Peopesi peetakse siiruse, ustavuse väljendajaiks 1. Peopesa pööratud üles väljendab usaldust 2. Peopesa pööratud alla väljendab ülemuslikkust 3. Peopesa pööratud alla ja nimetissõrm ette sirutatud sõjakas asend mida vestluses peetakse üheks ärritavamaks Sõrmed Sõrmede ristamine eitav asend, kuna on peidetud peopesad kui aususe märk PÖIDLAD väljendavad inimese üleolekut, kindlust 1. Pöidlad taskust väljas üleolek 2. Harali pöialde käte asetamine rinnale eitav suhtumine ja kaitse asend + üleolek 3. Pöialdega osutamine pilkav või lugupidamatus osutatavasse Käed Kiilukujuline asend oma arvamuse esitamine või teiste kuulamine Käed seljal väljendab hetkeseisundit, randmest hoidev isik on rahulik, mida kõrgemalt kinni hoitakse, seda enam isik endast välja läheb, vihastub Kätlemine tugev väljendab kindlust, nõrk seda, et
Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatamine, nägu ära pööratud - Uskumatus Küünte närimine - Ebakindlus, närvilisus Kõrva sikutamine - Otsustamatus
Ettevõtte analüüs Swecon Tugevused Nõrkused · Tuumkompetents olulises valdkonnas · Keskendumine ühe automargi peale · Suur turuosa · Hea maine tarbijate silmis · Tugev tippjuhtkond · Madal töötunnihind · Hea kvaliteet · Kõrge tootlikus · Head turustuskanalid · Palju reklaamkampaaniaid · Üleolek tehnoloogilistes oskustes Võimalused Ohud · Uute tehnoloogiate esile kerkimine · Madalamate hindadega konkurentide esile ilmumine · Turu kasvu aeglustumine · Kulukad ettekirjutused · Üldise majandusolukorra ...
MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises RESTAURATSIOON vana võimupoliitika taastamine SOVINISM - rassi-, soo- või mingi ingimgrupi üleolek teistest KOLMEKEISRILIIT Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksamaa, Austria- ungari ja Venemaa vahel. Eesmärk: hoida Prantsusmaad tugevnemast. KOLMIKLIIT 1882. a loodud liit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata kolooniaid ja suurendada võimu merel; Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil; Itaalia soovis end kaitsta. REALPOLITIK
Eestistama eestipäraseks tegema Eestindama eesti keelde tõlkima Tõendama tõele vastavust Tõestama väite tõesust kindlaks kinnitama tegema Soovitav soovikohane Soovitatav soovitusekohane Sisendama kellelegi midagi Sisestama sisse viima või panema sugereerima (nt lastele (nt andmeid arvutisse) kuulekust) Enamik suurem osa Enamus arvuline üleolek Kestus ajaline pikkus Kestvus edasikestmine, vastupidavus Kogu käib terviku kohta Kõik käib iga üksiku kohta Trükk trükkimine, korraga trükitud Trükis väljaanne, üllitis partii Tulemus sihipärase tegevuse Tagajärg juhuslik, iseeneslik positiivne resultaat tulemus Viimane järjekorras viimane Viimne kõige viimane Alluma ametialaselt kellegi Alistuma alla andma
· Majandus riigi kontrolli all · Kutsekogud ja korporatsioonid pidid ära hoidma streigid Natsionaalsotsialism Saksamaal · Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- Adolf Hitler · ,,Mein Kampf" esitab Hitleri põhisesukohad: · Tühistada Versailles' rahu, ühendada sakslased ühte riiki · Võita Sakslastele eluruumi · Kehtestada riigis kord, kõrvaldada demokraatia ja kommunism · Rassipuhtus ja säilitamine · Sakslaste üleolek teistest rahvustest Hitleri võimuletuleku põhjused: · Hitler lubas tühistada Versailles' rahu · Tuua maa välja majanduskriisist · Natsides nähti jõudu, kes suudavad ära hoida kommunistide võimuletulekut · Kommunistid ja sotsialistid ei teinud koostööd Hitleri Saksamaa Sisepoliitika · 1933 nimetatakse Hitler Saksamaa kantseleriks · Keelati kommunistide tegevus, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises · Kehtestati üheparteisüsteem
Napoleon referaat Napoleon sündis 15.augustil 1769.aastal Prantsusmaal.Ta oli suur väejuht ja riigimees.Ta oli auahne,suure töövõime ja tahtejõuga. Napoleon oli suur väejuht kes võttis sõjapidamises kasutusele hulgaliselt uuendusi.Napoleoni sõjad oli vallutussõjad,need nõutsid tohutuid inimohvreid.Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek euroopas.Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele.Tema ümberkorraldused ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele.Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal,Austrias,Itaalias,Venemaal ja mõneski teises riigis.Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena.Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed
ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub. Järgnevad ülestõusud alistatud piirkondades ning atraapidemässud. Seoses võimu allakäiguga suureneb eunuhhide mõju. 4.490 eKr Dareiose I linnade vastu suunatud karistusretk nurjub Maratoni juures. Kreeklastel oli taktikaline üleolek. 5. 334-330 eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. 330 eKr põletas Aleksander Persepolise.
harva • Inimestele on polüploidsus reeglina Polüploidsuse teke • Genoomi duplikatsioon – mitoosijärgses rakujagunemises tekib viga • Gameetide mitte-redutseeriv jagunemine – meioosis tekib viga • Polüspermia – rohkem kui üks seemnerakk viljastab munaraku Polüploidsuse teke Kasulikkus • 3 peamist kasulikku poolt 1) Heteroos 2) Geenide paljusus 3) Aseksuaalne paljunemine Heteroos • Homosügootide hübriidide üleolek homosügootsetest vanematest mingite tunnuste poolest 1) Kasv 2) Saak 3) Vitaalsus •) Heteroos muudab polüploidsed rohkem jõulisemaks kui nende diploidsed vanemad •) Seda rakendatakse tarbeloomakasvatuses ja taimekasvatuses Geenide paljusus • Situatsioon, kus teatud biokeemilised funktsioonid on liigselt kodeeritud ühe või enam geenide poolt • Geenide paljusus kaitseb polüploide mutatsioonide kahjuliku mõju eest kuna
järgmiseks ütlete või teete ta adub teie kavatsusi veel enne, kui olete jõudnud need iseendale teadvustada. Üleolek Kõik hiinlased teavad, et nad on inimkonna koorekiht (mitte Jumala valitud rahvas, sest ükski jumal pole nii ruur, et võiks hiinlasi enda omaks pidada; jumalad on hiinlaste endi loodud), ja hiinlastel oleks südamest kahju kõigist teistest rahvastest, kui neile vaid pähe tuleks teistele rahvastele mõelda (aga seda ei juhtu kunagi). Hoolimatu üleolek on hiinlase iseloomu kindle alustala. Mitte-hiinlane saab hiinlast solvata sama palju kui kaheaastane laps täiskasvanut: kui solvatav ei pea miskiks solvaja seisukohti ega võimeid, missugusest solvangust saab siis üldse juttu olla. Hiina uusaasta Muidugi on teada, et Hiinas on uusaasta, kusjuures igal aastal ise ajal. Tänavu on ta nimelt nimelt 1. veebruaril. Hiina uusaasta on hiinlaste suurim püha. Õieti nimetatakse teda kevadpühaks (chunjie, ingl. k. "Spring Festival").
*kigi spartiaatide koosolek pidi heaks kiitma vanemate *kik ametnikud allusid rahvakoosolu otsusele nukogu otsused *riigiametites olek oli tasustatav (Perikles) *igal aastal valiti 5 riigiametnikku ehk efoori *kujuneb v lja otsene demokraatia * range kodanikukasvatamise süsteem, mille eesm rgiks *poliitilised liidrid p rinesid peamiselt aristokraatide hulgast oli tagada spartiaatide sjaline üleolek alistatud elanikkonnast *riigi huvid olid esiplaanil, kodaniku igused ja individuaalsus teisej rgulised
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
kiusajatele vastu astuda. Ka need kellel on madalam enesehinnang või pärit vaesemast perest. Ohvriteks valitakse just need inimesed, kes on tuntavalt nõrgemad. Esimene samm, mida kiusatav üldse teha saab, ongi probleemist rääkimine! Kiusajateks on tavaliselt need, keda on ennast varem kiusatud, kas kodus või nooremas klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus. Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt verbaalsed ähvardused eakaaslaste suhtes (narritamine ja pilkamine) ning teiselt poolt
novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur alagatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ● 30. novembril Punaväed vallutavad Petseri ● 23
konkurentsivõimet, valitsemise efektiivsust, tagab ettevõtlikkuse, tõstab riskivalmidust, uute ideede teket. Samas toob see kaasa uut tüüpi kuritegevuse ning tõstatab probleeme inimõiguste valdkonnas. I 1970.-80.aastatel seostati globaliseerumist eelkõige majandusega ning Lääne tsivilisatsiooniga. Lääne firmad laiendasid tegevust vähemarenenud maadesse ning ühes sellega levis läänelik tarbimiskultuur, elustiil, väärtused, keskkonnaprobleemid. Lääne majanduslik ja militaarne üleolek võimaldas end tunda liidritena. Tänapäeval on Lääne pealetükkivus ja elustiil hakanud tekitama protesti, mis võib avalduda väga äärmuslikes vormides, nt. terrorism, sõda. Alati on olnud ka globaliseerumisvastaseid. Nende aktsioonid toimuvad samal ajal rahvusvaheliste nõupidamistega. Globaliseerumisel on 3 mõõdet: 1) majanduslik üleilmastumine, mis seisneb riigiüleste e. rahvusvaheliste korporatsioonide tekkes
vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963
See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks. Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt Andresest ette jõuda,aga lõpptulemusena jäi kõigi töödega hiljemaks kui Andres ja pidi seega Eespere sabas sörkima.Pearu jaoks oli Tähtis eelkõige ärplemine,sõnades teistest üleolek,tegudes oli aga kõik vastupidi.Pearu oli maaharimiseks liiga püsimatu. Kolmas peremees romaanis on Vargamäe Sass.Ta oli uue kapitalistliku aja peremees. Sai endale talu Maretiga abileeumise tulemusega.Andres oli sunnitud talu neile andma,kuna pojad olid Vargamäelt lahkunud.Sass ei armastanud Vargamäed nagu And- res.Ta hakkas peremeheks alaväärtuskompleksist jala pärast.(Ta tahab näidata,et suudab olla Vargamäel peremeheks ka vigaselt)Sass juhtmõtteks oli saada,tema tegusid juhtis
kontinentaalne, huumuskiht, vahel liig kuiv sisseuhte, lätekivim O-A-B- C Kõrb-ja Troopiline, Auramise Sisseuhteh, sooldumine Ei ole viljakas poolkõrb parasv, vähe üleolek lähtekivim A-B- sademeid, soe, C pinnas soolane vihmamets Ekvatoriaalne, läbiuhteline Kõdukiht, Keemiline viljakas kuum, niiske sisseuhteh E-B murenemine ferralisatsioon
2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, ajaline piir). Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi Osapooled- Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel Valdkonnad- Ajaline piir- Milles seisnes võidurelvastumine? (tuua ka näiteid õp. lk. 14). Võidurelvastumine- riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NT: Tuumapommid (1945) Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, termotuumapomm Kaugmaaraketid (1950) Tankid, kahurid, lennukid jms. Selgita: Berliini müür- takistada idasaklaste massilist põgenemist läände raudne eesriie- NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Pingelõdvendus- Ida-Lääne vahelisi pingete vähendamine
Vabadussõda Autorid: Rauno Sander Karlo Kalamees Vabadussõda sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse säilitamiseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda=kaitsesõda Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste eesmärkidega. 1919 aasta ja...
Selles ilukirjandusteoses rändab väike prints erinevatel asteroididel, planeetidel, kust ta kohtab inimesi ja isiksusi väga erinevatest valdkondadest ja elualadelt. Täpsemalt külastab ta seitset erinevat planeeti, nende hulgas ka Maad, kus väike prints peatub vähe pikemalt. Esimesel planeedil, mida väike prints külastas, elas kuningas. Kuningas istus väga lihtsal, kuid majesteetlikul troonil, riietatud purpurisse ja hermeliini. Kuninga üleolek, tähtsus ja upakus olid selle planeedi märksõnad. Minu arvates püüab autor selle planeedi olemusega öelda seda, et võim ja uhkus tekitavad inimeses mitmesuguseid tundeid, tekitavad soovi võimu juurde saada, teadmata, mis see kõik endaga kaasa toob ning millised on tagajärjed. Selle koha pealt nõustun ma väikese printsi ehk autoriga väites et suured inimesed on tõesti imelikud, omamoodi, seda muidugi erineval moel. Teisel planeedil elas uhkeldaja
FRANGI RIIK (4.-8.saj): 1. Lääne-Rooma riigi langus ja Frangi riigi kujunemine: 4.saj lõpul panid Aasia stepialadelt Euroopasse tunginud hunnide hõimud aluse suurele rahvasterändele. Hunnide sõjaline üleolek sundis Rooma riigi piiride taga elavad germaanlased liikuma ja nad asusid tervete hõimude kaupa elama Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased olid nominaalselt küll keisritega liitlassuhetes, ent tegutsesid neist sisuliselt sõltumatult. Lääne- Rooma keisrite kontroll riigi provintside üle kadus järk-järgult. 476.a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse ning tunnustas Ida-Rooma (e Bütsantsi) keisrit ülemvalitsejana
nende hulka, kellele armu antakse. Oh kuidas oleks meilgi neid ingleid vaja, hoiaksid nii mõnegi tuule-tormi õigel ajal eemale. Oma teises suures sarjas ,,Suur Passioon" jutustab kunstnik Jeesuse kannatuslugu. Tiitellehel ,,Kristus ja sõdur" on okaskrooniga Kristus koos teda pilkava sõduriga. Valu ja piin lausa lahvatavad sellelt pildilt vastu. Kristus küll istub ja sõdur põlvitab, aga väga hästi on edasi antud halvakspanu ja üleolek sõduri kujus. Kindlasti ei peegelda Dürer Kristuse kannatusloos ainult piiblisündmusi, vaid vihjab ka Kristuse kannatuste kaudu oma rahva kannatustele. Endalgi tulevad silme ette meie eluheidikud, keda tihti tõugatakse ja halvustatakse. Nemad küll okaskrooni ei kanna, aga risti lüüakse neid vägagi tihti. Prügikastis tuhnivat inimest ei ole mõtet tõugata ega pilgata, iial ei või teada, kuidas sa ise lõpetad ehk ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle endale tehtaks.
Napoleoni osa ajaloos Napoleon oli suur väejuht ja riigimees. Ta oli auahne, suure töövõime ja tahtejõuga. Napoleon oli geniaalne väejuht, kes võttis sõjapidamises kasutusele hulgaliselt uuendusi. Tema nimega on seotud põhjalik murrang kogu Euroopa sõjanduses. Napoleoni sõjad olid vallutussõjad, need nõudsid tohutuid inimohvreid. Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Samal ajal murendasid need sõjad enamikus Euroopa maades kehtivat seisulikku korda ja tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale. Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideedele levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal, Austrias, Itaalias, Venemaal ja teistes riikides.
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
Saidi loomisele on raisatud rohkem raha, mis veel kord tõestab, et Rakvere Lihakombinaat rohkem arenenud kui Nõo. Samuti mulle tundub, et heaks firma arendamise näitajaks on tütarettevõtete hulk. Rakvere Lihakombinaadil on neid kolm, aga Nõo ettevõtel neid üldse ei ole. Nagu oli juba öeldud, Rakvere Lihakombinaadil on rohkem kaubamärke. See on ka firma asukohta näitaja firmaturul. Ja viimane Rakvere Lihakombinaadi tõestuse üleolek on see, et kui me astume kauplusesse kõigepealt me näeme Rakvere Lihakombinaadi toodeid ja alles pärast märkame Nõo toodeid. allikad (kust andmed on saadud) : 1. http://www.lihavyrst.ee 2. http://www.rlk.ee
probleem laheneb või suhted halvenevad, kuid probleem ei lahene. Konfliktide lahendamise tehnikad: · Vältimine passiivne, sobib olukorras, kus konflikti lahendamine tooks kaasa veel suuremaid probleeme · Kohaldumine "targem annab järele" eelduseks on, et üks osapool lähtub mõistusest, mitte emotsioonidest · Kompromiss win-win tüüpi väljund osapooled tajuvad, et lahend on kasulik neile mõlemale · Domineerimine üleolek teise osapoole suhtes, nt ebapopulaarsete otsuste sisseviimine · Koostöö sarnane kompromissiga, mõlemad osapooled lähtuvad mõistusest Konflikti juhtimise stiilid · Kangekaelne stiil personaalsete eesmärkide saavutamine · Aitav (suhetele orienteeritud) stiil suhted teistega esikohal · Kaotav stiil oluliseks ei ole ei suhted ega eesmärgid, konfliktid on kasutud, taandamine · Kompromissi otsiv stiil olulised nii suhted kui ka eesmärgid, lahend kus kõik saavad midagi
(,,Vargamäe") · teatrikunsti püüti riiklikult kontrollida · Ajakriitika · realistlik kirjutamisviis · Külakomöödia · Ajaloolise draama 1940.-1950ndad · 1940ndail pälvis draama kirjandusliikidest enim tunnustust · 1950ndail hääbus komöödia, asemele satiiriline draama · Teatris toimus sel ajal suur ümberehitus, alles jäi 5 eestikeelset sõnalavastusteatrit Põhiteemad 1. sõjasündmused ja nõukogude ühiskonna ja inimese üleolek läänemaailmast (August Jakobson ,,Elu tsitadellis") 2. kolhooside loomine, millega püüti maaelu ümber korraldada (Hans Leberecht ,,Valgus Koordis") 3. läänemaailma pahelisus (A. Jakobsoni ,,Saakalid"). Valgus Koordis Sulaaeg draamas 1956-1965 · Tsensuur taandus · Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama
Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus: Võidurelvastumine Vastastikune propaganda Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P B...
avalikust elust avalikust elust Külma sõda (1945-1991) *Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunismi reziimi ja pikaajaline vastaseis erinevates eluvaldkondades Eluvaldkonnad: 1)Diplomaatide riigist välja saatmine 2)Võidurelvastumine 3)Sõjaliste liitude sõlmimine 4)Oma õpetuste levitamine 5)Käsilassõjad 6)Kosmose vallutamine *Võidurelvastumine-riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas *Tuuma- ja tavarelvastus Luureteemad USA NSVL FBI-Vastuluure, NKVDM KGB-1954 terrorismivastane vastuluure ja välisluure CIA- välisluure GRV- Sõjaväe luurevalitsus, sõjalise info
N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne. Pealesurumine käib tugevamate arvelt. N ütleb, et see on ebaloomulik. ,,Karja" solvab üksikindiviidi üleolek. Voorused on nõrkused. Ligimese armastus on lihtsalt teatud võimetus vastu seista teise inimese (välisärrituse) aitamisele. N leiab, et ainult dekadent e. allakäija loeb kaastunnet vooruseks. Oluline on hoida inimestega distantsi. ,,Kaastunne haiseb pööbli/lihtrahva järele." Kannatamine võib jõua teotundmiseni. N ütleb, et kui keegi suudab kaastundlikkuse üle elada, on ta tugev. Zarathustra prohvet Pärsias. Oli N'i usutegelane. Z jääb iseendaks, ei murdu kaastundmise ees
8. kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas eksisteeris kolm ühiskonnaklassi: ilmikud, vaimulikud ja mungad. „Kuigi ükski neist kolmest pole patuta, on esimene hea, teine parem ja kolmas ülihea“. Saada mungaks tähendas teha valiku kultuuri ja hariduse kasuks. Kloostrites valitses intellektuaalne ja moraalne üleolek. Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad õiguse eest- ja hingepalvetele. Tollastes aadli- ja rüütliperedes oli populaarne tava anda lapsi kloostrisse, sest seal oli võimalus saada põhjalikud õpingud, mille pakkus ainult klooster. Munkade arvates oli noormeestel parem tegeleda palvetamisega kui relvaharjutustega, nendest tasapisi pidid saama mungad. Vaimulikud vajasid ilmalikke inimesi, kes pakuksid neile eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid
täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi jumal. Jutustaja tõstab küll vahepeal mässu, aga ta on lihtne teenijatüdruk, ja tema kristlikud üleskutsed mõjuvad nii jõuetute ja naiivsetena, nagu püüaks ta deemonit ahjuroobiga eemale peletada. Heathcliffi vägivald ja üleolek saavad jõudu juurde. Veelgi skandaalsem oli peategelasest hoovav alateadvuslik seksuaalenergia. Pikakasvuline ja tugeva kehaehitusega Heatcliff jätab kõik teised mehed varju. Isabella laseb koos temaga jalga, kuigi mees kohtleb teda algusest peale halvasti. Catherine, kes sotsiaalselt alamal astmel olijat põlgab, erutub siiski juba tema nime kuuldes. Kui Heathcliff välja ilmub, ununeb abikaasa ruttu. Hiljem tunneb tema tütar samasugust lummust.
On mõjutatud sellest, kui tihe on tarbimine. Nõudlust jagatakse tipphooajaks ja madalhooajaks. Tipphooaeg Majutusettevõtte on maksimaalselt koormatud ( Eesti tingimustes suvi- algab jaanipäevast ja lõpped augusti) Võimalikud paljud tipphooajad (nt Otepää) Tipphooaega saab määratleda erinevalt: kuust, aastaajast, nädalapäevast Tipphooajal tekib ülepinge ja ei ole võimalik rahuldada külastaja ootusvajadusi nagu vaja oleks. Majutusettevõttes/ töötajates tekib kõrgendatud üleolek. See paneb põntsu teenindusse. Kõige raskemad on üleminekud Tarbimisel on kindlad reeglid (hotell jääb hotelliks jne) Keskkond jääb ettevõtte omaks, kliendile jääb mälestus ka siis positiivne või negatiivne. Külalisi ei saadeta tagasi. Kui just on tegemist korporatsioonimajutusettevõttega. Siis sellisel juhul ei üürita 1 inimesele tuba, kuna 1 inimesel on raske grupi inimestes tegutseda ( nt 1 wc ja duss on korrusel)
korraga). 6) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas oma korrapäraseid istungeid. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski vaid ühele isikule. 7) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Rooma impeerium oli loodud relva jõul ning ka tema püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek oma vastastest. Roomlased panid suurt rõhku oma armee võitlusvõimele ja selle täiustamisele. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Leegioni põhiosa ja seega kogu sõjaväe peajõu oodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid sinna ka ratsaväeüksused. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinuksest kumerast kilbist, üsna raskest viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast
ajal. Muutuste põhjused? (vt lk 172, 176, 214-215) Värbati palgasõdureid. Relvastust ei pidanud nad ise hanikma, vaid said selle väepealiku käest. Kui sõjamehed erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisi elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja heaolu eest hoolt kandis. Rooma impeerium olid loodud relva jõul ning püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek vastasest. Endiseks jäid sõjaväe ülesehitus, relvastus ja võitlustaktika. Peamine väeüksus oli leegion, põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjaväkke hakati värbama itaallaste provintside elanikke. Rajati tugev reservvägi, mida võiks vajaduse korral suunata kuhu tahes. Sõjavägi jagunes piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks
kolm koosseisu, viimasena astusid peaosades üles Pille Lill, Riina Airenne, Vello Jürna ja Aare Saal.) Eesti ooperipublikule hästi tuntud lauljanna Cynthia Makrise (USA/Soome) Aida oli jõuline ja kirglik ka oma meeleheiteja nõrkushetkedel. Marianna Tarassova (Peterburi Maria teater) Amnerisest säras külma kõrkust ja võimutunnet. Moskva Suure Teatri tenor Roman Muravitski (Radames) esines temperamentselt, hea keskendumise ja lavanärviga. Imponeeris külalissolistide täielik üleolek vokaalpartiist, siiski oleksin nende tõlgenduses soovinud kuulda veidi rohkem pehmust ja lüürilist liini. Eesti lauljatest oli sel õhtul suurim roll Jassi Zahharovil Amonasrona, tema mitmekülgne interpretatsioon (ka hääleliselt) teenis publiku vaimustunud vastuvõtu. Ühtlaselt heal tasemel esinesid Leonid Savitski (Ramphis), Mati Palm (Egiptuse vaarao), Heli Veskus (Ülempreestrinna) ja Mart Madiste (Saadik). Esietendust dirigeeris Arvo Volmer, Rahvusooperi uus loominguline juht
Teadusrevolutsioon e murrand teaduses. Loodi 3 väga tähtsat teooriat: aatomi teooria, kvantteooria, relatiivsus teooria. Edasi arenes ka psüholoogia. Raudkonstruktsionid: Pikad sillad, kõrghooned, suured laevad e aurikud. Tekkisid uued kunsti voolud: ekspressionism, futurism. Rassim inimeste või inimrühmade tagakiusamine rassitunnuste alusel. See on tekkinud 19. ja 20. sajandi vaheldusel Eurooplaste ettekujutus valge rassi üleolek kõigist ülejäänudtest. Mis oli rassismi tekkimise põhjus? 1. Sooja kliimaga aladel polnud inimestel vaja tegelada elatusvahendite hankimisel sama palju kui Eurooplastel. Tulemuseks allajäämine Euroopale. 2. Lääne tööstusriigid otsisid odavat tööjõudu, odavamat toorainet, uut turgu. 3. Lääne Eurooplased tunnetasid oma missiooni, kui värviliste rasside tsiviliseerimist: kirik, kool, läänemeditsiin. 4. Moodustus väljarändamine Euroopast
austerlastele-sakslastele. Ta loobus uuesti troonist ja saadeti Püha Helena saarele (Atlandi ookeanis), kus ta 1821. aastal suri. 6. Kuidas iseloomustada Napoleoni rolli Euroopa ajaloos? (lk 97) Napoleon oli suur väejuht ja riigimees. Ta oli ka geniaalne väejuht, kes võttis sõjapidamises kasutusele palju uuendusi. Negatiivne: Napoleoni sõjad olid vallutussõjad ja nõudsid palju inimohvreid. Sõdade eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Positiivne: Sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja vastuvõetud seadused (nt Saksamaal pärisorjuse kaotamine ja juutidele kodanikuõiguste endmine) said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Sõjad tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale Euroopas. 7. Miks ja millal toimus Viini kongress? Millised olulisemad Euroopa riigid sellest osa võtsid? (lk 98) 1814.-1815.aastal
.............................................7 Ohtlikud olukorrad........................................................................8 Punktide märkimine.......................................................................8 Võtete ja tegevuse hindamine.....................................................8 Võistlejate paremusjärjestuse määramine..............................10 Seljatamine......................................................................................10 Tehniline üleolek.............................................................................10 Keelud................................................................................................12 Matilt pagemine...............................................................................12 Keelatud võtted...............................................................................13 Naiste maadluse reeglid.................................................................14 Riietus.......................
Bütsantsi ( 395-1453) diplomaatia Peale Rooma impeeriumi lagunemist hakkas rahvusvaheliste suhete süsteemis olulist rolli mängima Bütsants. Roomast eraldumise ajaks loetakse 395 aastat ja esimeseks imperaatoriks sai Arkadios. Ida-Rooma riigi kodanikud pidasid ennast roomlasteks. Etniline koosseis: kreeklased, süürlased, koptid, armeenlased, grusiinid, juudid, alates 6 sajandist slaavlased ja 11 sajandist araablased. Majanduses, poliitikas ja kultuuris kuulus üleolek kreeklastele. Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas Suur rahvasterändamise ajajärk. Kõiki selle nähtuse põhjusi ei suuda teadlased seletada. Kindlasti mängis oma rolli suurte hõimuliitude tekkimine ja germaanlaste ja slaavlaste asualade suhteline ülerahvastatus. Algtõuke andsid hunnid, kes IV sajandi teisel poolel tungisid Ida-Euroopa
Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon Sõjaline üleolek tänu hobustele ja kaarikutele; Kreeta saare vallutamine; võeti omaks minoiline kultuur ning kohandati kreeta lineaarkirja oma keelele; Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massivsetest kiviplokkidest nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega; iga suurem loss omaette riig keskus; Kreeklased võtsid minoilisest kulruurist palju omaks nagu : lineaaerkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme.
). 7 7. Kokkuvõte Kuningas Louis XIV oli kaks silmapaistvamat kirge sõjakuntsti ja rahukuntsti kirg, kusjuures rahukuntsdides väljendus tema kuningaks olemine losside ehitamises ja sisustamises. Tema sõjaarmastus tõi Prantsusmaale alandust ja ülejäänud Euroopa viha, arhitektuuri ja selle naaberkuntsdide armastus seevastu tegi Prantsusmaast kultuurikeskuse. Nagu ütles kirjanik Voltaire: "Tema jansenismi-vastasus, liigne üleolek välismaalaste suhtes sel ajal, kui ta edukas oli, nõrkus teatud naiste vastu." Kuningat süüdistati õigustatult "liiga kergekäeliselt alustatud sõdade, Pfalzi tulega laastamise ja protestantide tagakiusamise pärast. Kui aga tema suurepärased omadused ja saavutused kaalu teisele poolole panna, kaaluvad need puudused üles. Aeg, mis muudab inimese otsustused küpsemaks, on tema mainele pitseri vajutanud ja hoolimata kõigest, mis tema vastu on kirjutatud, lausutakse tem anime alati
Stalinlik reziim ja Nõukogude süsteem seadis ametlikult sihiks kommunistliku utoopia loomise ning väljaspool Nõukogude Liitu leidus tuhandeid kommuniste, kes seda innukalt toetasid, kuna suhtusid vaenulikult kaasaegse kapitalismi. Hitler ja rahvussotsialism vihkasid marksismi nagu ka paljud eurooplased väljaspool Saksamaad. Hitler püüdles kõrvalekaldumatult uue Euroopa korra loomise poole, mille aluseks pidi olema rassihierarhia ja germaanliku Euroopa kultuuriline üleolek. Nõukogude kommunism oli mõeldud inimkonna progressi tööriistaks, kui puudulik see meile ka tänapäeval ei tunduks, rahuvussotsialism aga kujutas endast juba loomu poolest konkreetse rahva progressi tööriista. LÕPETUSEKS Mõlema diktatuuri all elavad inimesed pidid leidma viisi, kuidas leppida poliitilise vabaduse või inimväärikuse või tõe kadumisega. Võrdelmine ei tähenda samas võrdsuset. Kõik temaatilised peatükid on
Ennustamine- unenäod, ohverdatud loomade siseelundid. Astroloogia- ennustamine taevakehade liikumise järgi. Astronoomia ja matemaatika. Eepos Gilgamesist. Indoeurooplased. Elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Riike neil polnud, tegelesid hobuste, veiste ja lammaste kasvatamisega, harisid põldu. Rändasid. 2000 eKr. Osaliselt asuti Itaaliasse, kreekasse, Väike-, Kesk-Aasiasse, Indiasse. Rahulikult, sissetungiga. Sõjavankrid, mida vedasid hobused- sõjaline üleolek. Indoeuroopa (Euroopast kuni Indiani). Hetiidi riik 1700 eKr ühendas Väike-Aasiasse tunginud hõimudest oma võimuga. Kuningas juhtis sõjaväge, korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikute nõukogu arvamusega. Ebameeldivamad tööd jäeti orjade hooleks. Hetiidid võtsid üle naabruses oleva Mesopotaamia kultuuri. Kasutasid kiilkirja, babülloonlaste kombel võeti kasutusele seadused. Esimesed, kes õppisid töötlema rauda, tööriistu. 1200 eKr- ründas vaenlane. Euroopast
Täiskasvanu- asjalik, ratsionaalne käitumine. Vanem- kujuneb peamiselt oma vanemate käitumise põhjal heasoovlik, nõuandev, kiitev / kritiseeriv, käskiv, keelav. 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) 1. Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine. 2. Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine. 3. Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon. 4. Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus. 5. Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak. 6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil. Ennastkehtestav- vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esiletoov stiil, enesekehtestamine on kunst. 25
aastane mees ( eluaegne amet ). 5 EFOORI: Kõrgeimad riigiametnikud, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul. Kontrollisid ja karistasid kuningaid ja riigiametnikke. Auväärseima järgi aastate nimetamine. RAHVA KOOSOLEK: Liikmeteks täisealised spartiaatidest mehed. Õigus geruusia otsused heaks kiita või tagasi lükata. Hääletasid kisaga. SPARTA ÜHISKONDA ISELOOMUSTAVAD: Riigielu stabiilsus ( riigikord pika aja jooksul ei muutunud ). Sõjaline üleolek naabritest ( tulenes kasvatuse ja ühiskonnakorralduse eripärast ). Kodanike huvid olid allutatud riigi huvidele. Vaimukultuur oli kidur. ATEENA POLIS Atika maakond: Ateenlased olid joonia päritolu kreeklased. Atika oli maavaraderikas: savi, seatina, hõbe, marmor. Tänu headele sadamakohtadele arenes kaubandus ja käsitöö. Mereline asend: lõi tihedad sidemed erinevate rahvastega
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut MÄNGU TEOORIAD Essee Mänguelement erinevate inimtegevuste ( sõda, kunst ) vaheliste seoste loojana Jürgen Rooba (TRK-2) Tallinn 2011 Erinevad inimtegevused loovad inimese ning teatud teema puhul mängulise sisu, inimene astub sammu ,,tavalisest elust" ,, mängu maailma", kus ta on keegi ,,teistsugune" ning teda piiritlevad reeglid. Juba mõiste ,,mängu" saab kirjeldada mitmel moel, kuid anda talle kindlat definitsiooni on raske. "Meie arvates võiks seda mõistet defineerida umbes nii: mäng on vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumipiirides, vabatahtlikult omaks võetud, kuid tingimata siduvate reeglite järgi; tema eesmärk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
