......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses..
Punased, sisaldavad hemoglobiini. Moodustuvad punases luuüdis. Transpordivad hapnikku. Vere hüübimine- mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Vere hüübimine on vajalik, et vältida liigset verejooksu, see kaitseb ka haava bakterite eest. Hingamiselundkond Kopsukelme- ümbritseb kopse. Sagarateks jaguneb kops. Alveoolide seinad on õhukesed- kopsusombud, koosnevad ühest rakukihist, täidetud õhuga. Närvisüsteem Kesknärvisüsteem- peaaju, seljaaju. Juhib organismi tegevust. Võtab infot vastu, analüüsib ja edastab edasi. Peaaju- juhib inimese talitust. Koosneb, väike, suur, kesk, vahe ja piklikajust. Ajukoore närvirakud juhivad kehalist ja vaimset tegevust. Kujunevad tunded, mõtted, mäli. Väikeaju- kooskõlastab liigutusi. Keskaju- toonuse säilitamine.
kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus.
10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Neuronid erinevad mõõtmete, kujude ja funktsioonide poolest. Nt. motoorne neuron seljaajus, püramidaalneuron hippokampuses, purkinje rakk väikeajus. 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? Hormoon on orgaaniline ühend, mida rakud eritavad vereringesse. Virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron edastab sünapsi kaudu närviimpulsse teisele rakule. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad: otsmikusagar(motoorsed projektsioonid), oimusagar(kuulmiskorteks), kuklasagar(nägemiskorteks) ja kiirusagar(maitsmismeel, naha puute- ja temperatuuritundlikkus). 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Klassikaline tingimine on neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga. Klassikaline
Diastol on südamelihase lõõgastumine. 32) Mis on pulss? Pulss on südame löögisagedus.(arteri seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel väljapaiskuv veri vastu aordikaart) 33) Nimeta inimese keskmine vererõhuväärtus. Süstoolne RR 120-130mm/Hg Diastoolne RR 60- 80mm/Hg 34) Milline on inimese normaalne kehatemperatuur mõõdetuna pärasoolest? 37 kraadi. 35) Kirjelda inimese kopsusid. Parem ja vasak kops, täidavad kogu rindkereõõne, jaotuvad sagarateks, kopsudes bronhid hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus. 38) Kuidas toodab inimese organism soojust? 39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi? Siinusrütm 41) Millistest teguritest oleneb hingamismaht ja sagedus?
transportivate juhade välimiseks avaks. Nii nibu kui ka nibuväljakese nahas on naisel murdeeast alates ja eriti raseduse ning imetamise ajal rohkesti pruuni värvainet ehk melaniini. Rinnanääre ehk piimanääre on sagaratest koosnev näärmete ja juhade süsteem ümbritsetud rasvkoest, mis pärast sünnitust toodab rinnapiima ja transpordib seda piimajuhade kaudu rinnanibusse. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed. Rinnanääre jaguneb mitmeteks sagarateks, mis on selle funktsionaalseteks üksusteks. Mõlemas rinnanäärmes on 15-20 sagarat. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks. Need on looklevad kanalikesed, mis ühendavad rinnanäärmete sagaraid rinnanibude kaudu väliskeskkonnaga kandes rinnapiima ning mis veidi enne nahale avanemist laienevad piimaurkeks. Need on piimajuhade väikesed laiendused enne nibusse jõudmist. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud
Info ülekanne toimub sünapsi teel. Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga. Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise-ja välispinna vahel. Aksoonipotentsiaal- tekib askoni künka juures(joonisel pikas) See on ülekande liik. Naatrium sissepoole, kaalium väljapoole KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Peaaju koosneb: 1) Suuraju- kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Parem
sensoorne, motoorne, interneuron, Mille poolest nad erinevad? 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil? virgatsaine, keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid mõjuvad ajule mõnede eriti tundlike perioodide ajal organismi arenemisel ja täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest. 12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? frontaal- ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate
Ajukoor cortex cerebri Kõrgeim Nsi osa, millega on seotud teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegevus. Koosnev hallollusest. Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev. Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad:
8. Mediaatori lammutamine Sissejuhatus psühholoogiasse 52 Sissejuhatus psühholoogiasse 53 Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Sissejuhatus psühholoogiasse 54 Aju peamised osad: ajutüvi, koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla), Parietaalne (Kiiru), Temporaalne (Oimu), Frontaalne (Lauba) Sissejuhatus psühholoogiasse 55
Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu asend ja välisehitus Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Kujult meenutavad koonust, roidmine pind kuver ja vahelihasmine ning mediaalne nõgusad. 90. Kopsu sisestruktuur Kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, läbivad peabronh, arterid, veenid, närvid ja lümfisooned. Kops jaguneb sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolodeks 92
söödaväärtus alaneb (alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu) ja mehhaniseeritud koristamine raskeneb. Põllumajanduses kasutatavatest liblikõielistest punase ristiku poolt seotud lämmastiku kogus kõigub tavaliselt 60-120 kg vahel. Põldtimud Põldtimut (Phleum pratense) on 20-100 cm pikkuste kõrtega tiheda, rulja, kareda tömbitipulise, painutamisel sagarateks mittejaguneva pöörispeaga hõredapuhmikuline pealishein. Põldtimuti läbilöövus segudes on esimestel aastatel tugev, hea saagivõimega põldheinas ja niidul. Kasutuskestus 5-6 aastat ja kauemgi. Hea söödavusega ja kõrge toiteväärtusega. Kasutusaastatel hakkab kasvama vara, kuid areneb aeglaselt, mistõttu õitsema hakkab alles juuli alguses. Põldtimut kasvab hästi soodsa niiskusrezhiimiga saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadel ning keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel.
(näiteks emased külmavaksikutel ja tupslastel, paljudel emastel märslastel). Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja kujuga, erisoonelistel aga on tagatiibadel vähem sooni kui eestiibadel. Tavaliselt on samasooneliste eestiivad tagatiibadest laiemad ja enamasti ka pikemad, kuid leidub ka selliseid liblikaid, kelle tagatiivad on eestiibadest laiemad (näiteks sambliklased). Tiivad võivad olla ka sagarateks jaotunud, näiteks liblikatel sugukondadest Alucitidae ja Pterophoridae. Tihti esinevad tiibadel ka pikemad või lühemad jätked - siilakud, tuntuim selline liik on pääsusaba (Papilio machaon). Paljudel väikestel liblikatel on tiivad muutunud kitsasteks, lantsetjateks ning ääristatud pikkade narmastega. Lennu ajal ühendatakse tiivapaarid tagatiival paikneva vastava oga - kidaharjase - abil kokku, millega tagatakse nende sünkroonne töö
Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Eristatakse 5 ajuosa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala aju osad Ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on
Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse
Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse
Hormoonide toime avaldub vaid sellistes kudedes, kus leidub nende suhtes tundlikke rakke. Hormoonide vahendusel reguleeritakse väga suurel määral sigimis- ja paljunemis- ning järglaste üleskasvatamise protsessi. Hormonaalse kontrolli all on suguküpsuse saabumine ja sellega kaasnev huvi oma keha ja vastassoo vastu. Hormoonidel on oma roll ka organismi veetasemekaalu säilitamisel, arenguprotsesside ning stressipuhuse käitumise regulatsioonis. 13. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad ning mis on nende peamised funktsioonid? · Kukla- ehk oktsipitaalsagar: asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsioooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab,
Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste alveoolidega. 17. Veresooned ja süda Veresoon on looma torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Arteri või veeni sein koosneb sise, kesk ja väliskestast. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid
Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline susteem oma erinevate osadega. Seljaaju struktuur · Koosneb viiest rühmast segmentidest: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1 õndraluusegment. · Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine 105 Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi 106 Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi väikeaju ja peaaju poolkerad, milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor 107 Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-)
kummaski kopsus jagunevad kümneks segmendibronhiks. Segmendibronhid veel omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 67. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) kopsud asetsevad rindkeres diafragma peal ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, mida läbivad peabronh, arterid ja veenid. Kops jaguneb lõhede varal sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga
motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. · Ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. SUURAJU 1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks 1) otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon 2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera.
pisarad ● Positiivsed emotsioonid, mis annavad tõuke edasi minna! OTSAJU = SUURAJU CEREBRUM ● koosneb paarilistest suurajupoolkeradest HEMISFÄÄRIDEST ja neid ühendavatest KOMMISSUURIDEST. ● kummagi poolkera suurimad vaod: - külg- e lateraalvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu ➔ need vaod jaotavad kummagi poolkera neljaks sagaraks (AJUKOOR jaguneb sagarateks): - otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagaraks ➔ tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär, tahapoole posttsentraalkäär ➔ ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus - moodustab u 60% ajupoolkerade kaalust Suurajupoolkerade koosseisus: - ajukoor - uhteteed - basaaaltuumad ehk põhimiktuumad - külgmised ajuvatseakesed
Asünergia – võimetus täpselt doseerida lihaste kontraktsioonijõudu liigutustegevusel Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste liigutuste korral Lihaste alanenud ehk hüpotoonus Nüstagm ja kõnehäired Suuraju ehk otsaju Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad) Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna) Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal Põhimiktuumade hulka kuuluvad: Juttkeha (sabatuum ja läätstuum) Kahvakera Mustaine Talamisealune tuum Põhimiktuumade funktsioonid Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel
). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri. Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast. 3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on
ARV 1 mm-s Umbes 4,5-5 miljonit Umbes 8000 Umbes 250 000 LÜMF · immuunsüsteemi elund · valmistab lümfotsüüte (kaitserakk) · lümfotsüüdid sünteesivad antikehi 5. KOPSUD JA HINGAMINE · toitainete lõhkumiseks vaja hapnikku · hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine HINGAMINE · juhib peaajus asuv närvikeskus hingamiskeskus · sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb, õhk liigub kopsudesse · väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse kopsudest välja
Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk. Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste-alveoolidega. 18. Neerud ( ehitus) ja 19. Kuseteed Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks.
Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300- 1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Eristatakse 5 ajuosa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala. 6 aju osad ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. piklikaju Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon
Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevast kehaosast ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi väikeaju ja peaaju poolkerad, milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor Aju hall- ja valgeaine: Hallaine:neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks ehk kooreks (>50%!) ja valgeaineks: Ajukoore ehitus: Ajus erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 miljardit; koor ~16 miljardit
on sellised, kus on vähem kui kuus, need on heterotüüpsed. Need kus on kuus homotüüpsed, need on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidea (2,3,4). Economo rühm üks on põhiliselt liigutusi kordineeriv koor, sellel väljal ei ole kranuloos rakkude kihti. 5 rühm on iseloomulik tundlikkust vastu võtvale koorele (puutetundlikkust, sensoorne koor). Peaajukoor jaotatakse nelja suuremasse ossa, mida kutsutakse sagarateks. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar ja oimusagar. Väiksemad moodustised on ajus sammuti olemas ja neid kutsutakse aju käärudeks., sulkused eristavad neid üksteisest. Ajukoore seosed võivad olla allapoole jäävate ajuosadega ja võivad olla vastaspoolkeral samade osadega. On kolme liiki seoseid: 1. projektsiooni teed, need seovad peaaju kooreosi allapoole jäävate ajuosadega, enamus samal poolel olevate ajuosadega. 2
Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-) (lk 590 Kristo konspektis). MRI kujutis ajust:seljaaju-ajutüvi-peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor. Tasakaal- väikeaju, haistmne- aju meidiaalsel poolel poolkerade vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine, kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine. Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks:
Areng algab rakulehest, mis keerdudes moodustab neuraaltoru... käärud ja vaod formeeruvad 7. prenataalse elukuu aegu. Aju anatoomiline orientatsioon: Coronal- eestvaade; sagittal- mediaalne vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne
Astaasia pea ja käte värisemine Ataksia liigutuste koordinatsioonihäire muutus 9. Peaaju närvid ja nende funktsioonid ERALDI LEHEL OLEMAS Need on närvid, mille närvirakkude tuumad paiknevad peaajus, Piklikus sillas, keskajus. Need närvid funktsioneerivad nagu seljaaju närvid, aga erinevus on selles, et osade peaaju närvide koostises on ka parasümpaatilise närvi osad. 10. Suuraju koor ja selle keskused. Otsaju suuremat osa nim. peaaju kooreks. Peaaju koort jaotatakse sagarateks (ajukäärud, nende vahele jäävad sissesopistused ehk vaod). Eristatakse nelja sagarat: Frontaal ehk otsmikusagar Parietaal ehk kiirusagar Oktsipitaal ehk kuklasagar Temporal ehk olmusagar Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihiline ehk närvid paiknevad kihiti, erinevates piirkondades on see kihtide arv erinev. Maksimaalne on kuus kihti. Närviraku
kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. Suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoliselt hallolluse kiht, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10 ajukoor sisaldab ~10 närvirakku ning ligikaudu 10 korda rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust umbes 1/3. Suuraju koor koosneb mitmest, enamasti 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub. Vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada. Kummagi poolkera suurimateks vagudeks on suuraju külg- e
Kopsu alveoolid on õhukeste seinadega ja suure pindalaga, see soodustab gaaside kiiret difusiooni. Hingamisteede üleminek alveolaarsüsteemiks toimub järk-järgult üksikute alveoolide ilmudes bronhioolide seintesse. 26. Kopsud Kopsud paiknevad rinnaõõnes ja koosnevad peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest. Kopsuvärat on koht, kust peabronhid, veresooned ja närvid kopsu sisenevad. Dorsaalne pind on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav. Kopsud jagunevad sagarateks. Kopsu sagarad jagunevad segmentideks. Kopsud on kaetud serooskestaga – kopsukelmega. Kopsusid toidab aordist algav bronhiaalarter. 27. Kuseorganite üldine iseloomustus Kuseelundite ülesandeks on uriini tekitamine ja eritamine. Kuseelundite hulka kuuluvad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (mees- ja naiskusiti). Vahel liigitatakse kuseelundid ka kuseteede kaupa: alumised kuseteed moodustavad kusepõis ja kusiti ning ülemised kuseteed neeruvaagnad ja kusejuhad. 28. Neerude ehitus:
- ülapinda eraldab suuraju kuklasagaratest suuraju ristilõhe – fissura transversa cerebri - alapinna keskel on väikeajuoruke – vallecula cerebelli (A1) seda täidab piklikaju OSAD - paarilised poolkerad – hemispheria cerebelli (AB2) - poolkerasid ühendav keskne paaritu osa – uss – vermis (AB3) - katkematud paralleelsed ristilõhed – fissurae cerebelli (AB4) jaotavad poolkera ja ussi käärudeks, sagarikeks ja sagarateks Folia cerebelli (AB5) - väikeajulehekesed - õhukesed käärud, kujult üsna sarnased Lobuli - sagarikud - sügavamate lõhedega eraldatud kääruderühmad - igale ussi sagarikule (neid on 9) vastab teatud kindel poolkera sagarik Lobi - sagarad - arvult 3 - fülogeneetiliselt enamvähem ühtekuuluvad sagarikud, mida eraldab fissura prima (BCD6) ja fissura dorsolateralis (CD7) Lobus flocculonodularis - tätrakese-sõlmekese sagar (AC8)
34. Kopsud Kopsud on hingamiselundid, kus toimub vere varustamine hapnikuga väikese vereringe abil – kopsuarterite kaudu suunatakse venoosne veri kopsudesse, kus see rikastatakse hapnikuga ning kantakse kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta, kust see suundub edasi vasakusse vatsakesse ja sealt suurde vereringesse. Kopsud paiknevad rinnaõõnes ning neid eraldab teineteisest kesksein. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. Kops jaguneb sagarateks, mis omakorda jagunevad kopsusegmentideks, mis jagunevad sidekoe varal kopsusagarikeks. Sagarikevahelise sidekoe elastsete kiudude rohkus annab kopsudele nende iseloomuliku vetruvuse. Kopsuseid toidab aordist algav bronhiaalarter 35. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiool jaguneb hingamisbronhioolideks, mille seintes esineb juba üksikuid alveoole. Hingamisbronhioolid jagunevad alveolaarjuhaketeks ja viimastele järgnevad
kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu; käpp koosneb 5 lülist; küüniseid 2. Sageli kinnitub säärele üks või kaks paari tugevaid ogasid kannuseid. Mõnikord eesjalad tugevasti redutseerunud. Tiibu kaks paari, harva tiivad lühikesed. Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja kujuga, erisoonelistel on tagatiibadel vähem sooni kui esitiibadel. Samasooneliste esitiivad tagatiibadest laiemad ja pikemad. Tiivad võivad olla jaotunud sagarateks; tihti esinevad tiibadel ka pikemad või lühemad jätked. Tiivad kaetud enamasti tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal; soomused moodustavad tiibadel mustreid. Tiivasoomuseid kaht tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad
kasvanud söögitoruga. 90) Kopsu asend rindkeres Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided. kopsu välisehitus: Kopsud meenutavad kujult koonust. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 91) Kopsu sisestruktuur: Kops jaguneb sagarateks: vasak kops üla- ja alasagaraks, parem üla-, kesk- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus
pea ja käte värisemist, eriti raske on liigutuste algus, kätel esineb hammasrattafenomen) nimetust. Basaalganglionide tuumade nimed: -juttkeha ehk korpus striatum - sabatuum ehk n caudatus - läätstuum ehk putamun - kahvatu kera ehk globus pallidum. Kokku need juttkeha ja kahvatu keha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Striopallidaarse süsteemi närvirakkudel on ühendus mustaine (subst. nigra) rakkudega. Otsaju suurem osa on aga peaaju koor. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat: 1)frontaal- ehk otsmiku sagarat, 2)parietaal- ehk kiilu sagarat, 3)oktsipitaal- ehk kukla sagarat, 4)temporaal- ehk kolju sagarat. Käär gyrus (ld keeles). Käärude vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Need vaod kannavad suleuste nime. Mõnikord kõige suuremad vaod ongi piiriks erinevate sagarate vahel. Otsmiku ja parietaalsagara vahele jääb tsentraalvagu. Tsentraalvaost ettepoole jääb eesmine
elu vastu. Ajuripats närvisüsteemi osa, seal toimub hormonaalsete ainete tootmine (ka kasvuhormooni). Mõhnkeha ühendab kaht ajupoolkera omavahel. Ajukoor ehk neokorteks kõige hiljem tekkinud aju osa. Ajukoores kontrollitakse inimese keelt, kõne ja mälu. See osa laseb meil mõistusepäraselt käituda. Koosneb hallidest tuumaosakestest ja on kurruline, et suurendada aju pindala. Sügavate vagudega eraldatud piirkondi nimetatakse sagarateks. Kummalgi ajupoolkeral on erinev infotöötlemis moodus 1) vasak - tükkhaaval 2) parem- töötleb infot korraga (ruumisuhted), asjade äratundmine, arusaamine, muusika kuulamine. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha. Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju.
kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema kopsu keskseinandipinnal keskseinandi ja kaudaalse õõnesveeni kurru vahel lisasagar
Ajusild- tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad. Sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt silmi, kõrvu. Väikeaju tasakaalustatud kehaasendi ja liigutuste täpsus. Keskaju kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Eesaju on kõige suurem aju osa. Silmatorkavaidinimaju osa on uuem ajukoor e neokorteks. Ajukoor moodustab 80% peaajust. Eesaju poolkerad koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest ning need jagatakse sagarateks: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitusega. 4.2. Närvirakkude ehituse ja talituse põhimõtted Aju koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Närvirakud arenevad tüvirakkudest ning rändavad ajus enda tegevuspaikadesse. Peale närvirakkude on ajus ka gliiarakud ning neil on närvirakkude passiivse abistamise roll
Alumune pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole. Pehme konsistensiga parenhümatoosne organ. (Parenhümatoossetel elunditel ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu; nende sidekoelisse toestikku (stroomasse) on sulundatud elundi põhikude - parenhüüm, mis koosneb peamiselt spetsiifilisest epiteelist ja see teostabki elundi põhifunktsiooni. Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust. Kujult meenutab põikisuunas poolitatud muna. Eristatakse kahte pinda ja kahte serva- teravat alumist ning taha suunatud tömpi serva. Pinnad 1.diafragmaalne pind kumer, suunatud üles vahelihase poole 2.vistseraalne pindlame, suunatud taha ja alla siseelundite poole Maksaga seotud organid: -ülalt ja eest diafragma ja kõhu eessein
Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkveloleku, une keskused, sealt kontrollitakse näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Otsaju e suuraju on peaaju suurim osa, mis koosneb kahest omavahel ühendatud poolkerast. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind (ajukoor) aga hallainest. Suuraju poolkerade pind on liigendatud vagude abil käärudeks ja sagarateks. Suurajukoorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu ning sihipärase tegevuse kavandamine. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest, mille kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Hüpotalamus on neuraalse ja humoraalse regulatsiooni integratsioonikeskus, mille kaudu
peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema kopsu keskseinandipinnal keskseinandi ja kaudaalse õõnesveeni kurru vahel lisasagar.Kopsu sagarad
Hipokambi keemiline ärritamine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj.väljasid, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorseteks neid alasid, kus suurajukoores
kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale struktuuridele eristatakse kopsudel roide-, keskseinandi- ja vahelihasepindasid. Dorsaalne serv on kopsudel ümar ja ventraalne serv terav.Viimasest kopsudesse tungivad sälgud jagavad kopsud sagarateks, mille arv loomaliigiti erineb. Kõige rohkem sagaraid esineb mäletsejaliste kopsudel. Mõlemal kopsul eristatakse tippsagarat ja vahelihasele toetuvat diafragmasagarat. Tippsagar jaguneb omakorda südamesälgu abil kraniaalseks osaks ja kaudaalseks osaks. Tippsagara ja diafragmasagara vahel esineb paremal kopsul kesksagar ning parema kopsu keskseinandipinnal keskseinandi ja kaudaalse õõnesveeni kurru vahel lisasagar
mõtlemine, meeleelundite tegevus, taju ja õppimine. Inimestel moodustab ajukoor 80% peaajust. Osad ajukoore piirkonnad on spetsialiseerunud ainult kindlate toimingute sooritamisele, näiteks nägemisele, kuulmisele, liigutuste reguleerimisele. Mõned ajukoore osad võtavad osa mitmesuguse erineva tegevuse reguleerimisest 25. Milliseid tegevusi juhivad erinevad aju sagarad? Ajukoor jaguneb selle erinevate funktsioonide tõttu sagarateks, mis on oma nime saanud nende peal asetsevate koljuluude järgi. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar ja kuklasagar. Otsmikusagar on seotud liigutuste planeerimisega, nende läbiviimsega ja kontrolliga. Kiirusagar tegeleb naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar on seotud kuulmisega ning kuklasagar nägemisega. 26. Millised funktsioonid on aju poolkeradel? Ajupoolkerad on mõningal määral spetsialiseerunud. Närvid inimese närvisüsteemis paiknevad
diafragma all. ● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna. ● Pehme konsistentsiga parenhümatoosne organ- ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, stroomasse (sidekoeline toes) on sulandunud elundi põhikude e parenhüüm (koosneb spets.epiteelist, teostab elundi põhifunktsiooni). ● Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks, temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid. ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga. - maks fikseeritakse ülalt poolt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale - osaliselt toetatakse kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Eristatakse 2 pinda ja kahte serva: 1. ülemine e diafragmaalne pind: kumer, suunatud üles vahelihase poole - jaotub 2 sagaraks 2
annaabi.ee 
