Anton Thor Helle (0)

1 Hindamata

Anton Thor Helle
1683 – 1748
Päritolu ning haridus :
Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise saksa kaupmehe pojana . Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima.
Tagasi tulek kodumaale :
Tema tagasituleku ja Põhjasõja-aegse käekäigu kohta puuduvad andmed. 1713. aastast töötas Thor Helle kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri (St. Jürgens) kihelkonnas, 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740 . aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose (Kosch) kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida- Harjumaa praostiks.
Isiklik elu:
1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi ( Jewe ) pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega . Tema kaugematest järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud.
Eesti kultuurikihi kasvatamine :
Eesti kultuurikihi kasvatamisse on Jüri pastor Thor Helle andnud austust vääriva panuse kolme raamatuga. Kultuurilooliselt tähtsaim on kindlasti esimene eestikeelne täispiibel, mis jõudis trükki 1739. aastal ja mille tõlkijaks Thor Hellet on tavaks pidada. Uue Testamendi tõlkimise au siiski temale ei kuulu, kuid koos Kullamaa pastori Heinrich Gutsleffiga töötas ta 1715. Aastal ilmunud teksti teise, 1729. aastal ilmunud trüki tarvis põhjalikult ümber.
Vana Testamendi tõlkimisel oli Thor Helle osa suurem ja tõenäoliselt määravgi. Tegelikke tõlkijaid oli aga palju ja seni pole päris selge, kas Thor Helle ise midagi üldse tõlkis, kuid üldiste tõlkepõhimõtete väljatöötajana ning valminud tõlke parandaja ja täiustajana täitis ta selle suurteose puhul tänapäevases mõttes peatoimetaja osa. Teine tähtis raamat, mis Thor Hellega seostub, on 1732 . aastal ilmunud eesti keele käsiraamat „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache” („Lühike sissejuhatus eesti keelde”), mis n-ö kirjeldab piiblitõlkes kasutatud keelt teoreetiliselt. Selle väljaandjana seisab tiitellehel Pühavaimu koguduse abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös valminud suurteose tähendus ei ole tänapäeval enam nii selgelt teadvustatud, kuid oma ajas oli selle mõju eestlaste hulgas kindlasti suurem kui grammatikal ja piiblilgi. See oli katekismusest, evangeeliumi- ja epistlikatkenditest, lauluraamatust ja palveraamatust koosnev neljaosaline kodu- ja kirikuraamat, mille sarnaseid eestlaste tarvis oli juba sadakond aastat välja antud, aga mille teksti Thor Helle koos paari teise pietistlikult meelestatud pastoriga põhjalikult ümber töötas. Raamat ilmus 1721. aastal 5000-eksemplarises tiraafiis ning edaspidi anti selle järel- või veidi kohendatud uustrükke välja iga paari aasta tagant, kuni 1850. aastani ühtekokku ligi 50 trükki (vt Annus 2000: 154 ja siin allpool). Kui arvestada, et piibli esimese trüki tiraafi oli 6015 ja selle teine trükk ilmus alles aastal 1773 ning ühtekokku ilmus seda kuni 1850. aastani ainult seitse trükki (Annus 2000: 183; Paul 1999: 843–844), aga grammatikaraamat polnudki mõeldud eestlastele, vaid sakslastest pastoritele endile ja selle uustrükk ilmus alles aastal 2006, siis pole mingit kahtlust, et oma ajas kõige populaarsem ja eestlaste hulgas kõige loetavam Thor Helle osalusel valminud raamat oli just too kodu- ja kirikuraamat.
Anton Thor Helle juhtimisel tõlgitud ja üllitatud esimene eestikeelne piibel 1739. aastast. Tallinnas ilmunud "Piibli Ramatu " sõnaleidlik tõlgeavaldas olulist mõju eesti kirjakeelele. Oma keeletarvituses on A.T.Helle toetunud Harjumaa murrakutele.
Panus eesti keele arendamisse:
Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728 -1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele.
Thor Helle põhjaeesti kirjakeele arendajana :
Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks . Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ ( Halle , 1721), millest ilmus (kuni 1850. aastani) kokku 46 kordusväljaannet. Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727 ), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle olulisimaks panuseks eesti kultuuriloos on Vana Testamendi tõlke organiseerimine ja toimetamine, mis viis esimese eestikeelse täispiibli „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“ ilmumiseni 1739. aastal. Selle suure ettevõtmise üheks eeletapiks oli eesti keele grammatika koostamine. Eessõna väitel kogus Thor Helle grammatika jaoks materjali pikema aja jooksul, ent kuna ta oli 30-ndatel aastatel hõivatud piibli toimetamise ja väljaandmisega, jäi grammatika väljaandmine Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Gammatikale on lisatud ulatuslik sõnavarakogu, mis on küll esimene trükitud eesti-saksa sõnastik, kuid pole siiski originaalmaterjal, vaid tugineb S. H. Vestringi (märksa mahukamale) käsikirjalisele sõnastikule. Sõnastikule on lisadena liidetud 16 temaatilist eriloendit saksa ( ositi ka ladina ja vene) vastetega ning saksakeelsete selgitustega, mis väljaandja sõnul pärinevad Thor Hellelt ja teistelt pastoritel. Sõnastikule järgnevad eesti vanasõnad ja mõistatused saksa vastetega, mis ei ole samuti Thor Helle enda kogutud, vaid pärinevad väljaandja sõnul samalt „kristlikult sõbralt“, kellelt sõnastikuosagi, ent sisaldavad ometi palju rikkalikumat materjali kui Vestringi käsikirja sõnaartiklitest leida, mistõttu on oletatud, et Thor Helle kas lisas neile oma kogutud materjali või kasutas lisaks Vestringi käsikirjale veel kellegi materjale. Raamatu lõppu on keeleharjutustena paigutatud dialoogid , mis püüavad võimalikult täpselt kajastada eesti rahvakeelt, neist viimane ( dialoog kirikuõpetaja ja surmamõistetu vahel) pärineb Eberhard Gutsleffilt, esimesed kolm teistelt pastoritelt, kelle hulgas E. Gutsleffi sõnastuse põhjal tuleb näha ka Thor Hellet.
Seega on 1732. aastal ilmunud „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache“ tegelikult kollektiivne töö, millest Thor Helle on ise koostanud mahuliselt üsna väikese osa, kuid mida ta on toimetanud oma keeleliste arusaamiste kohaselt ning lähtudes piibli tõlkimise vajadustest . Thor Helle grammatika on põhimõtteliselt uut liiki, normeeriv grammatika, mille koostamise ja toimetamise käigus autor püüdis eesti kirjakeelt normida ning pakkuda välja laiema kandepinnaga üldkeele varianti. Põhimõtteliselt sama keelevarianti kajastab ka Thor Helle juhtimisel valminud piiblitõlge. Just arvestades tohutut mõju, mida piiblitõlke keel kogu eesti kirjakeele arengule on avaldanud, on 1732. aasta keeleõpetusel eesti grammatikakirjelduse ajaloos eriline koht, sest siin esitatakse piiblitõlkes praktiliselt kasutatud keele teoreetiline kirjeldus. Siiski tuleb arvestada, et grammatika ei kajasta piiblitõlke lõpliku trükivariandi keelt. Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai. Grammatika ilmus 1732, mil piiblitõlke Vana Testamendi keeleline toimetamine oli alles käimas.
Anton Thor Helle:
1683 – sündis,
1713–1748 – Jüri koguduse pastor,
1721 – asutas köstrikooli,
1728–1738 – juhtis põhjaeestikeelse Piibli tõlkimist,
1739 – ilmus tema juhtimisel välja antud esimene eestikeelne Piibel,
1748 – suri.
Viited:
1. http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=225&ItemID=161
2. http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?do=autor_ylevaade&lang=1&aid=41 @Kristiina Ross
3. http://www.ekklesia.ee/parnuimmaanuel/Huvitavat/Piibel/esimene_eestikeelne_piibel.ht m
4. http://keeljakirjandus.eki.ee/753-759.pdf @Kristiina Ross
5 http://www.eestikirik.ee/node/8271 @Ajakiri Eesti Kirik , number 45, aasta2009

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 16 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

c2rolyy Õppematerjali autor

Referaat

anton thor helle

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Hupel Herder ja Merkel

18.sajandi tähtsamad mehed Eesti ajaloos Anton Thor Helle (1683-1748) Sünniaeg: Anton Thor Helle sündis Tallinnas. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Haridus: .Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Töötas: 1713. aastast töötas Thor kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas. 1715 valiti Anton Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna

Ajalugu

odt

Eesti kirjakeele ajalugu

• Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). • Anton Thor Helle tuntud kui piiblitõlkija: eesti kirjakeele arendamine ja soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721 annab välja esimese olulisema töö eesti keele ala „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos“. Lisaks vaimulike tekstide tõlkimisele ja toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu koostasid ka keelenormeeringuid ja grammatikaid

Eesti kirjakeele ajalugu

doc

Eesti keelse piibli ilmumisest

ellu jäänud. 1728. a. hakati taas tegema ettevalmistusi Piibli väljaandmiseks. Eestimaa vaimulikud ülemad kutsusid Liivimaa konsistooriumi ühisel jõul tõlkimist ette võtma. Piiblis kavatseti kõrvuti esitada nii tartu kui ka põhjaeesti murdes tekst, seal kus murded lahku läksid. See plaan jäeti aga õnneks varsti katki. Tallinna mehed asusid üksi tööle. Jumal saatis neile abiks hea heebrea ja eesti keele tundja Anton Thor Helle, kes oli Jüri kiriku õpetaja. Tema võttis kogu tõlkimise juhendamise enda peale. Talle oli abiks Kullamaa õpetaja Heinrich Gutsleff. Mitmed teised õpetajad võtsid jõudu mööda tõlkimisest osa. Anton Thor Helle vaatas aga kõik tõlked ise üle ja võrdles heebrea algtekstiga. Kuigi Anton Thor Helle tundis eesti keelt suhteliselt hästi, tekkis mitmete mõistete tõlkimisel siiski raskusi, sest eesti keeles puudusid vastavad sõnad. Niisugustel

Uurimistöö

pptx

Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel

Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel Anton thor Helle elulugu Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721

Ajalugu

doc

Thor Helle

Thor Helle, Anton 1683 - 1748 Jüri koguduse õpetajatest on sügavaimad jäljed nii Jüri kihelkonna ellu kui ka kogu Eesti kultuurilukku jätnud Anton Thor Helle, kes asus Jüri pastori kohale 1713.a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha

Kirjandus

pptx

Anton Thor Helle

1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle õnnestunud tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti

Eesti keel

pptx

Anton Thor Helle

Anton Thor Helle 1683 Tallinn 13. aprill 1748 Jüri Elulugu Saksa päritoluga vaimulik, keele ja kirjamees. Helle tundis elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. Õppis esialgu Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale end täiendama. 1713. aastast Jüri koguduse õpetaja. Tänu vaimulikule kõrgharidusele Kieli ülikoolist ning oma isale ehk Tallinna kaupmehele. 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Esimene eestikeelse Piibli tõlkija. Isiklikku 1713

Uurimistöö

docx

KT 3 kirjakeele ajalugu

gooti kirjas tekste ja leida neis vana kirjaviisi tunnuseid). Harjuta klassis loetud töölehe põhjal! http://www.murre.ut.ee/vakkur/Gooti/Kiri/kiri.htm 7. Piibli tõlkimine eesti keelde ● Esimesed väljaanded 1686 – lõunaeestikeelne WT – Wastne testament, Adrian Virginius 1715 – põhjaeestikeelne UT - Eberhard ja Heinrich Gutsleff 1739 – piibel – A. Thor Helle ● A. Thor Helle piiblitõlke eestvedajana ja grammatikuna - Anton Thor Helle oli üks nendest 18. sajandi alguses tegutsevatest Eestimaa pastoritest, kes tundsid elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus ka pietistlik soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele

Eesti keel

Rohkem sarnaseid