Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võ...
konksukesega. Oksa 10-15 cm pikkune tipp suunatakse mullast välja. Vagu täidetakse koheva mullaga. Enamasti on teise aasta sügiseks moodustunud piisavalt juuri, et võrsik emataimest eraldada ja püsivale kasvukohale istutada. Positiivne on, et mustikapeenar ei vaja palju hoolt, ainult 1-2 korda aastas rohimist. Jälgida tuleb veel seda, et mustikapeenar oleks piisavalt niiske ning peenart tuleb vajadusel kasta eriti suve alguse poole. Niiskuse puudumisel on taimede areng aeglane ning viljad hiljem väikesed (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas- kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). 8 Kasvunõuded Kultuurmustikate kasvukohaks sobib päikesepaisteline aed või põld, kergelt happeline juurumbrohtudeta pinnas. Kõige lihtsam on istutada kultuurmustika taimi olemasolevasse
massile juurde ka erinevaid lisandeid, näiteks pähklitükke, rosinaid, maisihelbeid jne. Täidetud vormid koos massiga suunatakse jahutustunnelisse, kus vedel ja voolav mass hangub. Edasi eraldatakse hangunud sokolaadimass vormidest. Shokolaadid suunatakse pakkimisele pakkemasinatesse. Pakitud tahvlid pakendatakse vastavalt klientide tellimusele erinevatesse karpidesse. SOKOLAADI PÕHITOORAINE - KAKAO Fotol on kakaopuu viljad. 5 Kakaopuu kodumaa oli algselt troopilises Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, tänapäeval kasvatatakse seda ka Ghanas. Euroopasse toodi kakao Christoph Kolumbuse ja Mehhiko vallutaja Hernando Cortezi poolt. Kakaopuu kasvab kuni 15 m kõrguseks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5-6 meetrini. Pite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel. Pitest arenevad
Näilised osad - väliselt paistavad need asjad oluliste osadena, maaga ühendamise ajutise iseloomu või registreeritud riigi- või munitsipaalmaana maakatastris. Asjavili - asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavad saadused, samuti õigussuhte tõttu asjast saadav tulu. Õigusvili - tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt sellele otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. Vahetud asjaviljad - asjast vastavalt tema otstarbele saadavad viljad (NT piim, kartulid, kruus, turvas). Kaudsed viljad - asjast õigussuhte alusel saadavad viljad. (NT sissetulekud kruusakaevanduse väljarentimisest) Kasutuseelised - asja kasutamises peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. (NTmajas elamine, territooriumi kasutamine ettevõtluses) Kasutusvaldus - kasutusõigus, lisaks asja kasutamisele on kasutusvaldaja õigustatud omandama kasutatava asja vilju (AÕS 201 lg 1).
jätkuma ka peale Andrese surma. 3. Andrese võitlus maaga: 1. aasta- Kündmisel ei saanud noore märaga hakkama ning see tegi saha puruks kivide otsa, siis hakkas ta kivisid koristama põllult, aga kivi hädale lisandus varsti uus veehäda. Külvamisel ei pidanud mära vastu ta jalad veritsesid ja kõrvad vajusid longu. Veel oli kevadel sõnnikuvedu ning Andres kaevas ka jupi kraavi, mida tahtis teisel aastal jätkata. Nelipühadeks said kõik viljad maha. Siis hakkas heinatöö. Siis leidis Andres, et heinamaad on hukka lastud ja tuleb mättad ning juurikaid kiskuma hakata. Peale heinategu algas kartuli ja viljavõtt. Talvel vedas Andres reega oksi ja hagu ning hööveldas ja kopsis kruupingil puust tarbeasju. 2. Kevadel hakkas Andres tegema aeda nii maja kui põldude ümber. Andres kaevas ka kraavi edasi, tuli sõnnikut vedada ja kesa üles künda. Suvel hakkas jälle heinategu ja rukkilõikus ning kraavi kaevamine. 3
Maalil on ka Venuse kaaskond kolm graatsiat, kellel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. See teos on nimelt tellitud Lorenzo de Medici poolt. Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise - Medici - tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast
Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks üldse maha. Taimede fotosüntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. Loomastik Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust. Selleks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus. Paljud loomad liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse. Oma eluviisilt on
Metstilder on üsnagi häälekas lind. Oma kohalolekust annab ta märku valju ja meloodilise "tlüü-tlüi" hüüuga. Seevastu oma käitumiselt on ta tildrite hulgas pigem rahulik ja tema liigutused on aeglasemad. Üldjuhul pesitseb ta üksikute paaridena. Väga toidurohketel aladel võivad tekkida ka väiksed seltsingud, kuhu koguneb rohkem linde. Metstilder toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest ja selgrootutest (vihmaussid jt.). Tema menüüs on üsnagi levinud ka taimede seemned ja viljad. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud., . . Tutka: Kehapikkus 25...30 cm, isased on suhteliselt suuremad, emased väiksemad. Ka tiivapikkus on isastel suurem - 18...19 cm, emastel 14...16 cm. Kehamass isastel keskmiselt 180 g, emastel 110 g. Tutkas on levinud Euraasia tundra ja metsavööndis alates Hollandist ja Kesk- Skandinaaviast kuni Tsuktsimaani. Euroopas on lisaks liigi üldisele areaalile ka veel mõningaid
hakkasid neid kasutama. Looduslikust toorainest valmistati ravimeid, kosmeetikat ja tualett- tarbeid. Ajalooraamatud väidavad, et sellega tegi algust Egiptus. Looduskosmeetika on tänu looduslikele komponentidele nahale kahjutu. Selles sisalduvad koostisosad on oma tõhusust tõestanud juba aastatuhandeid. Toodete hoolikalt läbimõeldud ürtide koostis annab nii kosmeetilise mõju, kui ravib nahaprobleeme. Looduslikud komponendid (lehed, juured, viljad, puukoor, seemneõli ekstrakt, mineraalid, muda, mesi jne) pakuvad nahale mitmeid olulisi Puu- ja köögiviljadest võib välja tuua kurgi, virsiku ja aprikoosi, mida kasutatakse näomaski tehes. Kumb on meie tervisele parem - maasikas või Snickers? Meie maa toodab meile suurepärast toorainet meie tarkus on seda oskuslikult kasutada. Seda mitte ainult söögilaual, vaid ka kehahoolduses. Tooted,mida pakub Biopood : Rosa Mosqueta Ultra Hydration kibuvitsaseemneõliga sügavniisutav
[1] Tammetõru. Foto: https://morfoloogia.weebly.com/kuiv-vili.html Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili. On tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud. Seemnised võivad olla varustatud kileja äärisega või tiivakujulise lisandiga, mida nimetatakse ka tiibviljaks. Kui kaks tiibvilja on kokku kasvanud, siis nimetatakse vilja kaksiktiibviljaks. Seemnised on päevalilleseemned ja teised korvõieliste viljad. Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel
kinnistule sellist seadeldist või muud tehnikilt vahendit, mis rikub kinnistu omaniku õigusi. Kinnistu omanik ei või juhtida oma kinnistult õigusvastaselt teisele kinnistule vihmavett, lund ja reovett. 3)insolatsioon – kinnistu omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnistul asuv ehitis, taim või muu rajatis ei varjaks tema kinnistut kauem, kui riiklikus standarsis ettenähtud minimaalne valgustus period. 4)oksad ja viljad – kinnistuomanikul on õigus kärpida ülepiiri ulatuvaid oksi ning omandada ülepiiri ületuvaid loodusvilju. 5)tee – kinnisasjaomanik on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja ning kui kinnisasjale puudub muu juurdepääs ei või seda teed kinni panna. Tehnovõrk ja rajatis Tehnovõrk või rajatis on niisugune ehitis, mis ei kuulu maa hulka ning seda vaadeldakse õiguslikult, kui iseseisvat objekti ehk ta ei ole maa oluline osa. (Elektriliinid, gaasitorustikud,
arengule, aga on olemas ka kohad, kus mõned kultuurid kasvavad hästi. Põllumaa hõlmab 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa (34,3%) ja mitmeaastased põllukultuurid (0,6%) . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Saksamaal kasvatatakse erinevad kultuuri taimi: nisu(22800000 t), kartulid(11800000 t), suhkrupeet(25000000 t), raps(3869500 t), viinamari(1251000 t), õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad(828517 t). See Riik on karismarjade(38068 t) ja hüpete(38068 t) toodangu järgi esikohal. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. 4 1.2 Kalandus Kala püüdmine on lubatud Saksamaal, kuid kala püüdmiseks on vaja kalapüüdmise luba. Kalapüüdmise loa saamiseks on vaja soovitada eksam ning võtta õpetlikke kursusi
22) Lehe anatoomiline ehitus kahe- ja üheidulehelistel taimedel 23) Paljassemnetaimede leht Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, mille lehtedeks on okkad. Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. IV osa 1) Generatiivsed taimeorganid Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must
astuda on küllaldaselt teada. Nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi selle kõikide sõja kõikide vastu tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseks ja liigutamiseks asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige hullem, valitseb pidev hirm ning vägivaldse surma oht; inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike.
metsaservades, mererannikul. Kõigile loomadele mürgine. Õisi tolmeldavad Koht ökosüsteemis putukad saavad nektarit. Õitel võib näha ka neist toituvaid putukaid, siklasi. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Kogu taim on väga mürgine, eriti aga viljad. Mürgistusnähtudeks on kõrvetus suus, nägemishäired, nõrkus jalgades, häired kesknärvisüsteemis. Raskematel juhtudel tekib keele halvatus, silmapupillide laienemine, peapööritus, oksendamine, kõhulahtisus, külmatunne. Lõpuks tekib tuimus, halvatus alates labajalgadest ja
27.04.2016 Marje Kask 17 Seemne eraldamine viljast · Koos seemnerüüga külvatakse vaid väheste liikide (saar ja vaher) seemneid. · Enamiku puuliikide seemned vajavad puhastamist. Kindlasti vajavad töötlemist luuviljad ja marjad, sest seemneid ümbritsev paks viljaliha takistab seemnete idanemist. 27.04.2016 Marje Kask 18 Seemne eraldamine viljast LIHAKAD VILJAD · Puunõus tambitakse viljaliha puruks puust nuiaga, lisatakse veidi sõredat liiva. · Seemned eraldatakse vee ja sõelte abil. Seemnetel lastakse vees settida ja valatakse vesi koos enamuse viljalihaga ära. · Seda seemet ei ole soovitatav kuivalt säilitada (ainult transportimisel). Seemned kas külvatakse kohe või stratifitseeritakse. · Käärimismeetod - sobib ainult paksukestaliste seemnete puhul. · Suurematest lihakatest viljadest (õunapuu, pirnipuu,
vaas. Laud on vanaaegne ja natuke kulunud. Akna taga oleva puu mäng valgusega tekitab varjud läbi aknaruutude ka lauale. Lauale teiste asjade seas asetatud vaas on pruunikas ja täidetud lilledega. Vaasis olevate punaste ja kollaste õitega lillede seast võib leida ka mõned roosad õied. Vaasi ette on maalitud punane rohelist ja valget endaga kaasav rätik, mis on kujutatud pisut kortsus. Vaasist natuke tagapool on pruun punutud korv, millest on välja pudenenud mõned viljad. Korvist vasakul asetseb klaasist kann, läbi kannu on näha pisut moondununa aknast paistev puu. Seisatasin selle pildi ette ja see hakkas mulle meeldima, see lihtsalt meeldib mulle. Ma ei tea kas valguse mängu pärast laual või lillede pärast vaasis. See pilt lihtsalt meeldib mulle. 5 Mida andsid näitused mulle? Nendel näitusel käimine mulle elamuse
Kõvad okaspuud: · eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas · raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis · mahagonipuu - mööblipuu, kaneel-, punakaspruun, levinud Ladina- Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) Tarbepuud: kusk, mänd Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab Erikasutusega liigid: viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 2. Põllumajandus Põlumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet. Põllumajanduse tegevused: Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine
21. Vakuoolide tähtsus. Vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori,nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid 22.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? Vakuoolidest sõltub raku siserõhk e turgor. 23.Miks taim veepuuduses närbub? Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. 24. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? Kloroplastidest võib areneda kromoplast. Näiteks maasikad lähevad punaseks. 25. Millega seletada lehtede nn.sügisvärvi? Vt 24 26.Seente üldised iseloomulikud omadused Seened paigutatakse omaette riiki: Seened. Seened koosnevad hüüfidest. Seeneniidid moodustavad mütseeli. Toitumistüübilt on seened heterotroofid. Kübarseentel on paljunemiseks viljakehad. Seente rakukest koosneb kitiinist. Ainuraksed seened on pärmseened. Pärmide paljunemisvisiks on pungumine
Samuti on juba olemas ka haiguskindel mais ja lödistumiskindel tomat. (GMO päästaks maailma, kui vaid lastaks. 15.12.10). Lisaks transgeensetele taimedele on loodud 1980. aastate keskel GMO-imetejaid nagu lambad, kitsed ja veised, kelle piim sisaldab ravivalke ja toidulisandeid. (Viikmaa, Hein 2008:41) Kindlasti ei saa märkimata jätta ka argumenti, et GMO taimede saagikus on suhteliselt suur kui võrrelda neid tavaliste taimedega. Sama suurelt maalapilt saadakse rohkem saaki ning saadavad viljad on palju suuremad. (Weighing the GMO arguments: for. 13.12.10) 2.2. Väiteid GMOde vastu Peamine põhjend, miks GMO vastased soovivad tugevalt piirata transgeensete taimede ja loomade kasutamist, on see, et nende arvates pole antud valdkonda veel piisavalt uuritud, sest, nagu sissejuhatuses mainitud, on antud võimalused alguse saanud vaid 20-30 aastat tagasi ning pädevate uuringutulemuste saamiseks on see liiga lühike aeg. Seetõttu on GMOd
tupp- ja kroonlehtedest. 2. (2) Joonistake kahelisulgjas liitleht 3. (2) Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus? Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem?
vetikate või muude rannast leitud materjalidega. 2. Rannast võib kaasa võtta vetikaid ja need lasteaias kuivama panna. Hiljem saab vetikatest kleepida huvitavaid pilte paberile. Näited · 8.Näide: Loovtöö "Seemnepilt" Eesmärk: Laps teab erinevate taimede seemneid ja vilju. Laps teeb nendest oma loovust kasutades pildi. Laps tunneb lõhna järgi ära mõningate taimede vilju, seemneid. Vahendid: Seemned ja viljad, liim, paber, pliiats Eeltöö: Õpetaja on toonud lasteaeda mõningaid seemneid, maitseaineid. Mõned on õuest otsitud koos lastega. Töö käik: Laps joonistab pildi (erinevad loomad, linnud, lilled vms) ja siis kleebib pildi täis erinevaid seemneid(iga eseme või looma täidab erinevate seemnetega). Näited · 9. Näide: Loovtöö "Kivipildid" Eesmärk: Laps teab mis on kivi. Laps kasutab kive loovtegevuses. Vahendid: Kivid
vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati- pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%
2.1 ÜLDINE KEEMILINE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest enamik neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismide koostises on 70-80 erinevat elementi, elusorganismide talituseks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi e bioelementi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Makroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab suurtes kogustes, näiteks C, H, O, P, N, S. Hapnik O peamiselt vee ja biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustamise ja hingamise. Süsinik C biomolekulide koostises, moodustab keemilisi sidemeid. CO 2 on fotosünteesi lähteaine, hingemise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H biomolekulide ja vee koostises, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises ja energiarikaste ühendite, näiteks ATP koostises. Väävel S leidub osades ami...
Põllumajandus 1. Mis on põllumajandus? Põllumajandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmalt töödelda (talud, farmid, põllumajandusühistud). 2. Agrokliimavöötmed. Iseloomustus. 1. Polaarkliima. Põllumajandusega tegeleda on võimatu 2. Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi. 3. Parasvööde. Piirkonnas saab kasvatatada selliseid teravilju nagu order, rukis ja kaer. Samuti saab kasvatada kartulit, köögivilja, lina jm. 4. Lähistroopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa võimaldab põldu harida pea aasta ringi ja saada kohati kaks saaki aastas. Merest kaugemal on sageli kõrbed ja poolkõrbed, kus taimekasvatus on võimalik oaasides või kunstliku niisutuse abil. 5. Troopiline vööde. Aktii...
Hullumeelne hirm võib aga anduda süüdlaste otsimisele, kes leitakse nende seast, kelle mõtlemine on teistmoodi ja võõras. Sündis hirmuõigus, mille all kannatasid ka talupojad nad ei teadnud kunagi, millal mõni kõrgemast seisusest isik (miks mitte ka talupojast naaber, kes vaimuliku või senjööri silmis parem tahab näida), tema mõttelaadi erinevaks hindab, võõraks tembeldab ja seega ta tuleriidale saadab. ,,Selle Euroopa hirmuõiguse viljad olid nõiaprotsessid" kirjutab Hans Hattenhauer oma ,,Euroopa õiguse ajaloos". Alguse oli saanud uus nõiajaht, mille teostamine algas keskaja lõpus. (Hattenhauer, 2004). Nõiasüüdistuste taga oli aga tavaliselt inimlik kadedus keegi rikastus ning teine vaesus. Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005).
kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Transgeensete organismide loomine 3: · Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. Sordiaretuse ajalugu: · 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. · 19. saj. selektiivne ristamine · 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon · 1987.a. esimesed GM-taimed
Värske kurkumi kasutamisel olla ettevaatlik, plekke on väga raske kätelt eemaldada. · Apteegitill ehk fenkol Aniisilõhna ja -maitsega magus apteegitill on mitmeaastane taim, kuuludes koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga ja tugevasti hargneva varrega, mille harud kannavad rohelisi, sulgjad ja õrnu lehti. Taime kuldkollased õied koonduvad suurteks sarikateks, pärast õite viljastumist arenevad neist viljad ehk kõnekeeles seemned. Küpsena sarnanevad need nii välimuselt, aroomilt kui ka maitselt aniisiseemnetega. Magus apteegitill on kulinaarias kasutusel nii ürdi kui ka vürtsina. Kasvuajal, enne õitsemist pruugitakse liha- ja kalaroogade maitsestamiseks taime õrnu lehti. Vürtsina leiavad kasutust poolküpsed sarikad ja isegi juured, kuid kõige enam tarvitatakse siiski seemneid ehk vilju. Mugulatest ja jämenenud lehevartest valmistatakse hautisi, wokirooge ja salatit. Lehti ja
Jaguneb roheliseks-, on kuivatatuna kõva ja pruunikasmust. mustaks- ja valgeks pipraks, mis kõik Parim kasutamiseks tervena, kuid saadakse ühest ja samast taimest Piper saadaval ka jahvatatuna. Jõulude ajal Nigrum. Piprataimel on peenikesed kasutatakse kaneeli laialdaselt oksad, südamekujulised lehed ja hõõgveiniga ja ka pikituna jõulusingi tagasihoidlikud õiekobarad. Viimastest kaunistamiseks. Sobib uluki- ja arenevad marjasarnased viljad, mille sealihaga, samuti äädikamarinaadide värvus küpsemise jooksul muutub koostisesse; toimib ka hambavalu rohelisest punaseks, mustaks ja leevendajana. kollakasvalgeks. Pipar on väga aromaatse lõhna ja tugeva maitsega Ingver on valget värvi, täidlase ja ning on parim värskelt jahvatatuna. peene aroomiga juur, mis on eriti armastatud Aasia maades. Müüakse nii
Indoneesia idaosast. Euroopasse jõudis muskaat 11. sajandil araabia kaupmeeste kaudu. Keskajal oli see eriti kallihinnaline – pool kilo muskaatpähklit maksis niisama palju kui 7 härga. Laiemalt hakati muskaati kasutama alles 16. ja 17. sajandil. Muskaadipuu on täiesti unikaalne taim, millest on võimalik saada kahte erinevat maitseainet - muskaatpähklit ja muskaatõit. Muskaatpähkel on lõhnava muskaadipuu seemne tuum, muskaatõis aga seemet ümbritsev kest. Viljad, mis meenutavad aprikoose, on kuldkollased, punaste täppidega. Küpsena lähevad need pooleks, nähtavale ilmub pruun tuum (muskaatpähkel), mis on umbes 2-3cm pikk ja kaetud erkpunase seemnerüüga (muskaatõis). 2 Aroom ja maitse: Muskaadi aroom on meeldivalt vürtsikas, maitse soe ja veidi kangemalt vürtsikas. Muskaatõie maitse on pehmem ja peenem kui muskaatpähklil. Muskaatõiega saab muskaatpähklit alati asendada, vastupidi ei pruugi see võimalik olla
ebaõnnestub. Puhkeperiood esineb nii ühe-, kahe- kui ka mitmeaastastel taimedel. Paljudel taimeliikidel võivad seemned vältida idanemist aastaid, mõned aga võivad mulla seemnepanka jääda mitmekümneks aastaks. Seemnepuhkus võib olla tingitud mitmetest põhjustest. Seemnepuhkuse põhjus Seemnepuhkuse põhjuse kunstlik kõrvaldamine Füsioloogilised piirangud Embrüo mittetäielik areng – seeme vajab järelvalmimist – taimelt korjatakse viljad ning seemnetel lastakse koos viljaga kuivada ja järelvalmida soojas ruumis. Seeme vajab kindlat temperatuuri niiskes keskkonnas stratifikatsioon Seemnes suur kasvu pärssivate hormoonide sisaldus Seemneid leotatakse vees, korduvalt vett vahetades Morfoloogilised piirangud Seemnekest on paks ja tihe ning ei lase läbi hapnikku ja vett. Skarifitseerimine – seemnekestade vigastamine.
Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. * Varres juhtkimbud sageli mitmes ringis nagu see on iseloomulik üheidulehelistele. Enamik putuktolmeldatavad, mõned tuultolmeldatavad. * Viljad on enamasti koguvili, luuvili, kupar. * Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide ( kasut ravimite valm), kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. * Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. (Botaanika II) 19. SUGUKOND PAKSULEHELISED: VEESÄILITUSKUDE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed.
Indias, Sri Lankas · raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis · mahagonipuu - mööblipuu, kaneel-, punakaspruun, levinud Ladina-Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) 3) TARBEOKASPUUD 4) VÄHEVÄÄRTUSLIKUD PUUD Kuusk Mänd Lepp Paju Haab 5) ERIKASUTUSEGA LIIGID - viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinakoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 1. AGRAARAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Varaagraarne tootmisviis - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda maa kuulus kogukonnale talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti.
Eurooplastele kohv meeldis ja nii kandus kohvi valmistamise ja joomise tava kiiresti üle Vahemere Itaaliasse ja Prantsusmaale. Vähem kui sajandiga vallutas kohvijoomine esmalt kogu Euroopa ja levis sealt ka koloniaalmaadesse. Kohvipuu viljades peituvad seemned vajavad röstimist Kohvipuu õitseb rikkalikult ning saagi lõplikuks valmimiseks kulub sõltuvalt sordist 8...11 kuud. Selle aja möödudes on viljastatud õitest arenenud viljad, milles igaühes on kaks seemet. Viimaseid nimetataksegi kohviubadeks. Kohvi biokeemiline koostis sõltub eeskätt sordist, oma osa on ka kliimal, kasvupinnasel, viljade korjamise ja puhastamise viisil ning röstimisel. Korjamisjärgselt eemaldatakse kohvipuu viljadelt kooreosa ja säsi. Viljade puhastamiseks saab kasutada kas kuiv või märgmeetodit. Kuivmeetod seisneb viljade kuivatamises päikese käes seni, kuni viljade kooreosa kergesti eraldub
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ni...
Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine. GM-taimede levik 4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps.
Sest nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi selle kõikide süja kõikide vastu tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad, ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseksja liigutamiseks asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige hullem, valitseb pidaev hirm ning vägivaldse surma oht; ning inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike.
*Neid hiiri kasutatakse selleks, et uurida, kuidas konkreetsed geenid inimestel avalduvad (hiirel lülitatakse teatud geenid välja (geeninokaut) ja vaadatakse, kas tema juures on midagi teisiti). 4.Kasvupind suureneb. Gmo levimise perpektiivid... 5.Seda peetakse ebaloomulikuks, arvatakse, et inimene mängib jumalat. 6.Eestis ei ole lubatud GM-taimede kasvatamine. Majandusele mõjuks see arvatavasti hästi, sest GM- taimede saagikus on suurem, viljad säilivad kauem (seetõttu saab neid kaugele transportida), taimed on vähem vastuvõtlikud viirus-,bakterhaigustele, mis kõik viib selleni, et talumehed saavad rohkem kasumit ja põllumajandusel läheks hästi. Mõju loodusele on nii ja naa. On teada, et osa GM taimesorte (nt mais ja sigur) on steriilsed, st nad ei ristu teiste sortide või loodulike liikidega, seega on nad küllaltki ohutud. Küll aga on
õhuniiskuses, tekitades happeid. Õhureostuse vältimiseks tuleb korstnatele paigaldada filtrid, mis jääk-gaasidest kahjulikud lisandid välja korjavad. Sõidukimootorite heitgaasides on inimese tervisele eriti ohtlikud vingugaas ning pliiühendid. (Pliid lisatakse bensiinile, et seda saaks kasutada võimsates, kõrge surveastmega mootorites.) Tiheda liiklusega autoteede läheduses on heitgaaside tõttu mürgitatud nii looduslikud kui ka kultuurtaimed ja nende viljad ei kõlba süüa. Viimastel aastatel kasutatakse autokütuste valmistamisel elusloodusele ohutumaid aineid ning autode summutid varustatakse eriseadmete - katalüsaatoritega, mis õhu reostust vähendavad. Kütuste põletamisel paisatakse õhku lisaks suitsule ka hulgaliselt süsihappegaasi. See soodustab soojuskiirguse neeldumist atmosfääris ja kogu maakera kliima soojenemist nn kasvuhooneefekti tõttu. Külmade alade mandri-
Julm aeg on alistanud end, me sees ja ümber kõik on leek ja lend, mis noorusunenägudest me juurde naasis. 7 Üks hommik äkki vilu… Las laskuda me päikestele pilved. Ei enam kaunimaks neid häilita. On siiski kahju, et me armu ilmet aeg loomutruuduses ei säilita. Veel hirmsamad kui lausa halvad päevad on teesklev-tujukaina ebahead, ja võluvad on pildid, mida silmad näevad, vaid siis, kui nende tõelist sisu tead. Las viljad variseda, hardad aiarajad las jahtund rindadeni rohtuda. Meid meenutama jäävad vaiksed majad, kus enam iialgi ei kohtuta. Lampjalgseid tunde tühjusesse tõttab küll kõledalt, küll põlevalt. Mis oli, seda ei saa keegi võtta meilt mõlemalt. 8 Lahkühtimine Sa oled mägi, mina veerev lumi. Sa oled laulev laine, mina vaht. Sa oled valvamine, mina uni. Ma olen leek ja sina toitev taht. Tark vaikus oled, mina kõmav kõne.
Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese organismi, ilma et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks. Transgeensed loomad on väga tähtsad inimeste molekulaargeneetika uurimisel. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. GMO-de plussid: 1.Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) 2.Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) 3.Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) 4
tegusteda. Kui ilmad on soodsad. Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada. 5. Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija. Sortide valik mõni haigestub massiliselt, mõni mitte. Viljad hävitab. Suve teine pool ilma saagita, kui vihmane suvi. 6. Ebajahukaste (lk43). Tumedam peaks olema kui jahukaste. Lehe all rohkem ja all ääres. Võib esienda kollakaid ringe. 7. Märgmädanik Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel. 8. Lehemädanik (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse.
tegelikult seda kunagi arvanud on. Vanas rahvameditsiinis kasutati ka ainult taimi. Nt. Turbasamblal on väga suur veeimemisvõime, mistõttu neid on kasutatud tahvameditsiinis sidumisvahendina vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad ka praktiliselt steriilsed. 5. Põllumajandus Keemiatööstuse seos põllumajandusega on see, et sealt saab palju mürke, mida kasutada putukate ja bakterloomade vastu. See on ka väga hea väetis põldudele. Tulevad suured viljakad viljad. 6. Olme Keemiatööstustes tehakse ka nendest tulevatest ainetest erinevaid tooteid. Pesuvahendid, puhastusvahendid ning ka erinevad definitseerivad vahendid. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://et.wikipedia.org/wiki/Turvas http://bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas2.htm Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile LK234 (Orgaanilise keemiatööstuse kujunemine)
ebapiisavalt kuivatatud droog läheb seistes hallitama, toimeainete sisaldus selles väheneb. Liigne veesisaldus sodustab mikroobide ja seente arngut. (Ain Raal, Farmakognoosia 2010:28). Ravimtaimi säilitatakse paberkottides, klaasnõudes või kastides, mis lasevad õhku läbi. Hea oleks pakend varustada kogumisandmeteg: milline taimeliik, millal ja kus korjatud. Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: koor 3...4 aastat, õied 2...3 , viljad 2, ürt 2..4 aastat. Kauemaks riiulile unustatud ravimtaimed võib ära visata kuna nende toime on nõrgenenud ja taimed ise vananenud. ("Eesti taimed" 2008). ARUKASK (Batula pendula Roth) Kasvab Arukask kõrgete heitlehteliste puudena. Tüvi on sirge ning kattunud valge tohuga. Oksad on varustatud emas-ja isas urbadega ning lehed on kolnurkjad kuni rombjad. Droogina kasutatakse arukasel pungi ja lehti-Betulae gemma et folium, Harvem
ehitusest. Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Koguvili moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas -- Rubus idaeus). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks mooruspuul (Morus sp.) või ananassil (Ananas sp.). Kui perikarp on lihakas, räägitakse lihakviljadest, kui aga kuiv, siis kuivviljadest. Harvad pole juhtumid, kui algselt lihakas vili areneb kuivviljaks. Ühtset viljade
Joonis 71. Laiuv tuhkpuu 75 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: kirss-kontpuu (Cornus mas) Taime kõrgus ja läbimõõt: 2 -3 m kõrge, 4 5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: tihe suurpõõsas või väike puu Lehed: Suvel läikivad rohelised lehed, mis sügisel värvuvad punakaslillaks Õied või õisikud: Õitseb enne lehtimist, väiksed kollased õied katavad rikkalikult kogu võra Õitsemine: mai Liigi eritunnused: Augustis valmivad maitsvad tumepunased kirsitaolised viljad, põuakindel, lubjalembene Kasvukoha nõuded: Varjutaluv, kasvab ka suuremate puude all. Talub igasuguseid muldi, on väga põuakindel, kuid ei talu liigniiskust Kasutamine haljastuses: ilu- ja viljapõõsas Joonis 72. Kirss-kontpuu ,,Aurea" sügisel (http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssaurea.gif; http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssviljad.gif) 76
Risttolmleja hernes, uba, ristik peab olema taimel 3-4 Kahjurite ja haiguste tõrje Ei soovitata kasvatada pärislehte Rohkem kasta kui viljad kapsaste järel Kurgitaimed on haprad hakkavad tulema Reavahe 120-160cm Kasta hommikupoolikul, siis
Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes.
Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid. Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega Juhtkoes trahheiidid ja trahheed Vaigukäigud puuduvad Spermiumid pole liikuvad Esineb tolmutoru Emas- ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk
Patissoni vili on taldrikukujuline, ribilise servaga ning valkjasrohelise värvusega. Omadustelt lähedane eelmisele. Arbuusil on punane mahlakas ja magus viljaliha. Sisaldab kuni 11% suhkruid, peamiselt fruktoosi. Meil kasutatakse toiduks põhiliselt värskelt, lõunapoolsetes maades ka soolatakse, hapendatakse ja valmistatakse veini. Valminud arbuusid on läikiva pinnaga ja kuivanud viljavarrega. Suurima ristlõike läbimõõt peab olema vähemalt 15 cm. Meloni viljad on kollased, rohelised, pruunikad või mitmevärvilised. Viljaliha on tugeva aroomiga, valkjaskreemika või roheka värvusega. Sisaldab 4...18% suhkruid, peamiselt sahharoosi. Kasutatakse värskelt, samuti keediste ja kompottide valmistamiseks ning kuivatamiseks. Suurima ristlõike läbimõõt vähemalt 12 cm. 5.10. Kaunviljad Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku kuni 6%. Aedhernes sisaldab keskmiselt 6% nii valku, suhkruid kui ka tärklist (noor roheline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
