Rakuõpetus (2)

Bioloogia kontrolltöö 2
Rakuõpetus
Mõisted:
tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
ainurakne – keha koosneb ühest rakust
hulkrakne – keha koosneb paljudest rakkudest
mükoplasma – bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme
prokarüoot – organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid .
eukarüoot – organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid , taimed, seened ja loomad.
karüoplasma – rakutuuma poolvedel sisus
homoloogilised kromosoomid – kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
autosoom – kromosoom , mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost
histoonid – peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida
nukleosoomne fibrill – lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin), esineb päristuumse raku interfaasis
aktiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat; valdavalt seotud transportvalkudega, kasutatakse ATP energiat
transportvalgud – valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise; esinevad näiteks rakumembraani koostises
osmoos - lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas
difusioon- nähtus, kus ained segunevad üksteisega?
plastiidid - membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid
klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat
karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse
tsentraalvakuool - taimerakus esinev suur vakuool, mis modusub pisemate vakuoolide liitumisel
turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb aimede turgor
heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil
hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit
mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum
viljakeha- osale seeneliikudele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine
mükoriisa- taimejuur koos seeneniitidega
1.Rakuteooria põhiseisukohad.
*kõik organismid on rakulise ehitusega
*iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel
*rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil?
Baer – avastas imetaja munaraku ning järeldas, et nendest saab loomorganismi areng alguse
Hook – valgusmikroskoop
Leeuwenhoek – valmistas mitmesuguseid mikroskoope ja uuris ainurakseid; arvatavasti nägi ka baktereid
3.Millega on võimalik uurida rakke?
Valgus- ja elektronmikroskoobiga
4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel?
1) ainuraksed ja hulkraksed
2) raku ehituse alusel – eukarüoot ja prokarüoot
5. Milline on väikseim ja suurim rakk?
Mükoplasma on väikseim, jaanalinnumuna suurim
6. Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised?
Ainevahetus sõltub raku membraani pindalast ja siseruumala vahelisest suhtest . Mida suurem on rakk seda väiksem on suhe. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks häiruvad kõik protsessid.
7.Tsütoplasma koostis ja ülesanded.
Koostis: valdavalt vesi, mineraal - ja bioaktiivsed ained
Ülesanded: liidab kõik organellid ühtseks tervikuks.
8.Rakutuuma ehitus ja ülesanded.
Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks, mis sisaldab DNA'd, valke, RNA'd ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. Mikroskoobi all on näha ka tuumaksi, milles toimub ribosoomide süntees ja kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub.
9.Tuumakese ülesanded.
Toimub ribosoomide moodustumine ja kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees.
10. Kirjelda inimese kormosoomistikku.
Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi (23 paari – paarim kromosoomid on homoloogilised), viimane paar on sugukromosoomid. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
??11.Rakumembraani ehitus ja ülesanded
Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest.
12. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.
Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik – membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist.
Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik – karedapinnaliseks muudavad sele ribosoomid , milles toimub valkude süntees.
13.Ribosoomide ülesanne.
Valke sünteesivad organellid
14.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded.
Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. (makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud aineosakesi)
15. Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded.
Kompleks kosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest,põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Kõik osad on ümbritsetud membraaniga.
Ülesandeks valkude töötlemine.Siin moodustuvad ka lüsosoomid.
16.Mitokondri ehitus ja ülesanded.
Organell on kujult ümar või pulkjas. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks.
Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga.
17.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus.
Koosneb niitjatest valkudest.
Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi-ja liikumissüsteemiks.
18.Taimerakule iseloomulikud organellid.
Tsütoplasma, mitokondrid , kloroplastid, rakutuum, kromosoomid, tsentraalvakuool, rakukest .
19.Rakukesta ehitus ja tähtsus.
Kesta põhiline koostisaine on tselluloos . On küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne.
Üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine , kaitsefunktsioon, trantsportfunktsioon.
20. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus.
Plastiidid on taimedele omased 4...6 (mjuu)m suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. Eristatakse kolma rühma plastiide : rohelisi kloroplaste , kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste.
21. Vakuoolide tähtsus.
Vee reservuaar , kindlustavad raku siserõhu e turgori ,nooremate rakkude vakuoolides on toitained , vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid
22.Kuidas on seotud vakuool ja turgor?
Vakuoolidest sõltub raku siserõhk e turgor.
23.Miks taim veepuuduses närbub?
Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub.
24. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks?
Kloroplastidest võib areneda kromoplast . Näiteks maasikad lähevad punaseks.
25. Millega seletada lehtede nn.sügisvärvi?
Vt 24
26.Seente üldised iseloomulikud omadused
Seened paigutatakse omaette riiki: Seened. Seened koosnevad hüüfidest. Seeneniidid moodustavad mütseeli. Toitumistüübilt on seened heterotroofid . Kübarseentel on paljunemiseks viljakehad. Seente rakukest koosneb kitiinist. Ainuraksed seened on pärmseened. Pärmide paljunemisvisiks on pungumine. Põrme kasutatakse õlle valmistamisel. Kahjulikud seened on parasiidid. Kasulikud seened on lagundajad. Maalma kalleimad seened on trühvlid. Puithooneid ohustab majavamm.
27.Milles seisneb seente looduslik tähtsus?
Lagundajad,osalevad mulla tekkes , elavad sümbioosis teiste organismidega (samblik, mükoriisa), on toiduks, tekitavad haigusi.
28.Too näiteid seente kahjulikkusest ja kasulikkusest inimese seisukohalt
Toiduks, paberi valmistamine, lõnga värvimine, neist toodetakse antibiootikume, toiduainete valmistamine, seenhaigused , toduainete riknemine , majavamm.