Kreutzwaldi luulelooming (0)

Luulelooming
Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele.
2 luulekogu :
Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand – Viru laulik .
Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat.
K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul.
Temaatika – isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine.
Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) – vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus.
Luuletus Viru laulik – mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja kurjust , vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud.
Regivärsivormilised luuletused:
Vana aeg oli vaene aega 1850 – peeti kaua aega ehtsaks rahvalauluks.
Sõda – Krimmi sõja sündmustest.
Kreutzwald kasutas esimesena mitmesuguseid keerukaid värsisüsteeme ja stroofistruktuure; tõestas, et need on rakendatavad ka eesti keeles. Algatas rahvusliku liikumise peamised luuleteemad. Tema kogudega algab eesti lüürika pidev arenguprotsess. Sõnavara rikas ja poeetiline.