Franz Schubert (0)

Keskkool - Muusika - Muusika

1 Hindamata

FRANZ SCHUBERT

(1797-1828)

Referaat
Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………………………………..……3

Franz Schuberti elu……………………………………………………………...4-6

Laulutsüklid……………………………………………………………………..7-8

Laululooming……………………………………………………………….….9-12

Kokkuvõte…………………………………………………………………….….13

Kasutatud kirjandus…………………………………………………………..….14

Lisad……………………………………………………………………………...15
Sissejuhatus
Franz Schubert oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik, armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Juba lapsepõlves oli isa teda viinud suure muusika maailma- Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika oli Franzile suurimaks rõõmuks. Tema perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist. Kodus lauldi ja mängiti mitmesuguseid pille. Schubertil oli vanust ainult 11 aastat ja juba ta esines kirikukooris soolosoprani osas. Ei möödunud nädalat, mil kodus poleks korraldatud kontserte. Ta ei saanud oma eluajal peaaegu mitte mingisugust ametlikku tunnustust.
Franz Schuberti elu
Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja , kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust.
Õpinguaastad (1797- 1813 )
Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima ( klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud , linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus.
Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas.
1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud. Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga, mis avaldab talle vapustavat mõju. Kuid Schubert esimesed loomingulised katsetused, mis algavad 1810. a., kuuluvad pigem olustikulise muusika valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes žanrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori- ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal. Siin omandab ta ooperi- ja vokaalmuusika tehnikat . Kuid on iseloomulik, et Salieri mõistab karmilt hukka uusi voole, mis juba ilmnevad Schubert loomingus, alavääristab tema parimaid lüürilisi laule, keelab tal saksakeelsete tekstide kasutamise. Rahvaluule , -laulu ja -tantsu harrastamine, mis on Schubert-le nii iseloomulik, tugevneb väljaspool tema ametlikku õppetööd, on sellega otseses vastuolus .
Konviktis loob Schubert enesele iseseisva loomingulise miljöö. Mõned koolivennad (Spaun, Stadler, Holzapfel) jäid kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks.
Kooliõpetaja (1813-1817)
Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks. Lõpetanud Konvikti 1813. a. astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari ja asub tööle isa kooli algklassi õpetajana- Schubert esimene ja ainuke töökoht. Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu.
Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos " Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maþoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas " Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm.
Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu " Metshaldjas ", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" (vt. "Laululooming").
Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia "Rändur", mis kõik valmivad 1816. a.
Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline armastus Therese Grob`i vastu, kellega ta puutus sageli kokku sel ajal, kui tütarlaps esines solistina tema messis. Aastaid hiljem ( 1821 ) jutustas Schubert sõbrale: "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema mind..
Kolm aastat ta lootis, et ma temaga abiellun, kuid ma ei leidnud endale tööd, mis oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega ... Tänapäevani armastan teda ikka veel."
1817.a. kevadel tutvub Scubert , üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest .

Laulutsüklid

Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja " Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi . Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku , täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise " soolo -ooperiga".
Esimese laulutsükli klassikalises muusikas lõi Beethoven 6 laulu ("Kaugele armastatule", 1816), kuid þanri tõeliseks rajajaks on Schubert, kes annab sellele laiema haarde, seostatud sündmustiku, dramaatilise arengu, konflikti ja lõpliku lahenduse. Lüüriline sisu tehakse konkreetsemaks, mõjuvamaks uute jutustavate ja kirjeldavate elementide abil. Tekib sotsiaalne kriitika moment, mis "Talvises teekonnas" muutub kirglikuks protestiks ühiskondliku ülekohtu ja ebainimlikkuse vastu.

Just Schubert osutus eeskujuks hilisematele laulutsüklitele (eriti Schumanni "Poeedi armastus", "Naise elu ja armastus" jt.).

Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge. Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane- isegi otseselt rahvaluulepärane- väljenduslaad. Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju autobiograafilist.

Schubert avastas juhuslikult Müller luuletused "Kaunis möldrineiu" ühe sõbra toast . Need jätsid talle nii sügava mulje, et pistes raamatukese hajameelselt taskusse, tõttas ta koju ja asus kohe laule komponeerima. Alles mõni päev hiljem tuli talle sõber meelde ja ta tunnistas "vargusloo" üles. Luuletused on väga laulupärased. Müller ise kahetses, et ta ei oska neid muusikale seada ja avaldas lootust, et kord leidub keegi, kes "avastab sõnades peituvaid viise".

Väiksemaid tsükleid moodustavad 7 laulu Walter Scott`i sõnadele (1825) ja 4 laulu Goethe teosest "Wilhelm Meister" (1826)
Schuberti posthuumne laulukogu "Luigelaul" (1828), mille avaldasid helilooja sõbrad pärast tema surma, ei moodusta seostatud tsüklit. Kogu sisaldab 6 laulu Heine "Laulude raamatust" (ilmunud 1827.a.). ("Atlas" , "Tema portree" , "Linn" , "Mere ääres", " Teisik " , "Kalurineiu"), 7 laulu Rellstabi tekstidele ("Varjupaik" , " Serenaad " jt.) ja 1 laul Seidl`i sõnadele. Nendes viimastes lauludes saavutab Schubert veel suurema tiheduse, dramatismi ja psühholoogilise sügavuse.

Laululooming

Maht ja tähtsus
Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus.
Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks þanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe.
Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust.
Romantism
Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell , sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust.
Teemad
Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme (" Inimsuse piirid" , koguteos "Luigelaul"). Paljud laulud on pühendatud kunsti põhiolemuse küsimusele ("Muusikale" , "Minu klaverile").
Tekstid
Schubert oli suuteline looma laule igasugusele tekstile . Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu-olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele.
Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul.
Kirjanduslik tekst oli Schubert sageli otseseks inspiratsiooniks ja selle mõju all loodi hämmastava kiirusega mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ; "Metshaldjas" Goethe).
Kompositsioonitehnika
Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega . Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi.
Laulu edasiarendamine Schubert loomingus
Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika þanritega. Sisult kasvab laul võrratult mitmekülgsemaks ja realistlikumaks, suuteliseks edasi andma muusika kaudu kõige keerulisemaid probleeme, kõige sügavamaid elamusi.
Schuberti laululoomingu aluseks on lihtne kupleelaul, mis oli Viini salongides vokaallüürika lemmikvormiks , kuid oli võetud otseselt rahvamuusikast. Selliseid laule leidub palju Schubert teoste hulgas, ka tema hilisemas loomingus, kus laulul on kirjeldav iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab muusikat teksti sisule , lisab seostavaid ja ülemineku episoode, retsitatiive ("Uudishimu" jt.), dramaatilisi deklamatsioone ("Pärnapuu" jt.) ja teisi ooperimuusika võtteid. Iga tundemuutus, iga uus samm sündmuste arengus leiab otsese peegelduse muusikas. Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele.
Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema viimases (posthuumses) kogus "Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoor- minoori vaheldumine , mille kaudu antakse peenelt edasi romantiliste meeleolude muutusi ("Head ööd" , "Uudishimu" , " Pisarate sadu" , "Närbunud lilled").
Laulude instrumentaalsaade
Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel. Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid - voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas vees ("Forell"), postiljoni sarve ("Post"), kaugeneva inimese samme ("Head ööd"), koerte kauget haukumist ("Külas") jne. Nii meenutab klaverisaade laulus "Surm ja tütarlaps" koraali, laulus "Serenaad" kitarri jne. Paljudel lauludes on ulatuslik klaverisissejuhatus, vahemäng või coda, milles luuakse ja kinnitatakse teose emotsionaalset
Seos instrumentaalloominguga
Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann).
Schubert on rikka harmoonia ja peene polüfoonia meister, kuid tema muusikat juhib alati selge, väljenduslik, "laulev" meloodia .
Mõned Schubert instrumentaalteosed on üles ehitatud tema enda laulude teemadel ja kasvavad otseselt välja tema vokaalloomingust: klaverikvintett "Forell" (4 osa) , keelpillide kvartett "Surm ja tütarlaps" (2 osa) , klaverifantaasia "Rändur" , variatsioonid flöödile ja klaverile "Närbunud lilled" jm.
Tähtsus, mõju
Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos. tema laulude värskus, siirus, vabadus, puhtus, soe inimlikkus, eksimatu meisterlikkus ja hingestatud lürism on avaldanud ülehindamatut mõju kõigile järgnevatele laululoojatele Schumannist kuni Dunajevskini.

Kokkuvõte

Schubert oli õnnelik teisiti: oma muusika ja oma sõpradega. Sõpru oli tal palju – kunstnikud, poeedid , näitlejad. Sõbrad hoidsid kokku, raskel hetkel olid üksteisele abiks. Schubert oli üldine lemmik. Tänu nendele hakkas tema muusikat tundma kogu Viin .
Schubert töötas palju ja suutis oma lühikese elu jooksul palju ära teha. Schubert jõudis oma 31. eluaastaks kirjutada üheksa sümfooniat.

Kasutatud kirjandus

Internet , otsing GOOGLE

Internet, otsing NETI

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/franz_schubert2.ht m

http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/fschubert.html

Lisad

P
ildid
15

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 83 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

s6rka318 Õppematerjali autor

franz schubert

Sarnased õppematerjalid

doc

Franz Schubert

Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö

Muusika

docx

Referaat - Franz Shubert

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Agnes Ott 12e Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-6 Looming . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-8 Laulutsüklid . . . . . .

Muusikaajalugu

ppt

Franz Schubert

Franz Schubert (1797-1828) Anu-Mai Lillo [email protected] Elu · Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös · Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest · Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust Õpinguaastad (1797-1813) · Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis · Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina · Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist · Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Õpinguaastad (1797-1813) · 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti · Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks

Muusika

doc

Schuberti laululooming

Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. 3. Teemad.

Muusika

doc

Franz Schubert- elulugu, looming

Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina.

Muusika

doc

Franz Schuberti elu ja looming

FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest

Muusika

ppt

Franz Schubert

· Tõi muusikasse palju uut ELULUGU · Sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat . · . Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri ja viiulimängu. · 11aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. · Ta mängis kooli sümfooniaorkestris · Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. · 1813. aastal lahkus Schubert koorikoolist häälemurde tõttu. LOOMING · Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · Lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusikat · Tuntud on ka 8. sümfoonia (,, Lõpetamata sümfoonia"). "LÕPETAMATA SÜMFOONIA" · Sümfooniatest tuntuim imekaunis "Lõpetamata sümfoonia" · 2 osa , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks.

Muusikaajalugu

pptx

Franz Schubert

Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu ABIÕPETAJANA KOOLIS Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Selle töö kõrvalt aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat. HILINE ELU Oma elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma sõprade juures. Ta töötas pidevalt ja väsimatult. Näiteks ühel hommikul olevat Schubert kirjutanud tervelt kuus laulu tsükslist ,,Talvine teekond". Vaatamata vaesusele ei tahtnud ta minna tööle, sest ta kartis, et see häirib tema komponeerimist Elu lõpus hakkas Schuberti õnn pöörduma. Sõprade initsiatiivil anti 1827. aastal trükki osa helilooja lauludest, mis saavutasid ootamatult kõrge tunnustuse

Muusika

Rohkem sarnaseid