeistrite kooli, kus piiratud võimaluste tingimuses said hea hariduse mitmed köstrid ja koolmeistrid, kirjamehed. Antud perioodil tegeldi intensiivselt eesti keele uurimisega ühtse kirjakeele nimel, ülemineku uuele kirjaviisile kirndlustas Tallinnast pärit ja Tartu ülikoolis teoloogiat õppinud Eduard Ahrens. Rajati uusi trükikodasid, suurenes raamatute levitamine, hakkasid levima saksakeelsete teoste alusel tehtud rahvaraamatud. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, töötas Äksi pastorina. Pastorina järgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestava,a kirjakeele loomist, tõi kasutusse õ-tähe, rikastas keelt laen- ja uudissõnadega. 1795
osalejad on tavapäraselt keskkooliõpilased. Andekatele suunatud tegevusi on nii Austrias, Sveitsis kui Saksamaal palju uuritud. Erinevate uurimuste tulemusi kajastab ka Hermanni ja Nevo artikkel. Detailidesse laskumata võib julgelt öelda, et kõik saksakeelsetes maades kasutusel olevad andekatele mõeldud programmid on avaldanud valdavalt positiivset mõju, mis näitab, et võetud suund andekate hariduse arendamisel õigustab ennast. Olles põgusalt tutvunud nii Eesti kui saksakeelsete maade andekate toetamise ja arendamise meetmetega, võib võrdlusmomenti välja tuues öelda, et saksa keelt kõnelevad riigid on Eestist sammu võrra ees. Paljud andekatele suunatud meetodid on sarnased, kuid leidub ka erinevusi. Näiteks on saksa keelt kõnelevates maades olemas koolid, mis on suunatud andekatele lastele või kus on olemas eraldi õppekavad andekate laste jaoks. Eriti ilmekas on näide Sveitsi Howfil-Gymnasium-ist, mis annab õpilastele võimaluse üheaegselt omandada
sõbraks loodus, mida hakkas varakult õpperaamatute abil vaatlema. Terved päevad võis ta metsas ja aasadel ringi hulkuda, loodusteaduse õpik käes, kindlaks määrates taimi ja linnupesi, mida ta leidis. Taimemääramine ja linnumunade kogumine said tema lemmikharrastusteks (linnumunade kollektsioonis leidus üle 200 liigi). Tihti lamas poiss tundide kaupa unistades puude all, unustades oma ümbruse. Juba nendel aastatel hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamisega. Jakobsonite peres oli lastekasvatamine range korra all. Vanemad, kes olid vennastekoguduse liikmed ja nende lastekasvatus tugines rangele pietistlikule vaimule, karistasid lapsi vitsanuhtlusega, kuid tagasihoidlik Carl Robert suutis isa ja ema vihahoogudest enamasti karistuseta välja tulla. Et isal jäi laste jaoks vähe aega (raamatute lugemine ja muusika-alaste oskuste süvendamine võttis kogu aja), siis
kirjanduse ja pilkesalmide pärast - uus poiss luuletas palju, tuli välja et nii mõnigi poiss oli ka salaja luuletanud ja nii kubises terve Mauruse kool nüüd luuletajates - salmide mindi Koovi juurde, lootes temalt heakskiitu, Koovi ütles aga, et tema ei jaga eesti luuletusest midagi ja poisid peaksid minema hoopis Mauruse juurde, nii üritas ta poistest vabaneda, kuid asjatult, nüüd tulid vene- ja saksakeelsete luuletustega, ka Maurus lõi varsti sekka, rääkis poistele armastusest - Indrek luuletajate kilda ei kuulunud, Mauruse sõnad armastusest panid teda mõtlema ja ta käis aina tihemini Vaarmannide perel külas - Indrek läks appi perele lund vedama, kandis Molli antud vanu riideid, et teda ära ei tuntaks - tööd tehes komistas ja kukkus Molli, seejärel Indrek, kes kukkus omakorda neiule otse peale, juhtus see õunapuu all, millelt kukkuv piisk oli kunagi väikese magava Tiina koju viiest
naiseks. Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Si muna kihelkond) Elukohad: Pudivere m õis, Karjaküla m õis, Saksamaa, Berliin, Vene maa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) T ö ökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,, Posti me es" 1886 1890 ajaleht ,,Vir malised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toi metuses päevalehe ,,Teataja" toim etuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,, Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplo maat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa ele m entaar ja kreiskool Ke elteoskus: saksa ke el e esti ke el vene ke el soo m e ke el Abikaasad: A.Kronhau
kujul. 1850. A dokumentides võõrapärased nimed: Wilhelmine, Rosalie. Nimemoodi mõjutasid ka ilukirjandus ja kalendrid. Mood tekkis Tallinna, Tartu ja Viljandi kandis, hiljem levis mujale. Sooviti samastuda härrasrahvaga. Nimepäevad Eestis ja Soomes. Soomes kujunes traditsiooniks, Eestis mitte. Eesti nimed tulid esile 1880ndatest. Otsa tegid lahti Faehlmann ja Kreutzwald, kes eestistasid nimesid. Esimesed selged eestimeelsed kalendrid 1892, nimed Linda, Salme jne. 1898 eesmärgiks leida saksakeelsete nimede asemele eestikeelsed, Tõnissoni raamat saksa nimetraditsiooni vastu. pärast hakkasid ka teistes kalendrites ilmuma tähtnimed. Suur osa pakutud nimedest ei leidnud kasutust. Tekkisid reeglipärasused. Pakuti, et mehenimed võiksid lõppede o ja u-ga, naistenimed a või e-ga. Rahva sekka levisid ettepanekud alates 1905-1906. Algus puudutasid uuendused vaid naisenimesid. Palju mõjutas nimemoodi ilukirjandus ja kalendrite soovitused. Ilmusid ka nimevalimikud. Eesti nimede allikateks on
oodata. Ka Maurus pole ju isand oma hulga koomiliste ninade üle, vaid peab neid kandma, olles ise hulga parem kui ta ninad. Seda kinnitab ta muide ka ise sealsamas, öeldes: ,,Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja; aga nüüd on härra Maurus juba vana." Ütleb ja läheb vanainimese tippival sammul tagasi majja. - Ka siin, nagu Pearu puhul, mängib Mauruse kõneviis, siin selle hüppeline loogika, eesti sõnade väänamine, saksakeelsete sissepoetamine, sõnade ja mõtete kordamisahelate tarvitamine kujukoomika tõstmiseks suuresti kaasa (,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka aupaklik olema. Seepärast ikka - Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja. Aga pidage, pidage! Kuhu me teid magama paneme? kuhu me teile ruumi leiame? Jah, viisakas, aupaklik. Ladina keel ja viisakus, need valitsevad härra Mauruse majas. Ladina keel! Roomlane armastas ruumi, tema
Marie Under 1883-1980 Pärit Tallinnast, suguvõsa juured ulatuvad Hiiumaale. Kooliõpetaja tütar. See loodus tihedalt tema loodusluules. Juba lapsena andekas. 4 aastaselt alustas kooli. Hiljem õppis Kõrgemas Saksa Tütarlaste koolis (parim haridus naisele). Kool vanameelne, kuid hea see, et andis suurepärase keelebaasi. Valdas Saksa, vene ja prantsuse keelt. Kõige kodusem saksa keeles, alustas loomingut saksakeelsete luuletustega (Koidula ka). Mõjutatud ka Goethest ja Schillerist, kes olid väga suured eeskujud. Ajalehe "Teataja" toimetuse mõnda aega, kohtub Eduard Vilde ja Ants Laikmaaga. Hakkab kirjutama eestikeelset loomingut. Abiellub, elab mõnda aega Moskvas. 1906 tagasi Eestisse. Sekkub kirjanduselu organiseerimisse. Teeb palju Euroopa reise. Eelkõige eesmärgiks kultuurieluga tutvumine. EV ajal tegutses kahes rühmituses (Tarapita, Siuru). Kutseline kirjanik. Lahkub Eestist 1944 Rootsi
annaabi.ee 
