Põllumajandus (5)

Põllumajandus

• Maakera agrokliimavöötmed
  

Põllumajandus on majandusharu , mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet
Põllumajanduses toodetakse

• Toiduaineid inimestele vahetuks tarbimiseks
  
• Loomasööta
  
• Toorainet edasiseks töötlemiseks (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele)
  

Põllumajanduse jaotus
Kitsas mõttes võib jaotada

• taimekasvatuseks ja
  
• loomakasvatuseks
  

Laiemas tähenduses hõlmab põllumajandus ka

• metsanduse
  
• siseveekalanduse
  
• mesinduse
  
• jahinduse
  
• iluaianduse
  

Põllumajandus on materiaalse tootmise vanimaid ja tähtsamaid harusid

• Esimesed paiksed põllud tekkisid Ees-Aasias umbes 10 000 aastat tagasi
  
• Paiksele taime- ja loomakasvatusele üleminek kujutab endast inimajaloo ühte suurimat murrangut
  
• Põllumajandus kiirendas ühiskonna ja majanduse arengut ning pani aluse tsivilisatsioonide tekkimisele
  

Põllumajanduses on rakendatud rohkem inimesi kui üheski teises majandusharus

• 20. sajandi jooksul vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra
  
• Sellegipoolest on põllumajanduses rakendatud umbes 40% töötavast rahvastikust
  
• Saksamaal ja Belgias põllumajanduses hõivatuid kõigest 1%
  
• Austrias , Jaapanis , Norras, Prantsusmaal, Rootsis, SB-s, USA-s 2%
  
• Kongos 58%
  
• Sudaanis 39%
  

Põllumajandustöötajate osatähtsus rakendatute üldarvus
Põllumajandust mõjutavad tegurid

• Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik , reljeef)
  
• Majanduslikud tegurid (nõudlus ja riigi majanduspoliitika , subsiidiumid , eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms)
  

Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa
Põllumajandusmaa jaguneb
Haritavaks maaks (10% kogu maismaast)
Looduslikeks rohumaadeks (21% kogu maismaast)
Agrokliimavöötmed
Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel
Aktiivsete temperatuuride summa – arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja
Toiduprobleemid
Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud. Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut.
Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad .
Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid .
Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents . Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita.
Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantšod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus ).
ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS

Spetsialiseerunud.

Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega.

Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika.
Siseturu kaitse:

tollimaksud (importkaubad kallimad)

kvoodid (piiratakse kaupade importi , oma kaupade hind tõuseb)

toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest)

turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost

mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA)

EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse ( kaubad kallid)
Maailmaturul toiduainete üleküllus, kuid ometi osa maakera rahvastikust nälgib. Miks?

• Nälgivad arengumaad , kelle jaoks on maailmaturu toodang liiga kallis, ise ei suuda ennast ära toita.
  
• Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad.
  
• Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu pm laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega.
  

Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule.
Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna- Aasia , Aafrika, Andide piirkond – peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed
ARENGUMAADE PROBLEEMID

• majanduse madal tase
  

Põhjuseks: tootlike jõudude madal arengutase
(madal haridustase, tööviljakus, agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste)

• suur sõltuvus maailmaturust
  

Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette .
Eesmärgiks import , eksport on vahend selle saavutamiseks.
Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida hädatarvilikke tarbekaupu, seadmeid, masinaid, toiduaineid.

• majanduse ebaratsionaalne struktuur
  

Peamiseks haruks põllumajandus, mis on madala arengutasemega.
Põhjused:
a) eelindustriaalsed tootmisvormid + vt 1p;
b) ebasoodsad kliimaolud ;
c) palju rahvast (rahvaarv kasvab väga kiiresti);
d) haritava maa hulk väheneb.
Tööstuses ülekaalus hankiv tööstus
(mäetööstus – maavarade kaevandamine).
Töötlevas tööstuses esikohal kerge- ja toiduainetetööstus.

• tootmise ebaratsionaalne paigutus
  

Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng.
Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule , kuna lihtsam eksportida.
METSAMAJANDUS
Metsade istutamine
Sordiaretus
Metsade hooldus
Metsade kaitse
METSATÖÖSTUS
Raie
Töötlemine
Puidutooted + paber ja tselluloos
METSAKLASTER = Metsamajandus +
metsatööstus + äriteenused
Liigilise koosseisu järgi jaotatakse puud:
1) VÄÄRISPUUD
mammutipuu - okaspuude kuningas, võimsaima tüvega puu (taval. 50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemiskindel, levinud Põhja-Ameerikas
ranniksekvoia (lähedane mammutipuule) - 112m, kuni 1400 a vana
2) KÕVAD LEHTPUUD

• eebenipuu - igihaljas lehtpuu , pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas
  
• raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis
  
• mahagonipuu - mööblipuu, kaneel -, punakaspruun, levinud Ladina-Ameerikas (III)
  
• tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I)
  
• tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool)
  

3) TARBEOKASPUUD
Kuusk Mänd
4) VÄHEVÄÄRTUSLIKUD PUUD
Lepp Paju Haab
5) ERIKASUTUSEGA LIIGID - viljad , koor
kauripuu - vaik ( okaspuu ), Austraalia , Indoneesia
eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained , levinud Austraalias
kiinapuu - hiniinipuu (kiinakoorest), Lõuna-Ameerika (Andid)
hevea (kautšukipuu) – kummi tooraine
1. AGRAARAJASTU PÕLLUMAJANDUS

• Varaagraarne tootmisviis
  

– maa kuulus kogukonnale
– alepõllundus, rändkarjakasvatus
– maailmamajanduses ei osaleta
– levinud Mustas Aafrikas

• Hilisagraarne tootmisviis– Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad
  

- Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda talup’dele kasutada, nõudes selle eest renti.
– Põhitootjad talud : naturaalrent – osa saagist mõisnikule → turule
– Mõisad toodavad ka ise: teorent – tööga makstav rent
- Arengumaades laialt levinud (va Must-Aafrika)
2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS

• Segatalud
  

– Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud.
– Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule.
– Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud.
– Nt Kariibi mere saartel banaanid , Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu-Aasias heveapuu

• Spetsialiseeritud suurtalud
  

– Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus).
– Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks.
– Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine
→ agraartööstuskompleks.
– Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud .

• Ekstensiivsed teraviljatalud
  

– Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed.
– Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi.
– Omanik talus ainult külvi ja lõikuse ajal, kasutab ajutist tööjõudu, muidu ainult valvurid .
– Koristatud vili kohe müüki.
– Vajalik ATK (valveteenistus, masinahoole jms).
– Levinud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis.

• Rantšod
  

– Suured loomakasvatusmajandid.
– Kasvatatakse lihaveiseid või lambaid.
– Vaja suuri karjamaid, odav toodang.
– Tuhandepealised karjad aastaringselt looduslikel karjamaadel, söödatagavarad ainult erandjuhtudeks.
– Karjased + hooajatöölised lammaste pügamiseks.
– Arenenud tõuaretus ja veterinaarteenindus.
– Levinud kuivas kliimas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas, Uus- Meremaal

• Istandused
  

– Suured taimekasvatusmajandid, toodang müügiks, tegelevad ka esmase töötlemisega.
– Vajalik soodne kliima.
– Kasvatatakse nt suhkruroogu, kohvi, puuvilla , puuvilju jm.
– Iseloomulik kõrge saagikus, tänu agrotehnikale: väetamine, sordiaretus, taimekaitse , õiged maaharimisvõtted.
– Odav tööjõud: algselt orjad , hiljem lepingutöölised.
– Levinud arengumaades, peamiselt väikesaartel, nt Kariibi mere regioon.
3. INFOAJASTU PÕLLUMAJANDUS
– Pm moodne, kaubaline, kitsalt spetsialiseerunud.
– Saagikus ja tootlikkus väga kõrged tänu teaduse ja tehnoloogia saavutustele . Nt kasutatakse mikro -elektroonikat ( arvutid ).
– Hästi arenenud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, taimekaitsetööd, maaparandus, veterinaarteenused, saaduste kokkuost, säilitamine, äri- ja teadusnõuanne, turustamine, reklaam , laenutus jne.

• Moodne suund: ökoloogiline ehk mahepõllumajandus.
  

– Looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid .
– Madala saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang.

• Hiigelfarmid
  

– Loomi peetakse mitmekorruselistes hoonetes.
– Oluline turu lähedus, sööt sisseostetud.
– Kõige rohkem Jaapanis, USAs, levivad ka arengumaadesse.