Et riik toimiks, tekkis töökoht ametnik. Oma õiguste eest võitlesid kaks inimgruppi. Üks oli töölised: parem palk, paremad tingimused, laiem valimisõigus (kehtis varaline tsensus ehk valida said teatud aastasissetulekuga inimesed). Teine grupp olid naised: võitlesid valimisõiguse eest, sest neil see praktiliselt puudus. Valimisõigus oli juba Uus-Meremaal ja Soomes (Soome Suurvürstiriik Venemaa koosseisus). 20. sajandi algust iseloomustab rassism. Valge rassi üleolek teistest rassidest. Iseloomulik on ka sovinism ehk marurahvuslus. Kasutatakse suurte rahvuste suhtes. Oli Saksamaal väga levinud, väljendus Saksa riigis elavate poolakate ja prantslaste suhtes. Oli ka Venemaal, väljendus venestamisega, mis algas 1881, vene keele ja õigeusu pealesurumine Antisemitism juudivaenulikus. Mitte segi ajada rassismiga, sest juudid pole rass! 20. sajandi alguses oli omane Venemaale. Juudid tohtisid elada vaid teatud piirkonnas ehk läänekubermangudes
Ratsionaalsete ostumotiivide korral antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele. Hinnatavateks suurusteks võivad olla ökonoomsus (aja, raha, energia jms. kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive. Siin opereeritakse selliste motiividega nagu prestiizikus, teistest üleolek, ilu, armsus, seksikus jne. Kui toote hindamisel lähtub tarbija ratsionaalsetest motiividest, on oluline vastavat informatsiooni edastada läbi loogilise mõtlemisprotsessi, kasutades graafikuid, jooniseid, skeeme. Emotsionaalsete motiivide ülekaalu puhul on tulemus parem piltide, kujundite, sümbolite ja ka fantaasiast lähtuva pildi maalimisega. 41. Mida näitab ostuosalus? Ostuosalus (involvement) näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate
Päevikromaani ,,Munad hiina moodi" minategelane Jaan viibib maailmast eraldatuna vähihaiglas. Sellest elu lõppjaamast on avatud üksnes pääs minevikku (mõtteiskujutlusis), ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Läbi elades isiklikku eksistentsiaalset aega, püüab ta pingsalt tabada aja kui sellise loomust ning ettehaaravalt aduda ehedat surmakogemust, milles aeg lakkab olemast kõik selle nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks. Nende sarnase tundevärviga romaanide järel sooritab Vetemaa hüppe koomikasse. Rahvuseepose travestias ,,Kalevipoja mälestused" kujutab ta lustaka huumoriga Kalevipoja küpsemist süüdimatust hiiust eneseteadlikuks isiksuseks
lihtsustab "toote positsioonimine", 3) tarbijad positsioonivad tooteid ka tootjate abita, kuid turundusspetsialistid peavad planeerima oma toote positsiooni nii, et see annaks tootele suurimad eelised sihtturgudel. Võimalikud konkurentsieelised: toote eristamine, teenuste eristamine, personali eristamine, maine eristamine. Positsioonimise alusena on olulised järgm. erinevused: 1) tähtsad erinevus kujutab väärtust tarbijate jaoks, 2) eristuvad konkurendid ei paku midagi säärast, 3) üleolek kasu, mida tarbija võib saada ka teistest kaupadest- teenustest, tuleb siit paremini esile, 4) esitletavus erinevust on kerge tutvustada ja ta on "nähtav" tarbijatele, 5)ülevõetavuskonkurentidel on erinevust raske kopeerida, 6) jõukohasus erinevuse kinnimaksmine on tarbijatele jõukohane, 7) kasumlikkus firma suudab erinevuse juurutada kasumiga. 18. Toote defineerimine. Toote paradigma e. toote 3 tasandit (toote ideena, reaalne toode ja toode lisanditega)
Sisemine ja vaimne liikumine oli talle iseloomulik. Tõi kõnekeele ja isikliku ning sotsiaalse rõhumise teema. Sarnanes keskaegsele Villonile. Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 12. Sümbolism, Verlaine ja Rimbaud Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse
Sisemine ja vaimne liikumine oli talle iseloomulik. Tõi kõnekeele ja isikliku ning sotsiaalse rõhumise teema. Sarnanes keskaegsele Villonile. Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 12. Sümbolism, Verlaine ja Rimbaud Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol)
arvukuse hindamise mehhanismide, silmaliigutuste regulatsiooniprotsesside, visuaalse latentsi liikide väljaselgitamiseks. Isiksuse uuringutes kasutab eelkõige faktoranalüütilist meetodit, keskendudes ,,suure viisiku" teooria jmt kontrollile Eesti tingimustes, individualismi- kollektivismi uuringutele, intelligentsuse testimisele. Allik on tegelenud ka semiootikaga, arengupsühholoogiaga, psühholingvistikaga, kultuuriantropoloogiaga. Tema uuringute olulisemad tulemused on äratundmise üleolek avastamisest teatud tingimustel esitatud ruumiliselt (ümber)paigutuvate stiimulobjektide tajus, eesti keele õ-hääliku kodeerimiskanalite olemasolu demonstratsioon, okupatsioonimudeli väljaarendamine objektide arvukuse hindamiseks, liikumiskiiruste muutuste taju konseptsioon. Peeter tulviste Tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia, psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühholoogia
vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks
vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad 6
Suur osa Iraagi raskerelvastusest hävitati ja sellega loodi eeldused maavägede kiireks ja edukaks pealetungiks. Kui õhus domineeris koalitsioon täielkult, siis Iraagi maavägedest oodati märksa suuremat vastupanu, mõned analüütikud arvestasid pealetungi korral 45000 kaotusega liitlaste poolel. Koalitsiooni vägedel oli siiski suur tehniline üleolek. Tankid nagu M1 Abrams, Challenger 1 ja M-84AB olid selgelt paremad Iraagi Type 69 ja T- 72 tankidest. GPS-i kasutamine andis võimaluse maksimaalse efektiivsusega kavandada pealetungi: teati kus nad on ja kus vaenlased on. 23. veebruaril alustasid ameerika merejalaväelased rünnakut Kuveidile. Maismaasõda kestis kõigest sadakond tundi. Juba esimese löögi puhul andsid 8000 iraaklast alla, kõikjal kus
Pingelangus toimub siis, kui otsustatakse, et et ärevust tekitava objektiga on kõik korras. Virgutus-turvalisuse huumori reaktsioon sisaldab tavaliselt heatahtlikkust inimeste vastu keda peetakse armsaks, soojaks, sõbralikuks või familiaarseks. Virgutus-turvalisuse teooria alla kuulub ka negatiivne huumor, mis tekib siis kui ignoreeritakse sotsiaalseid standardeid Halvustus teooria Midagi või kedagi rünnatakse või naeruvääristatakse. Halvustavad naljad (pilkamine, vaenulikkus, üleolek, pahatahtlik) Sõnum julgustab uskuma, et miski või keegi on parem kui miski või keegi teine. Sõnum sisaldab satiiri, alandust, sarkasmi või (enese) hukkamõistu. Pärineb Platonilt ning selgitab, miks inimesed naeravad. Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala oslusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet st. Low Involvement Processing Model (LIP Model) Reklaami kommunikatiivsed eesmärgid: Tähelepanu saavutamine
end ise kontrollida *Arnold ise osa kultuurilisest eliidist *algselt pealkiri "Kultuur ja tema vaenlased" *kultuur ja anarhia väljendavad teatud liikumisi ühiskonnas *anarhial oli oma kodumaa, allikas USA. *Briti ühiskond ei tohi muutda USA ühiskonna sarnaseks *USA on suur teine, kes on ebakultuurne, deemonlik, kultuuri poolt koloniseerimata, harimata. *probleem demokraatia tavaline inimene tohib kaasa r ääkida *millest tuleneb USA üleolek? oskus masse ära kasutada, masse mobiliseerida, vabad käed kultuuri hävitamiseks *väärtuse mõiste, moraalsesmõttes (VIRTUE) *kultuur on inmmassidele hea, see teeb inimkonda paremaks 4 *ameerika esindab anarhiat (mittekultuuri), euroopa esindab fenomeni (kultuuri) 5 II LOENG ROMANTISMi loogika: *sai elujõu sellest, mille oli korda saatnud Euroopsa valgustus: kõik inimloomuses on mõõdetav, mõistusega seletatav
Kodanlus pidi asemele tulema. Aristokraadid pidid eralduma, et mitte takistaa teisi ehk olema kasutud. Tuleb ära hoida rahutusi idee tugevast riigist, kes peab kontrollima madalat klassi nii kaua kui nad saavad ise hakkama, alluma ja tunnistama seda. Ameerika vastandus Inglismaale. Am kui neg eeskuju, ta on kult poolt koloniseerimata maa. Am demokraatlikus oli halb, kuna ta ei tohiks anda massile võimu vaid hoopis juhtima massi. Ta kartis, et Am hakkab maailma juhtima, kuna nende üleolek seisnes selles, et ta oskas massi mobiliseerida. Arnold aga tahtis Inglmaal kult oaasi juhtida. Nt. amerikaliseerumise oht Inglismaal (The Beatles). Richard Hoggart 24.09 1918- Inglise akadeemik sots teadustes, kirjanduses ,,THE USES OF LITERACY" (1957) - uurib massikult Inglism. Tänap toodetakse massikult suurema intensiivsuse, efektiivsusega, kui see oli vanasti. Me liigume massikult loomise poole, jäänuseid, mis oli vähemalt osaliselt linnakultuuri "inimesed" on hävitatud
Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, Põhja tõu üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid. Iseloomulikud olid veel preventiivmeditsiin, kulude kokkuhoid, looduslähedane elustiil ning tootvat tööd tegevate inimeste eelistamine. T-4 programm (,,eutanaasia" mõiste kuritarvitamine) 1939. aastal loodi süsteem, tuntud kui T-4, mis allus organisatsioonile nimega ,,Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee" (järjekordne näide natside künismist eufemistlike nimetuste väjamõtlemisel)
põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat "Ameerika individualism," kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga "õitseng" - "Prsosperity." 3. SUURBRITANNIA SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike
On kirjutanud 16 kogu novelle, 6 romaani, 3 kogu reisikirju, väga palju artikleid ja arvustusi, ja seda kõike 43 eluaasta jooksul. Välispidiselt peeti teda arrogantseks ja snooblikuks meheks. Arvati, et kuna tuleb seltskonda ja on põhiliselt vait, justkui kõrgilt käitub, on uhke oma vana aadlipäritolu peale. Aga tegelikult oli loomult introvertne ja pigem jälgis teisi kõrvalt, ilma isata kasvamine tekitanud ka teatud komplekse, oli kogu aeg sellises kaitsehoiakus. Kas siis rünnak või üleolek. Selle välispidiselt kõrgi olekuga tekitab endale üsna palju vaenlasi. Kui novellidega populaarseks saab, kutsutakse külla igale poole. Ise arvas, et see, mis on tema eraelu, kuulub talle, ei lubanud levitada endast ühtegi pilti ja testamendiga jättis sellise korralduse, et pärast tema surma hävitati kõik tema eraelu puudutavad paberid. Tal uhke ja häbelik süda, mida piinlik ja häbelik teistele näidata. Tema esimeseks kriitikuks ema, kelle kirjanduslikku maitset ta usaldas
On kirjutanud 16 kogu novelle, 6 romaani, 3 kogu reisikirju, väga palju artikleid ja arvustusi, ja seda kõike 43 eluaasta jooksul. Välispidiselt peeti teda arrogantseks ja snooblikuks meheks. Arvati, et kuna tuleb seltskonda ja on põhiliselt vait, justkui kõrgilt käitub, on uhke oma vana aadlipäritolu peale. Aga tegelikult oli loomult introvertne ja pigem jälgis teisi kõrvalt, ilma isata kasvamine tekitanud ka teatud komplekse, oli kogu aeg sellises kaitsehoiakus. Kas siis rünnak või üleolek. Selle välispidiselt kõrgi olekuga tekitab endale üsna palju vaenlasi. Kui novellidega populaarseks saab, kutsutakse külla igale poole. Ise arvas, et see, mis on tema eraelu, kuulub talle, ei lubanud levitada endast ühtegi pilti ja testamendiga jättis sellise korralduse, et pärast tema surma hävitati kõik tema eraelu puudutavad paberid. Tal uhke ja häbelik süda, mida piinlik ja häbelik teistele näidata. Tema esimeseks kriitikuks ema, kelle kirjanduslikku maitset ta usaldas
Ratsionaalsete ostumotiivide korral antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele. Hinnatavateks suurusteks võivad olla ökonoomsus (aja, raha, energia jms. kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive. Siin opereeritakse selliste motiividega nagu prestiižikus, teistest üleolek, ilu, armsus, seksikus jne. Kui toote hindamisel lähtub tarbija ratsionaalsetest motiividest, on oluline vastavat informatsiooni edastada läbi loogilise mõtlemisprotsessi, kasutades graafikuid, jooniseid, skeeme. Emotsionaalsete motiivide ülekaalu puhul on tulemus parem piltide, kujundite, sümbolite ja ka fantaasiast lähtuva pildi maalimisega. Tähelepanu Motiveeritud inimene on valmis tegutsema. Milliseks see kujuneb, sõltub keskkonnast tulevate ärritajate vastuvõtmisest
mitte aadlik. Vaatamata sellele ei loobutud oma aadelkondlikust eelistest. MITTE AADLIKUD Uue ,,seisuse" välja kujunemine literaadid. Literaadid olid kodanliku päritolu akadeemilise hariduse saanud inimesed koduõpetaja, teadlane, arst, pastor. Oli omandatud haridus ja teeniti sellega raha. Suure osa literaatidest moodustasid Saksamaalt sisse rännanud. Nende jaoks oma suuremat tähendust haridust ja sellega saadav vaimne üleolek. Nad olid aadelkonnast rohkem avatud Euroopast tulevatele ideedele. Aadelkonnaga oli ikkagi küllaltki tihe side, igapäevaelu ja elustiil sarnanes aadlike omadele. Linnakodanikud kolmas oluline kultuuri kandev osa. Suurema osa moodustasid kaupmehed ja käsitöölised. Gildide ja tsunftide süsteem valitses ikka edasi. Linnade areng oli 19. saj keskpaigani tagasihoidlik. 189. saj II poolel toimusid suured muutused. Baltisaksa kõrgkodanluse sünd linnades tegelesid äriga
poolt palka ei makstud siis kasutasid nad nii mõnigi kord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja presside provintsielanikelt raha välja. Asehaldurite omavoli tekitas mõnikord provintsidele suurt kahju. Kuid provintsid said Rooma võimust ka kasu, sest roomlased tagasid siserahu ja pakkusid kaitset välisvaenlaste eest. Traditsioon ja võõrmõjud Roomlased hindasid kõrgelt esivanematelt päritud kombeid ja ellusuhtumist, uskudes kindlalt, et nende riigi üleolek teistest põhineb just esiisadelt päritud tublidusel, ja et see annab neile ka õiguse teisi valitseda. Samal ajal asus Rooma juba varasest ajast alates asukaid võõrsilt ja roomlased olid muistsetest aegadest peale muudest rahvastest oluliselt mõjutatud. Palju võeti üle etruskidelt. Vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased aga kreeka kultuuri tugeva mõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi.
4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse.
4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse.
4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse.
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
3.7. Mis eristab etnotsentristlikku ja kultuurirelativistlikku maailma ja selle kultuuride käsitlust? Etnotsentrism - uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Pakub inimestele kindlust nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada koskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda, tugevdab sotsiaalset solidaarsust ühiskonnas. Düsfunktsionaalne, kui üleolek viib vaenulikkuse ja konfliktideni. Kultuurirelativism - arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Põhieeldus on, et igal grupil, ükskõik kui eemaletõukav ta teise ühiskonna liikmele ka ei näi, on samaväärne õigus enesesäilitamisele. 3.8. Mille poolest eristuvad üksteisest ja seostuvad omavahel: normid, tabud, tavad,
USA oli välisvanelane. Suurbritania ei tohi teda kindlasti jälgida. Ameerika jäi kõiges, mida on võimalik seondada kultuuriga, Suurbritanniale alla. Teda ei huvtanud, mida ameerika oma kultuuriga teeb. 1869. aastal oli näha, et Ameerika valmistub maailma valitsema 20. sajandil. Arnold nägi, et asjad lähevad halvasti ja kui USAst saab maailma valitseja, siis läheb kõigil halvasti. Ameerika üleolek tuli sellest, et ta oskas masside üleolla. Massile andakse kultuurihävitamiseks vabad käed. See on Ameerika ,,edu" saladus. Probleemid tõusid ja taandusid Ameerikaga Britannias. Koguaeg on olnud amerikaniseerimise oht Suurbirtanias. Populaarkultuuri teooriad. Loeng 2 Kordamine eelmiset loengust: Arnoldi (ainus mõtleja keda vajame 19 sajandist) juurde veel informatsiooni: · Arnoldi arusaam kultuurist oli väärtuste mõistmine. Kultuur on inimhulkadele
avaral platsil, keskõuel · poliitilise võimu keskus valitseja asupaik, losside eesotsas preesterkuningad Sõjakuse puudumine. Kunstis rahumeelne teema. Eredavärvilised freskod. Härja kujutamine. Naiste domineerimine. Mükeene kultuur 1400-1100 eKr; 2000 eKr tungisid Kreekasse kreeklaste esivanemad, Kreetale algul ei jõutud, areng Kreeta omast madalam. Kasutasid lahingutes hobukaarikuid sõjaline üleolek. 15.saj. tungisid osad Kreetale, vallutasid Knossose, uue valitsejad võtsid omaks Kreeta kultuuri. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kasutati majapidamisaruanneteks. Minoiline kultuur levis mandrile, Kreeta kaotas tähtsust. Lossid majandus- ja kultuurikeskused. Tuntuim Mükeene. Losside ümber polnud linnu. Oli luksuslik sisustus, eredavärvilised freskod. Olid laod, töökojad, kultusepaigad.
alatuid süüdistusi, põhjendamatuid lubadusi, laimu jms. Nende „väärikus” ei kesta kaua. Väärikuse kasvatamine algab juba lasteaiast omades tähtsa koha ka koolis. Oluliseks teguriks on õpetaja eeskuju. Väärikas õpetaja on empaatiline suutes mõista ja lahendada lapse hinge ning keha vahelisi konflike ja vajadusi. Lääne kultuuri oluliseteks elementideks on võistlus, paremusjärjestus, üleolek teistest, pidev enda tõestamine. Sellises „mängus” on alati kaotajad. Kaotamine toodab alaväärsust. Alaväärsusega kaasneb viha endast paremate vastu, see blokeerib mõistuse ja loovuse. Seega võistlusmäng peaks olema alati seotud väärikuse arendamisega. Väärikas kaotaja on õilsam, kui kiitlev võitja. Kaotus on sügav emotsionaalne tunne, kuid see pole süü. Kaotus ei tohiks põhjustada häbi ega alandust. Oluline on, et sa olid seekord parem kui varem
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi- teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, nn ,,põhja tõu" üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid. Iseloomulikud olid veel preventiivmeditsiin, kulude kokkuhoid, looduslähedane elustiil ning tootvat tööd tegevate inimeste eelistamine. Küsimus on teaduse (meditsiini) ja võimu suhetest, mis natsionaalsotsialistlikul Saksamaal (ja ka NSV Liidus, millest edaspidi) saavutas veidra, ebainimliku mõõtme. Natsimeditsiini juured olid sügaval teadus- ja poliitilises ajaloos
mõõde. Nii veidralt, kui see ei kõla, oli siiski täiesti olemas teatav nn arstide ,,natsieetika" arstil ja teadlasel olid eelkõige kohustused ühiskonna (mitte indiviidi / patsiendi) ees. Natsi-teoreetikud ei uskunud ,,puhtasse teadusse" teadusel pidanuks olema tihe seos ühiskonna asjadega ning teadlastel ühiskonna ees kohustused. Natside teadus-(meditsiini-)eetikat iseloomustab: seksistlik paternalism, Põhja tõu üleolek, puhtus, punktuaalsus, ordnung, autoriteetide austamine, avalik ja üldtervishoid. Iseloomulikud olid veel preventiivmeditsiin, kulude kokkuhoid, looduslähedane elustiil ning tootvat tööd tegevate inimeste eelistamine. Küsimus on teaduse (meditsiini) ja võimu suhetest, mis natsionaalsotsialistlikul Saksamaal (ja ka NSV Liidus, millest edaspidi) saavutas veidra, ebainimliku mõõtme. Natsimeditsiini juured olid sügaval teadus- ja poliitilises ajaloos. Fasismi olemuses on
Aasia rahvastega. Olukord muutuks aga järsult, kui emigrandid mainitud paigust puutuksid omavahel kokku näiteks Inglismaal. Sarnased saatused, puhtterritoriaalne lähedus ja pidev konkurents- kõik see suurendab nende gruppide kõrvutamist, võrdlemist üksteisega ,,IN" grupi kasuks positiivsete erinevuste leidmiseks ja selle tulemusena ,,IN" grupi eripärasusele püüdlemiseks. Diferentseerumise eesmärgiks on säilitada või saavutada üleolek ,,OUT" grupist mõningate näitajate poolest. Järelikult on iga diferentseeriv tegevus suunatud võistlusele. Neis tingimustes võib ette ennustada gruppidevahelise võistluse tekkimist, mis ei sõltu nende gruppide vahelistest objektiivsetest, konkureerivatest suhetest. Selline ,,võistlemine" ei too mingit reaalset kasu ega toetu mingile reaalsele alusele. Eesmärgiks on siin positiivsete erinevuste leidmine. Kui sotsiaalne identsus grupi liikmeid ei rahulda, üritavad nad:
pakub töölistele küll kompensatsiooni tulevases elus, kuid selle kompensatsiooni tingimuseks on alistumine ülekohtule ja ebaõiglusele selles elus. Religioon on sotsiaalse kontrolli vahend - alamad klassid peavad leppima oma olukorraga, sest muidu ähvardab neid igavene hukatus. Religioon on mõeldud mitte ainult rõhututele, vaid ka rõhujatele. Viimased usuvad, et nad on samuti osa jumalikust süsteemist, mille lahutamatuks ja paratamatuks osaks on ebavõrdsus, valitsejad ja valitsetavad, üleolek ja alistumine. Valitsev klass pühendub sellistele ideedele ka hirmust sotsiaalsete rahutuste eest. Ka nemad usuvad, et nad on teatud määral sõltuvad jõududest, mis on väljaspool nende endi kontrolli. Religioonil pole Marxi jaoks mingit muud tulevikku kui vaid häving. Selleks, et saavutada inimeste tegelik õnn, tuleb hävitada religioon ehk inimeste illusoorne õnn. Et religioon on tingitud teatud majanduslikust olukorrast (materiaalsest rõhumisest), siis on loomulik, et kui selline
tugevnenud, näitajaks on see, et NL sõjaline võimsus on tasemel, tal on kontrollitavad liitlased ja ka kolmandas maailmas toimunu- rahvuslik vabadusvõitlus, pidi kinnitama seda, et NL valitud suund on õige. Brežnev ja tema lähikondlased kõnelesidki sellest, et mida aeg edasi, seda tõsisemasse kriisi kapitalismimaailm satub, ei ole mingit kahtlust, et NL üleolek on siin selge, pikemas perspektiivis USA ja Läänemaailma kõige olulisema sõjalise org NATO pos-d nõrgenevad. Teatud mõttes Moskva enesekindlus tõi kaasa selle, et 70ndate algus pole mitte konfliktne, vaid on teatud mõttes ka pingelõdvenduse aeg ja mitmed olulised kokkulepped sõlmitakse. Edasi minnakse Sm küsimuses, mis ikkagi oli lahendamata jäänud. 1970 sõlmis NL Sm
See muistsete eestlaste sõjahüüust. 1921 suvi- 1922 lõpp. Anti välja mitu ajakirjanumbrit. Algsele manifestile kujutasid alla 10 kirjanikku: Adson ja Alle, Kivikas ja Kärner, Semper ja Suits, Tassa ja Tuglas, Barbarus ja Under. Nende manifest deklareerib: ,,Vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega." Eelkõige saamaahnus (omakasu, kiire rikastumine) ja tõusiklus (ülbus nendelt, kel endal läheb majanduslikult hästi, seetõttu üleolek ja enda paremaks pidamine- eelnevalt polnud võimalusi, nüüd on; jääb puudu kasvatusest ja kultuursuset; raha eest saab kõike, need kes ei oska või ei suuda teenida ja rikkad olla, on nõmedad). Ajaluulet ja Tarapitat süüdistati ka isamaalisuse puudumises ja kommunistlike ideede pooldamises, sest julgesid kritiseerida ühiskondlikke pahesid ja puudusi. Hakati süüdistama ka liialdamises, vormilisuses, kus kuhjatakse eesmärgiks koledusi, koledaid pilte maalida
Nendeks on: Huumor Teadlik allasurumine Altruism Neofreudistlikud psühhoanalüütikud Carl Gustav Jung tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: vabad assotsiatsioonid isiksuse psühholoogilised tüübid (ekstravert ja introvert) kollektiivne alateadvus arhetüüp Alfred Adler tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: kompenseerimine üleolek alaväärsuskompleks sünnijärjekord Erik Erikson Arengu psühhosotsiaalne käsitlus Erich Fromm Karen Horney Isiksuse käsitlus Carl Gustav Jungi (1875 1961) poolt Jungi teooria aluseks on psühholoogiliste vastandite teooria. Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju.
Tuli ema, viis ta Pariisi. 31. august 1867 suri Baudelaire Pariisis. Omal ajal oli väga hea kunstitundja. Kirjandusest hindas Stendhali, Balzacim Flauberti. *Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 46. G. ORWELLI ELU JA LOOMING, ,,LOOMADE FARM" Eric Arthur Blaire (pärisnimi) 1903-1950 Sündis Indias, on inglane. Ema ja vanema õega kolisid välismaale, isa nägi harva. Kiusati koolis, kuna oli tüse. Oli keskklassi perekonnas. Kiusati, kuna ta oli koolis vaesem kui teised. Läheb Etoni kolledzisse. On selline keskmine õpilane. 1920.ndatel tahtis minna Indiasse politseinikuks. Kirjutanud romaane, essseesid. Allegoorilised stiilid. Suri inglismaal tuberkoloosi
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
kinnitate. Te austate mind sellega, et hindate meie maitsete ühtsust. Kui te aga millegipärast umbusaldate, mis on muide arusaadav, siis ma tunnen, et hukutan enda, kõneldes tõtt. Ent olgu pealegi, teie ei hinda mind seepärast vähem, see aga on mulle kõige tähtsam maailmas.» Härra de Treville oli äärmiselt üllatunud. Selline pilgu teravus, selline avameelsus tekitasid temas küll imetluse, kuid ei vabastanud teda aga täiesti kahtlustest. Mida võimsam oli noormehe üleolek teistest, seda enam oli põhjust kartuseks, kui ta temas eksis. Kõigest hoolimata surus ta d'Artagnani kätt, öeldes: «Olete aus noormees, aga praegu ei saa ma teie heaks rohkem teha, kui ma äsja lubasin. Minu maja on teile alati avatud. Tulevikus võite te igal ajal minu juurde tulla ja arvatavasti saavutate seda, mida soovite.» «Härra,» ütles d'Artagnan, «tähendab te ootate, et ma oleksin selle au vääriline. Olge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
