Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põllumajandus (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid ometi osa maakera rahvastikust nälgib Miks?

Lõik failist

Põllumajandus
  • Maakera agrokliimavöötmed

Põllumajandus on majandusharu , mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet
Põllumajanduses toodetakse
  • Toiduaineid inimestele vahetuks tarbimiseks
  • Loomasööta
  • Toorainet edasiseks töötlemiseks (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele)
Põllumajanduse jaotus
Kitsas mõttes võib jaotada
  • taimekasvatuseks ja
  • loomakasvatuseks
Laiemas tähenduses hõlmab põllumajandus ka
  • metsanduse
  • siseveekalanduse
  • mesinduse
  • jahinduse
  • iluaianduse
Põllumajandus on materiaalse tootmise vanimaid ja tähtsamaid harusid
  • Esimesed paiksed põllud tekkisid Ees-Aasias umbes 10 000 aastat tagasi
  • Paiksele taime- ja loomakasvatusele üleminek kujutab endast inimajaloo ühte suurimat murrangut
  • Põllumajandus kiirendas ühiskonna ja majanduse arengut ning pani aluse tsivilisatsioonide tekkimisele
Põllumajanduses on rakendatud rohkem inimesi kui üheski teises majandusharus
  • 20. sajandi jooksul vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra
  • Sellegipoolest on põllumajanduses rakendatud umbes 40% töötavast rahvastikust
  • Saksamaal ja Belgias põllumajanduses hõivatuid kõigest 1%
  • Austrias , Jaapanis , Norras, Prantsusmaal, Rootsis, SB-s, USA-s 2%
  • Kongos 58%
  • Sudaanis 39%
Põllumajandustöötajate osatähtsus rakendatute üldarvus
Põllumajandust mõjutavad tegurid
  • Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik , reljeef)
  • Majanduslikud tegurid (nõudlus ja riigi majanduspoliitika , subsiidiumid , eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms)

Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa
Põllumajandusmaa jaguneb
Haritavaks maaks (10% kogu maismaast)
Looduslikeks rohumaadeks (21% kogu maismaast)
Agrokliimavöötmed
Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel
Aktiivsete temperatuuride summa – arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja
Toiduprobleemid
Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud. Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut.
Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad .
Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid .
Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents . Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita.
Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantšod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus ).
ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS
  • Spetsialiseerunud.
  • Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega.
  • Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika.
    Siseturu kaitse:
  • tollimaksud (importkaubad kallimad)
  • kvoodid (piiratakse kaupade importi , oma kaupade hind tõuseb)
  • toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest)
  • turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost
  • mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA)
  • EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse ( kaubad kallid)
    Maailmaturul toiduainete üleküllus, kuid ometi osa maakera rahvastikust nälgib. Miks?
    • Nälgivad arengumaad , kelle jaoks on maailmaturu toodang liiga kallis, ise ei suuda ennast ära toita.
    • Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad.
    • Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu pm laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega.

    Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule.
    Kõige probleemsemad piirkonnad: Lõuna- Aasia , Aafrika, Andide piirkond – peamiselt maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed
    ARENGUMAADE PROBLEEMID
    • majanduse madal tase
    Põhjuseks: tootlike jõudude madal arengutase
    (madal haridustase, tööviljakus, agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste)
    • suur sõltuvus maailmaturust
    Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette .
    Eesmärgiks import , eksport on vahend selle saavutamiseks.
    Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida hädatarvilikke tarbekaupu, seadmeid, masinaid, toiduaineid.
    • majanduse ebaratsionaalne struktuur
    Peamiseks haruks põllumajandus, mis on madala arengutasemega.
    Põhjused:
    a) eelindustriaalsed tootmisvormid + vt 1p;
    b) ebasoodsad kliimaolud ;
    c) palju rahvast (rahvaarv kasvab väga kiiresti);
    d) haritava maa hulk väheneb.
    Tööstuses ülekaalus hankiv tööstus
    (mäetööstus – maavarade kaevandamine).
    Töötlevas tööstuses esikohal kerge- ja toiduainetetööstus.
    Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng.
    Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule , kuna lihtsam eksportida.
    METSAMAJANDUS
    Metsade istutamine
    Sordiaretus
    Metsade hooldus
    Metsade kaitse
    METSATÖÖSTUS
    Raie
    Töötlemine
    Puidutooted + paber ja tselluloos
    METSAKLASTER = Metsamajandus +
    metsatööstus + äriteenused
    Liigilise koosseisu järgi jaotatakse puud:
    1) VÄÄRISPUUD
    mammutipuu - okaspuude kuningas, võimsaima tüvega puu (taval. 50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemiskindel, levinud Põhja-Ameerikas
    ranniksekvoia (lähedane mammutipuule) - 112m, kuni 1400 a vana
    2) KÕVAD LEHTPUUD
    • eebenipuu - igihaljas lehtpuu , pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas
    • raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis
    • mahagonipuu - mööblipuu, kaneel -, punakaspruun, levinud Ladina-Ameerikas (III)
    • tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I)
    • tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool)

    3) TARBEOKASPUUD
    Kuusk Mänd
    4) VÄHEVÄÄRTUSLIKUD PUUD
    Lepp Paju Haab
    5) ERIKASUTUSEGA LIIGID - viljad , koor
    kauripuu - vaik ( okaspuu ), Austraalia , Indoneesia
    eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained , levinud Austraalias
    kiinapuu - hiniinipuu (kiinakoorest), Lõuna-Ameerika (Andid)
    hevea (kautšukipuu) – kummi tooraine
    1. AGRAARAJASTU PÕLLUMAJANDUS
    – maa kuulus kogukonnale
    – alepõllundus, rändkarjakasvatus
    – maailmamajanduses ei osaleta
    – levinud Mustas Aafrikas
    • Hilisagraarne tootmisviis– Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad
    - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda talup’dele kasutada, nõudes selle eest renti.
    – Põhitootjad talud : naturaalrent – osa saagist mõisnikule → turule
    – Mõisad toodavad ka ise: teorent – tööga makstav rent
    - Arengumaades laialt levinud (va Must-Aafrika)
    2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS
    – Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud.
    – Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule.
    – Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud.
    – Nt Kariibi mere saartel banaanid , Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu-Aasias heveapuu
    – Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus).
    – Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks.
    – Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine
    agraartööstuskompleks.
    – Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud .
    • Ekstensiivsed teraviljatalud
    – Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed.
    – Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi.
    – Omanik talus ainult külvi ja lõikuse ajal, kasutab ajutist tööjõudu, muidu ainult valvurid .
    – Koristatud vili kohe müüki.
    – Vajalik ATK (valveteenistus, masinahoole jms).
    – Levinud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis.
    • Rantšod
    – Suured loomakasvatusmajandid.
    – Kasvatatakse lihaveiseid või lambaid.
    – Vaja suuri karjamaid, odav toodang.
    – Tuhandepealised karjad aastaringselt looduslikel karjamaadel, söödatagavarad ainult erandjuhtudeks.
    – Karjased + hooajatöölised lammaste pügamiseks.
    – Arenenud tõuaretus ja veterinaarteenindus.
    – Levinud kuivas kliimas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas, Uus- Meremaal
    • Istandused
    – Suured taimekasvatusmajandid, toodang müügiks, tegelevad ka esmase töötlemisega.
    – Vajalik soodne kliima.
    – Kasvatatakse nt suhkruroogu, kohvi, puuvilla , puuvilju jm.
    – Iseloomulik kõrge saagikus, tänu agrotehnikale: väetamine, sordiaretus, taimekaitse , õiged maaharimisvõtted.
    – Odav tööjõud: algselt orjad , hiljem lepingutöölised.
    – Levinud arengumaades, peamiselt väikesaartel, nt Kariibi mere regioon.
    3. INFOAJASTU PÕLLUMAJANDUS
    – Pm moodne, kaubaline, kitsalt spetsialiseerunud.
    – Saagikus ja tootlikkus väga kõrged tänu teaduse ja tehnoloogia saavutustele . Nt kasutatakse mikro -elektroonikat ( arvutid ).
    – Hästi arenenud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, taimekaitsetööd, maaparandus, veterinaarteenused, saaduste kokkuost, säilitamine, äri- ja teadusnõuanne, turustamine, reklaam , laenutus jne.
    • Moodne suund: ökoloogiline ehk mahepõllumajandus.
    – Looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid .
    – Madala saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang.
    • Hiigelfarmid
    – Loomi peetakse mitmekorruselistes hoonetes.
    – Oluline turu lähedus, sööt sisseostetud.
    – Kõige rohkem Jaapanis, USAs, levivad ka arengumaadesse.

  • Põllumajandus #1 Põllumajandus #2 Põllumajandus #3 Põllumajandus #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor h3l4r991 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    doc

    Põllumajandus (referaat)

    ....................................................................................... 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobleemid..............................................................................................................6 Arenenud riikide põllumajandus..........................................................................................7 Arengumaade probleemid....................................................................................................7 Agaarajastu põllumajandus .................................................................................................7 Industriaalajastu põllumajandus...........................................................................................8 Infoajastu põllumajandus.........

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Põllumajandus ja metsandus 9. klassile

    Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) Tarbepuud: kusk, mänd Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab Erikasutusega liigid: viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) ­ kummi tooraine 2. Põllumajandus Põlumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet. Põllumajanduse tegevused: Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatus ja vesiviljelus. Metsamajandus. Põllumajanduse osatähtsus: Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20

    Geograafia
    thumbnail
    5
    doc

    Esmasektor

    · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. 1 Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides. Kasvatatakse kitsi, lambaid. Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus.

    Geograafia
    thumbnail
    20
    docx

    PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED.

    1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika

    Geograafia
    thumbnail
    9
    doc

    10.klassi Geograafia

    Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ­ ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus

    Geograafia
    thumbnail
    5
    doc

    Geograafia konspekt põllumajanduse kohta

    Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja

    Geograafia
    thumbnail
    14
    doc

    Konpekt geograafia eksamiks

    PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 %

    Geograafia
    thumbnail
    3
    doc

    Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

    Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Aastas saadakse siiski kaks saaki. 1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, vihmavesi tekitab mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid ­ puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, nisu, mais. 2. Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides. Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid. 3. Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 811 kuud, aastas saab 23 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega.

    Geograafia




    Kommentaarid (5)

    kristelsammalkivi profiilipilt
    kristelsammalkivi: Halvasti koostatud, vähemalt minul raske sellisest materjalist õppida.
    19:12 10-03-2009
    candy profiilipilt
    candy: aitas mind, kuid natuke jäi puudu
    20:01 17-01-2012
    blissike profiilipilt
    blissike: mulle sobis hästi
    17:26 30-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun