Ülikooli sisseastumiseksamite tulemused näitavad, et poiste eelis valikvastustega testide puhul on visuaalne mälu ja võime teha kiireid otsuseid. Samuti elavad nad päev korraga ühes päevas, tüdrukud aga homses. Harilikult ületavad poisid tüdrukuid nii lihaste jõus kui ka liigutuste kiiruses ja koordinatsioonis. Ükskõik, kui vana poiss on, alati on ta parem koordinatsioonis. 6 Meeste üleolek on kogu keha liigutuste kiiruses võib-olla lihasjõu, kehakasvu ja kehalise proportsiooni tulemus. Nad kasvavad kiiremini, eriti puberteedi alguses, neil esineb rohkem tähelepanuhäireid ja hüperaktiivsust. (vt tabel 1) Tabel 1. Hüperaktiivse lapse tunnused IGA LAPSE KIRJELDUS Väikelaps Raskusi maharahunemisel. Ärritub kergesti. Naeratab harva. Häiritud uni. Koolieelik Halb tuju. Nõudlik. Kerge unega
Paks-heasüdamlik, prillidega-tark, blond-rumal jne Tavatõdedest lähtumine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus · Vaga vesi, sügav põhi · Käbi ei kuku kännust kaugele · Kus suitsu, seal tuld 2. Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 3. Konflikti lahendamise stiilid Konflikt huvide äärmuslik kokkupõrge; Konflikt tajutud eesmärkide mittevastavus Ennast läbi Koostöö Sundimine suruv Kompromiss Allaandev Vältimine Kohanemine
süüdi. ning neid hakati taga kiusama. Juudid ei võinud töötada õpetajatena, kultuuritöötajatena, 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused , mille tulemusena võeti juutidelt kodakondsus, neil keelati abielluda mittejuutidega ja asutati Getod. Aasta- aastalt diskrimineerimine süvenes: juudid ei tohtinud isegi istuda pargipinkidel, eesmärgiks oli et Saksamaast saaks juudivaba riik ning tagada aaria rassi üleolek. - antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A.Hitler. 5) geto- linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid nt juudid, eesmärgiks oli eraldada alamrahvas aaria rassist. Asutati ligikaudu 400 getot, Getodele olid iseloomulikud näljahädad ja haiguste levik. 6) rassipuhtus- Sakslaste eneseväärikuse taastamiseks hakati hävitama juute, okupeerima nende maad, sest sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7) industrialiseerimine- rasketööstuse, sealhulgas sõjatööstuse eelisarendamine.
Erinevalt dantonistidest, vasakpoolsed jakobiinid, Klootz ja teised põhimõtteliselt välistasid igasuguse diplomaatia ja läbirääkimised. J. Hebert ja Klootz ei pidanud vajalikuks isegi kaubandus-ja diplomaatiliste suhete pidamist neutraalsete riikidega. Toitu pidi saama terrori ja rekvireerimise teel. 9. termidoori (1794-1795) riigipööre tõi muutusi välispoliitikasse ja diplomaatiasse. Selleks ajaks oli Prantsusmaa loonud üldisel sõjaväekohustusel toimiva rahvaarmee . Sõjaline üleolek nõudis ka uut diplomaatiat. Prantsusmaa sõjalised võidud kutsusid esile lahkhelid koalitsioonis. Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil 1795 alla rahulepingule Preisimaaga, sama aasta mais sõlmiti rahu Hollandiga, juulis Hispaaniaga. Belgia ja Reini vasaku kalda alad liideti Prantsusmaaga.
Tavatõdedest lähtumine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus · Vaga vesi, sügav põhi · Käbi ei kuku kännust kaugele · Kus suitsu, seal tuld 2. Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 3. Konflikti lahendamise stiilid Konflikt huvide äärmuslik kokkupõrge; Konflikt tajutud eesmärkide mittevastavus Ennast läbi Sundimine Koostöö suruv Kompromiss Allaandev Vältimine Kohanemine
Perviku raamatut „Arabella, mereröövli tütar“ (1982) (M. Müürsepp, … 1995: 46). Mereröövliromaani tegevus toimub mereröövliraamatutest- filmidest tuttavas, kõigile otsekui reaalsena teada ja tuntud, ometi aga tihedalt legendidesse mähkinud piraadimaailmas. Põneva seikluslikkuse ning romantilise salapärasuse kaasabil kõneleb kirjanik siin hea ja kurja võitlusest. Arabella kujunemisloo kaudu saab selgeks inimlikkuse ja headuse üleolek kurjast, omalt poolt toetab seda mõtet ka Arabella isa, röövlipealik Taaniel Tina moraalne pankrott ja häving. Kirjanik on suutnud selgitada mitmeid elu põhiprobleeme ning on teinud seda lastele mõistetava kujundlikkusega (R. Krusten 1995: 212). Ka muinasjutus „Sookoll ja sisalik“ (1986) püüab A. Pervik lastele arusaadavaks teha mitmeid elulisis põhitõdesid (R. Krusten ... 1995: 212). Raamat tutvustab poeeetilises
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
- viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine
aasta pesidendi direktiivi mõrvade vältimise kohta. Siiski saadeti lõpuks relvad ära, aga ilma muu lisavarustuseta, mis olid väga olulised mõrvade sooritamiseks. Afganistaani operatsioon on Ühendiikide ajaloo üks suurimaid salaoperatsioone. Afganistaani sõjal oli karm ja negatiivne mõju Nõukogude Liidule. 1986. aastal ründas Nõukogude Liit uuesti Afganistaani, aga said sealt valusa vastulöögu uue tugeva relva näol nagu oli seda Stinger. Eelnevalt oli Punaarmee tugevaks küljeks üleolek õhus, aga tänu Stingerile lasti alla väga palju Nõukogude Liidu helikoptereid. Võidurelvastumine oli veel üks kaval lüke Ameerika Ühendriikide poolt kurnata Nõukogude Liitu. Võidurelvastumine lõhestas Nõukogude majandust kõige enam ja Reagan mõistis seda ning ta ei soovinud seda lõpetada. NSV Liidu juht Gorbatsov tegi vea Genfi tippkohtumisel, anudes Reaganit võidurelvastamise lõpetamises, mainides, et see hävitab Nõukogude Liidu
Kokkuvõte ptk 3 ,, Grupi toimimine" Grupiliikmete ühistegevus: Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki. Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit: 1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest ja väärtustest. Tunded on grupi tegevuses eriti mõjukas ressurss. Kõigil kolmel tasandil on nõutav ja nähtav avaldumisvorm. Nõutav avaldumisvorm on see, mida organisatsioon oma liikmetelt nende tegevustes ja tunnetes ametlikult nõuab. Grupiliimete tegevused, ühistegevused ja tunded saavad ilmsiks nähtavas avaldumisvormis. Siin lisanduvad org. Ametlikele nõuetele grupiliimete omapoolsed täiendused, mis kuj...
preestriks. *1663.a sai ta kuningas Felipe IV eravaimulikuks Madridi õukonnas. *Hilisloomes on tähtsamas näidendid "Zalamea kohtunik"(1642) ja "Õhu tütar"(1653). *Kokku on loonud ta 200 näidendit,neist ligi 80 autot. *C teosed: C huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ta draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga.Küünib usuliselt pinnalt aina üldinimlikule. Ülistab inimese sisemist vabadust.Usus väljenduv inimese hingesuurus,ka hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest,on C suur teema,mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Tema intellektuaalse rõhuga barokkdraamas ei puudu tegelaste tunded,oma koht on lüürikal ja huumoril. Ta tegelased ei ole nii "elavad" kui Shakespeare'il. C ajalooteemalistest teostest ei maksa otsida faktitäpsust. Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend "Imevõlurid" ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele
pühenduda sisekorralduste täiustamisele. Ta oli tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid tasapisi ellu viia. Riigikorraldus Rooma riik oli endist viisi res publica. Tekkis uus ainuvalitseja mõiste- keiser. Esialgu oli provintsides elavad kodanikud maksudest vabastatud. Kodakondsuse mõiste kaotas oma senise tähenduse. Rooma sõjavägi Rooma impeerium oli loodud relva jõu l ning ka tema püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek oma vastastest. Roomlased panid suurt rõhku oma armee võitlusvõimele ning selle täiustamine jätkus kuni keisririigini välja. Kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus palgaarmeega. Peamine väeüksus oli leegion (5000 meest). Põhiosa moodustas raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid leegioni ka ratsavägi, kuid nemad täitsid teisijärgulisi ülesandeid-kaitsesid jalaväge kõülgedelt, käisid luurel ja jälitasid võidetud vaenlast. Jalaväelase varustus koosnes
1) Ülekaal inimjõus Entente’i poolel 2) Teljeriikide Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria suhteline nõrkus. Saksamaa oli ainukesena äärmiselt tugev selles liidus. 3) Sakslastel nurjus sõja alguses „Blitzkrieg“ (äkksõda, kus taheti vallutada kiirelt Pariis), mis kulmineerus kurnamissõjaga. 4) Ümberpiiratud Teljeriikidel oli palju vähem võimalusi võitmiseks. 5) Sõda venis pikale, kuna sakslased olid paremad sõdurid ning neil oli lahinguväljal taktikaline üleolek. Sama ei saanud väita nende liitlaste kohta. 6) Antant pidas survele vastu eelkõige tänu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja finantsabile. Sakslaste poolt 1917 välja kuulutatud piiramatu allveesõda oli USA sõttaastumise üks peapõhjuseid. Milline oli I maailmasõja mõju Eestile? 1) Venemaa ja Saksamaa vaheline konflikt tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised
1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat “Ameerika individualism,” kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga “õitseng” - “Prsosperity.” III MAJANDUS 1930. AASTATEL 24. X 1929. a. New Yorgi börsil tekkinud pidev aktsiakursside langus muutus lõpuks katastroofiliseks
30. Too välja mõned vead töös lastega? Agressiivne käitumine lapse suhtes Kannatamatus Liigne hoolitsus – kui lapse eakohased tegevused tehakse tema eest ära. Süüdistamine fakte teadmata. Tausta mittearvestamine Lapse eripärade mittearvestamine Lapsega vähene suhtlemine Üleoleku demonstratsioon, mis tuleneb tavaliselt pikast pedagoogilisest taustast või vähesest kogemusest. Kui üleolek on, siis koostööd ei saa olla, hierarhia tekib 31. Kuidas tulla toime emotsionaalse kliendiga? Ei tohi endast välja minna, kontrollida saab välist, mitte sisemaailma. Teed vahe sisse, et see pole sinu probleem, säilitada kaine mõistus. Sina pead tooma oma tähelepanu sellelt probleemilt (karjuvalt kliendilt) ära, mõtlema korraks millelegi muule ja hingama nt kõvasti sisse ja välja. Ei
· Vaga vesi, sügav põhi · Käbi ei kuku kännust kaugele · Kus suitsu, seal tuld Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine 7 Efektiivse tagasiside printsiibid: · Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine · Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine · Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon · Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus · Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak · Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine · Kritiseerimine Kritiseerimise nõuded: · Nelja silma all toimumine · Oma territooriumil · Faktide kirjeldamine (enne peab olema täiesti kindel!) · Kokkuleppele jõudmine · Midagi positiivset lõpuks Konflikti lahendamise stiilid
vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek. Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute. Juudi rahvusest inimesi diskrimineeriti juba sõjaeelsel Saksamaal, kuid nüüd käivitas Hitler hirmuäratava massilise juutide hävitamise programmi, mis laienes kõikidele natside kontrolli alla langenud aladele. Hitler ei sallinud juute juba 1920. aastatel, kui ta võimule pürgis, kuna ta nägi neis ohtu
The Tudors 1485 1603 Lively / 'lavl / pulbitsev, elav Armada / :'m:d / sõjalaevastik Invincible / n'vnsbl / võitmatu Unfazed / nfeizd / külma kõhuga, häirimatu Bowls / blz / keegel Supremacy / s'prems / ülemvõim, üleolek Intellectual brilliance / nt'lektl 'brlns / vaimne hiilgus Flourishing / 'flr / õitseng, õitsev Prosperity / pr'spert / majanduslik õitseng Evergreen / 'evgri:n / igihaljas A lively period where much new was learned, naval battles won, sea explored and trading flourished. England beat Spanish Armada, under the guidance of Sir Francis Drake, which was thought to be unbeatable. Most powerful Tudor monarchs were Henry VIII and his daughter Elizabeth I who had
- Sisendamine - Sundmine Grupi atmosäär seoses mõjutamisega - Toetav - Kaitsma ajendav Kaitsma ajendav Toetav Hinnanguline suhtlemine Kirjeldav suhtlemine Orienteeritus kontrollile Orienteeritus probleemile Strateegiline suhtlus Spontaanne suhtlus Tundetu väljenduslaad Emaatia, tunnete tajumine Mõne grupiliikme üleolek Grupiliikmete võrdsus Täpselt piiritletud käitumine Tolerantsus käitumisviiside sutes, piiride katsetamine Kohesiivsus grupis ·väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile ·Kurt Lewin kohesiivsus on summa jõududest, mis hoiavad indiviidi grupis, nt.: - Inimesed sobivad üksteisega emotsionaalselt
Neid ühendab see, et nad on inimestest peajagu üle ja neil on võime korda saata üleloomulikke asju. Üksteisele lähemale toovad neid ka ammutuntud sümbolid, mida mõlemad autorid on kasutanud: näiteks must habe ja puudel. Mõlemad tunnevad hästi ka inimesi ja nende nõrkusi ja oskavad neid ära kasutada. Värvikam ja meeldejäävam on professor Wolandi tegelaskuju, millest õhkub salapära ja võiks öelda isegi, et midagi aristokraatlikku. Tunda on tema väärikas üleolek kõigist teistest ja jääb mulje, et tema võimuses on kõik. Temas pole midagi pahatahtlikku nende jaoks, kes pole seda ise oma käitumisega esile kutsunud ja talle pole võõras ka halastus. Mefistofeles pole midagi nii suursugust, meeldejäävat ega isikupärast. Ta kehastab tüüpilist Kuradit, vastandit Jumalale, kes püüab inimesi kiusatusse viia ja neid usust Jumalasse taganema panna. Ta on just selline, nagu me oleme harjunud ette kujutama.
Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused ...
· Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. · NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus. vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused. taastada Saksamaa sõjaline võimsus. saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest. · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. · 1934.a. suri president P. von Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks). · NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.220-222. Lähiajalugu XII klassile; lk.68-69. 2.2. Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas:
,,Luuletuste" esimese vihu armastuslauludele nende äravahetamatu näo: (Unes nägin) Unes nägin hiilgavat Aga ei ma sinna nüüd kalli silmad säravad, imemaad, igatse: kaunimad, kuulsin kannelt kaunimat mul on kaunim, armsam hüüd - kalli laulud lõbusad, kõlavat. kuulake: armsamad. ,,Luuletuste"(1890) teises vihus tuleb sisse jagamatu tunde kahestumine. Õnne suurusega võrdseks saab kaotuskartus. Kõige üle valitseb haavalik hingestatus, üleolek puhtmeeleliselt armastus lähedus hinge loovatele jõududele. Teadmine teise inimsüdame vastukõlast annab elule uue väärtuse, äratab tahte paremaks saada (,,Siis olen parem inimene.") Kogu maailma ilu ja ohtusid aimav tundetulv on andnud vihu kõige kaunimad luuletused ,,Küll hiilgavad tähed " , ,,Küll oli ilus", ,,Ei saa ma mitte vaiki olla": Ei saa mitte vaiki olla Tahan õige tasa laulda, Aga kui torm minu kandlelt lauluviisi lõpeta: tasa kannelt helistada,
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
· Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. b. Periklese reformid (460-430 eKr) · Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. · Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. · Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. · Kodanikud olid maksuvabad. 5. Sparta kasvatus a. Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. b. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe- omadusi: · Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. · 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. · 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda.
majanduslikult stabiilsed, asusid lähestikku, olid heades suhetes (minu ajusünnitis). Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad kui ka kapital, eesmärgiga ühtlustada ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone (inglisekeelne def. Law the act of giving a dowry; endowment, toetused vist pmst) ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Lk 57 1.USA ja NL näitel üliriikide iseloomustus. Reaalne üleolek teistest riikidest nii majanduslikult, sõjaliselt, teadusalaselt, tehnoloogiliselt, spordilt etc. Sealt tuli ka nn võidurelvastumine soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA. 2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend? Kuna Kennedy ei saanud kaua olla USA president (1960-1963) ja tema elu lõppes atendaadiga, siis tehti temast kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
.................................. 15 Vastupidiselt Maretile saab Miinat pidada täiesti eeskujulikuks tegelaseks. Kõrtsinaine Liisu iseloomustas teda nii: ,,Kõige armsam, kaunim ja tasasem laps kõiges Suti külas, ent vaene nagu hiirepojuke ja sellepärast pool-teed Mareti ori.'' (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta end Hansu vääriline olevat just nimelt oma seisuse pärast ning Mareti üleolek suurendas neiu alandlikkust veelgi. Samas teadis ta, et rikas suurtalu omaniku tütar pole tast sugugi parem, lihtsalt eneseväärikus ei lubanud tal seda kõvasti välja öelda. Ka ei olnud Miinal kombeks teisi laimata ja seda Hans naiste puhul väga hindas ning pani imeks. Peale selle paistis neiu silma oma armsuse, tagasihoidlikkuse, õigluse, aususe, virkuse ja töökusega. ..........................................................................................
(Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas. -1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur. -Lineaarkiri B kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet. -Kindlustatud lossid kuulsaim Mükeene. -Kükloopilised müürid, kindlustatud väravad, laoruumid, töökojad. -Losside ümber ei olnud suuri linnu. Loss omaette riigi keskus. -Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi. -Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt.
tegelasteks on rebane, hunt, karu, koer ja kass (Mihkla & Tedre, 1980). Rebase ja hundi iseloomustus on kõige püsivam läbi erinevate Eesti loomamuinasjuttude (Mihkla & Tedre, 1980; Kippar, 1989). Loomamuinasjutud kuuluvad rahvajuttude vanemasse aega ning see näitab, kuidas on inimeste suhtumine loomadesse aja jooksul muutunud. Eestis näiteks pole säilinud loomajutte, mis näitaksid metsloomade kartmist või austamist. Reeglina domineerib koduloomade metsloomadest üleolek. (Mälk et al., 1967) 6 Erinevad autorid on välja toonud loomamuinasjuttudele iseloomulikud jooned: 1. Loomad on isikustatud - loomadele on omistatud inimtunded, nad kõnelevad ja tegutsevad nagu inimesed (Mihkla & Tedre, 1980). 2. Loomade iseloom on läbi erinevate loomamuinasjuttude sarnane (Mihkla & Tedre, 1980). 3. Jutud on tavaliselt lühikesed, ühe stseeniga (Mälk et al., 1967). 4. Tegelaste vahel on rohkelt dialoogi (Mälk et al
tooraine Koloonia emamaa toodang imperialism- selle all mõistetakse suurriikide vallutus poliitikat ja püüdu valitseda maailma. Toimus suurriikide majanduslik sissetung e ekpansioon ja koloniaal vallutused. Euroopa valitses maailma sest euroopa oli majanduslikult ja sõjaliselt arenenum kui maailm. Rassism- valge rassi loomulik üleolek võrreldes teiste rassidega Eurooplased viisid teistele rahvastele 1. ristiusu 2. meditsiin 3. raudtee 4. telegraaf e tsivilisatsioon põlisrahvaid ekploateeriti jumalt antisemitism-juutide teistest rahvastest halvemaks pidamine ja maailma hädades südistamine sovinism- vähemusrahvaste halvustamine Eluolu 20 saj alguses Üha rohkem inimesi elas linnades inglismaal 80% elaniksest saksamaal 60%
USA sõttaastumine andis Hitleri-vastase koalitsiooni käsutusse selle maa tohutu tööstuspotentsiaali 8. II maailmasõja lõpp. Normandia dessant, Berliini operatsioon, II maailmasõja lõpp: Saksamaa ja Jaapani kapitulatsioon. *LÄÄNERINNE 1944 6juuni nn Dpäev, op ,,Overlord" o Normandia dessandi algus (,,II rinne") Vägede juhiks USA kindral Eisenhower Miks õnnestus? o Sõjaline üleolek o Edukas luure- ja vastuluuretegevus o Meteoroloogide roll 25aug Pariisi vallutus Sept Smaa piirideni Õhusõda Atendaadi katse Hitlerile *1945a Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi 27 jaanuar vabastati auschwitzi koonduslaager Jalta konverents Märtsis algas Punaarmee lõplik pealetung Smaale Aprillis vallutati Königsberg, Ida-Preisimaa, Viin 25
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
,,Kurva Kuju rüütliks". · D Q puhul on tegu hulluga vaid siis kui ta mõtleb rüütliromaanide peale; muul ajal on elutark ja teravmeelne, avara mõtlemisega. Sisemiselt liikuv tegelaskuju tark hull selles avaldub esmalt Cervantese geniaalsus. Kord naerab oma tegelase välja, kord tunneb talle kaasa. D Q tegevustes avaldub aina rohkem lõpupoole tema tegude sügav inimlikkus. Seega on lõpus tema surm traagiline, kuna moraalne üleolek teda narrinud õukondlastest on ilmne. Areneb ka Sancho. Tegelaspaar on kui ühtne inimese sümbol. Vastuolu keha ja hinge vahel. Tasakaalu otsing. · Rabelais mängis keelega, Cervantes mängib struktuuriga: tõeluse peegeldus, illusioon romaani tõeluse kokkusulamisest ajaloolise tõelusega. ,,Meelelahutuseks kurvameelsetele hingedele kõigil aegadel". 12. Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.) (RA, Marlowe' Tragöödiad,
Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi Jumal. Jutustaja tõstab küll vahepeal mässu, aga ta on lihtne teenijatüdruk, ja tema kristlikud üleskutsed mõjuvad nii jõuetute ja naiivsetena, nagu püüaks ta deemonit ahjuroobiga eemale peletada. Heathcliffi vägivald ja üleolek saavad jõudu juurde. [2] Teose lõppu võib siiski kuigivõrd õnnelikuks lugeda, sest Cathy Linton leiab oma õnne Hareton Earnshaw näol ning pärast Heathcliffi surma on kõik rahulik ja kurjusest prii. Ellen Dean jätkab oma tööd Cathy ja Haretoni juures ja kõik saavad omavahel sõbralikult ja hästi läbi. 6. Peamised tegelased Heathcliff- Teose peategelane, kes mõjutas absoluutselt kõigi tegelaste elukäiku. Ta oli leidlaps, keegi ei tea kes on ta vanemad, või kust on ta pärit
selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat "Ameerika individualism," kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas. Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga "õitseng" - "Prsosperity." 3. SUURBRITANNIA SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike. Juba 1918
Vaikse ookeani rinne ● Lääneliitlaste vägede juhataja USA kindral MacArthur ● Jätkusid jaapanlaste ägedad kaitselahingud ● Oktoobris suurim merelahing – Leyte ● Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid ● Aasta lõpul hakkasid USA lennukid pommitama Jaapani linnu 1944.a. – Läänerinne 6.juunil nn. D-päev, operatsioon „Overlord“, Normandia dessandi algus, nn. II rinne Vägede juhiks USA kindral D. Eisenhower Miks dessant õnnestus? ● sõjaline üleolek ● edukas luure- ja vastuluure tegevus ● meteoroloogide roll ● 25.augustil vallutati Pariis ● Septembris jõuti Saksamaa piirideni ● Õhusõda ● Atentaadi katse Hitlerile ● Detsembris Saksamaa vastupealetung Ardennides 1945.aasta Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi 27.jaanuaril vabastati Auschwitzi koonduslaaager JALTA KONVERENTS 4.-11.veebruar Osalejad: J.Stalin, W.Churchill, F.D.Roosevelt Otsused:
Weaknesses sisemised nõrkused Opportunities väliskeskkonnast tulenevad võimalused Threats väliskeskkonnast tulenevad ohud Sisemised tugevused: suur turuosa, head finantsressursid, hea maine tarbijate silmis, head strateegiad funktsionaalsetes valdkondades, uurimus- ja arendustööde tase, tugev tippjuhtkond, kõrge tootlikkus, hea kvaliteet, tulu mastaabiefektist, omandiõigus tehnoloogiale, kulueelised, head turustuskanalid, paremad reklaamikampaaniad, toodete uuendamise oskused, üleolek tehnoloogilistes oskustes. Sisemised nõrkused: selge strateegia puudumine, strateegia nõrk elluviimine, vanamenud hooned ja seadmed, mahajäänud IT-süsteemid, madal rentaablus, sisemised tootmisprobleemid, kvaliteediprobleemid, mahajäämus uurimus- ja arendustööde alal, nõrgad juhtimisoskused, innovatsioonide puudumine, nõrgad turustuskanalid, keskmisest nõrgemad turundusoskused, võimetus finantseerida vajalikke muutusi strateegias, konkurentidega
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
renessanssiaja maailmavaade sai sõita vastutuuled kolmnurkse purje tõttu. uudishimu, eneseteostus rõhutatud Täiustatud karavellil ruut ruut kolmnurk. Ladina puri. Sinna sai mahutada piisavalt toitu ja magedat vett 3. õpiti tundma antiikautoreid nind araablaste 3. varakapitalism, manufaktuurid vajasid geograafiaja kartograafiaalaseid töid. turgu ja toorainet. Vahemaad olid tegelikult pikemad ku kaardil 4. tulirelvade kastuamine, sõjaline üleolek. 4. usu levitamine, rekongista aitas kaasa usulisele vaimustusele 24. Maadeavastused (tulemused) Tulemused: Euroopas: Vahemere tähtsus majanduses vähenes, majanduskese liikus Atlandi ookeanile. Esialgu tõusis Lissaboni tähtsus, pärast siiiski London, Amsterdam ja ka Antverpen. Nende kätte läks Veneetsia ja Genova roll. Eksootilised kultuurid:
Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. Kujunemise aluseks on isiklik avastus ja usaldatavus, mida toetab jätkuv rahuldust pakkuvaf kogemused suhtlemisel intiinpartneritega. 7) Täiskasvanuiga – generatiivsus vastandatult stagnatsioonile. Isiklike ja perekondlike vajaduste rahuldamine, millele lisandub üha laieneva huvi tundmine teiste ja maailma üldise heaolu vastu. Kujunemise aluseks on tuvaline ja innustav isiklik elu ning üleolek enesessetõmbumist põhjustavast (välisest) survest. 8) Vananemine – integraalsus vastandatult meeleheitele. Vananemise teadvustamine ja sellega arvestamine. Surma paratamatuse mõistmine koos rahulolu tundmisega minevikust ja valmisolekuga tulevikuks. Kujunemise aluseks on eelnevate astmete edukas läbimine, mis lubab tunda rahuldust täisväärtuslikult ja hästi elatud elust ning olla valmis surmaks, kartmata seda või tundmata
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tu...
Kas mehed ja naised olid võrdsed? • Mitmenaisepidamine – tõlgendus et naised olid madalamal • Naise ja mehe hauapanused olid võrdsed • Ehted olid võrdsed • Naistel olid relvad • Naised olid iseseisvad ja seksuaalselt vabameelsed • Eesti keeles pole sugu Naised olid üsna võrdsed meestega, roll muutus pärast vallutust. Vallutamine 13.sajand Miks vallutati? • Kliima • Tehniline üleolek – sõja-ja piiramistehnika arenes • Organiseerituse tase – Eestis väiksem, riiklikku eneseteadustust polnud • Maa kurnati välja, rahvaarv 150-200 tuhat, pärast vallutust (Taani) ca 100 tuhat. • Maksustatud 11.sajand Hõimude paljusus – feodaalne killustatusus • Põhja-Eesti =Eestimaa – Taani kuningas • Tartu piiskop • Saare-Lääne piiskop • Saksa ordu • Linnad Linn: 1. Käsitöö ja kaubandus 2
Toomla: suurriik on üherahvuseline riik, impeerium koondab mitmeid erinevaid etnoseid. 1 % maismaast – võiks olla riigi suurus, et teda nimetada impeeriumiks (150 km2) Domineerimise soov – Hiina, Brasiilia Maailma vallutamise ideed: mongolid ja Aleksander Suur (ka Napoleon ja Hitler). Kõnekeeles nimetatakse impeeriumiteks iga vähegi suuremat riiki. Impeeriumi tekkimist soodustavad tegurid ja lagundavad tegurid: Taagepera Soodustavad: 1) tuumikala tehnoloogiline üleolek teistest piirkondadest, keda on vallutatud (midagi peab olema parem). Info liikumisest algab pihta – impeeriumil peavad olema info kiire edastamise vahendid. //nt esimeste impeeriumide puhul olid hobused. Rooma Portugali ja Hollandi väikese riigi kohta suur mõjukus – põhjus: laevanduse kõrge areng 2) oskus võimu delegeerida //pärslased mõtlesid välja, et kui on mingi alistatud piirkond, siis on vaja sinna panna asevalitsejaks mitte 1 vaid
· NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid: o lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus. o vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused. o taastada Saksamaa sõjaline võimsus. o saksa rahvuse (aaria rassi) üleolek teistest rahvastest. · 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. · 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. · 1934.a. suri president P. von Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks). · NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.220-222. Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas:
lähedal sa oma vestluspartnerile seisad. estid Tegevus Tähendus Käed - Pea sügamine - Nina puudutamine - Peoga kaela hõõrumine - Käte murdmine - Käte kokku hõõrumine - Põlvedele asetatud käed - Selja taha põimitud käed - Kukla taga ristatud sõrmed - Sügavale taskusse topitud käed - Rinnal ristatud käed - kimbatus - kahtlustav - vihane v. nördinud - kurvastus - ootusärevus - valmisolek - eneseohjeldamine - üleolek - hirm reeta oma tundeid - kaitsepositsioon v. salatsemissoov Jalad - Kaksiratsi toolil istumine - Jalg üle tooli käepideme astatuna - Pahkluu asetamine põlvele v. pahkluud on ristatud - Jalg üle põlve v. selle kiigutamine - Jalad ja jalalabad pööratuna in. poole - üleoleku väljendus - mulje, et sul on ükskõik - vastuhaku märk - tüdimus, viha, frustratsioon - väljendab huvitatust teisest 8 Edward T.Hall kirjeldas 4 tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad:
· Egole orienteeritud sportlaste tegevuse eesmärgid on fokuseeritud normatiivsele võrdlusele teistega ja enda võimekuse (oskuste) demonstreerimise vajadusele. Egole orienteeritud sportlast iseloomustavad tahe võita, enda võimete tajumine ning selliste harjutuste valik, mille sooritamisel saab näidata enda üleolekut teistest. Samas püüavad egole orienteeritud sportlased vältida harjutusi ja tegevusi, milles nende üleolek kaassportlastest välja ei paista (Weiss & Williams, 2004). Lisaks väidab Nicholls, et noorukid teevad eelistuse kahe orientatsiooni vahel, milleks on kas egole või ülesandele orientatsioon, ning mis on omakorda individuaalne ja sõltub kahtlemata ka sportlikust tasemest. Samas tuleb silmas pidada, et sporti harrastav laps või nooruk ei ole orienteeritud kas ainult ülesandele või ainult egole, ehkki spordipsühholoogid on kindlaks
juhtpositsiooni kõigutada siiski veel vaid 14. sajandi teisel poolel, laiade rahvusvaheliste sidemetega Tartu piiskopi Dietrich Damerowi eestvedamisel. Tol õnnestus mõneks ajaks luua ulatuslik rahvusvaheline koalitsioon ordu vastu, põlgamata ära isegi bandiitide - Läänemere piraatide vitaalivendade - abi. Aeg oli selleks soodne, sest Saksa Ordu ja selle Liivimaa haru laiutamine ning agressiivne välispoliitika olid kõik naabrid vihale ajanud. Ordu puhtsõjaline üleolek muutis Tartu piiskopi diplomaatilise edu küll kiiresti täielikuks lüüasaamiseks, kuid rahvusvaheline surve sundis ordut nõustuma tüliküsimuste lahendamiseks Danzigi kongressi kokkukutsumisega 1397. aastal. Sellel tuli ordul oma formaalse juhtpositsiooni tunnustamise eest teha piiskoppidele ja vasallidele terve rida järeleandmisi. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen
Kuni puusadeni vees ja poris sumamine või võsanoaga metsas Je põõsastes vehklemine oli kaunis väsitav tegevus. Riisiväljade vahelised kitsad tammud olid tihti mineeritud või teravate bambusvarrastega lõksustatud nii, et nende kasutamisest oli parem loobuda. Vaenlase poolt tehtud takistustele liitusid veel dzungli jja räsivaljade loomulikud elanikud -- sääsed Ja verekaanid, kes eurooplastele elu kibedaks tegid. Juhul kui punastel oli nende jälgijaist arvuline üleolek siis võtsid nad vahel) ka lahingu vastu, mis meile alati kaotusi kaasa tõi. Riisiväljadel oli raske endale varu. Heida ;a esimesed vaenlase valangud olid atati kõige ohvriterikkamad. Mul oli juhus kaasa elada haarangule, kus meie rühma ründas punaste umbes pataljoni suurune üksus. Kaotasime 7 mees* langen uina. mitu haavatut ja ühe veoauto. Vielmirtihgd rämdasüd meid päris punaarmee stiilis, hurraahüüetega ja võsanugasid välgutades. 3a me haardest lahti tänu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
