50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerlucka
Õppematerjali autor
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K
Karl August Hermann Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl August Hermann 1851.aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla kaunist loodust suure hingehellusega.. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud
18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 18851898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 18981899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor. MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (18851898) andis ta välja eesti esimest muusika kuukirja "Laulu ja mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti Kannel" (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulukaja",
Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu. Tuntuim nendest on koorilaul ,,Kaunimad laulud", mis kõlab sageli ka tänapäeva laulupidudel. Karl August Hermann (1851-1909) Õppis kolm aastat Tartu ülikoolis, jätkas Saksamaal ja lõpetas 1880. aastal Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Õigustatult nimetati teda rahvavalgustajaks. K. A . Hermanni tegevus oli laiahaardeline ja hõlmas erinevaid eluvaldkondi: * töötas eesti keele lektorina Tartuülikoolis * toimetas ajalehte ,,Eesti Postimees" * koostas ,,Eesti kirjanduse ajaloo" * kirjutas ja kirjastas raamatuid Muusikaline haridus piirdus eratundidega
laulma ka segakoorid ning viiuliorkestrid. Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid