Põllumajandus ja metsandus 9. klassile (1)

Geograafia

(Põllumajandus ja metsandus )

1.Metsandus

Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad . Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi.
Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist.
Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %).
Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase - ja haavapuistud on ajutised . Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega.
mänd 39,2 %, kask 28,4 %,kuusk 23,6 %, lepp 6,4 %, haab 1,7 %,tamm 0,7 %
Metsarikkamad riigid:
Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia
Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada , USA, India
Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus . Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada).
Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe – üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi.  
Metsatüüp - Metsi liigitatakse kasvukoha, loodusolude, kliima, pinnamoe , mulla ja puistu omaduste alusel (lehtmets, okasmets )
Metsamajandus - Metsanduse haru, mis hõlmab metsa kasvatamist , kaitset, valvet, majandamist.
Metsasus -metsamaa pindala osatähtsus(%) mingi piirkonna üldpindalas
Metsavarud -looduslikud metsad, kust saadakse puitu ja muid vajalikke hüvesid
Metsamajandus- majandusharu , mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega
Metsakasvatus -taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets.
Väärispuud:
Mammutipuu - okaspuude kuningas, võimsaima tüvega puu (taval. 50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemisekindel, levinud Põhja-Ameerikas.
Ranniksekvoia -lähedane mammutipuule - 112m, kuni 1400 a vana
Kõvad okaspuud :

• eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas
  
• raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis
  
• mahagonipuu - mööblipuu, kaneel -, punakaspruun, levinud Ladina-Ameerikas (III)
  
• tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I)
  
• tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool)
  

Tarbepuud: kusk, mänd
Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab
Erikasutusega liigid: viljad , koor
kauripuu - vaik ( okaspuu ), Austraalia , Indoneesia
eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained , levinud Austraalias
kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid)
hevea (kautšukipuu) – kummi tooraine

2. Põllumajandus

Põlumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet.
Põllumajanduse tegevused: Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine . Kalakasvatus ja vesiviljelus. Metsamajandus.
Põllumajanduse osatähtsus: Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra.
Toiduprobleemid on suuremad neis riikides kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi kuna sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajandusega on huvitatud eelkõige omatoodangu ekspordist.
Põllumajanduses toodetakse:
1. Toiduaineid inimeste vahetuks tarbimiseks
2. Loomasööta
3. Toorainet edasiseks töötlemiseks (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele)
Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid:
1.Looduslikud tegurid: kliima(temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood ), mullad (viljakus, lõimis, paksus, põuakindlus), reljeef( tasane , mägine), geograafiline asend.
2. Majanduslikud tegurid : riigi majanduspoliitika ( toetused, tollipoliitika ) , kapital ( hooned, masinad, seadmed , väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud ( tööjõu kvaliteet, traditsioonid)
3. Tehnika ja tehnoloogia tase : ( väetamine, maaparandus , mehhaniseerimine , elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng, mehhaniseerimine )
Kunstlik niisutamine- Kunstlik niisutamine võimaldab saagikust stabiliseerida või isegi tõsta. Kunstlikuks niisutamiseks kasutatakse pumpasid, pihusteid jt tehnilisi vaheneid. Väga palju kunstliku niisutamist kasutatakse Egiptuses, Pakistanis ja Jaapanis.
Alepõllundus on tänapäeval eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele (Amatsoonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias )
Toiduainetööstuse harud- Osa toitainetööstuse harudest(liha-, leiva-, õlle-, veinitööstus)on juba sajandeid vanad , kuid osad tänapäevastest harudest (konservi-, juustu-, makaronitööstus) kujunesid alles XIX sajandil koos industriaalse tootmisviisi arenguga.
Agroklimaatilised näitajad – iseloomustab, kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Vegetatsiooniperioodi pikkus, päikesekiirguse hulk, soojuse hulk, niiskuse hulk)
Eksporditoetus-riiklik toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijatele, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised.
Impordimaks-maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu.
Talu-maal elavate inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Istandus -taimekasvatusmajand mis tegutseb troopiliste kultuuride(kohvi, banaanid ) peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega.
Toiduprobleemid
Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud. Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut.
Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad .
Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid .
Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita.
Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantšod, istandused ja hiliseagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus).
Arenenud riikide põllumajandus:
1. Spetsialiseerunud.
2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega.
3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika.
Siseturu kaitse:
1. tollimaksud (importkaubad kallimad)
2. kvoodid (piiratakse kaupade importi , oma kaupade hind tõuseb)
3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest)
4.turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost
5.mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA)
6.EL-s piimatoodete kokkuost, iseturu kaitse ( kaubad kallid)
Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid vaesusest ja ebavõrdsest juurdepääsust toidule.
Põllumajanduslik maa:
1. Haritav maa 10% (põllud, puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud)
2. Rohumaa 21% (hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed )
Vegetatsiooniperiood- aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse. Enamik taimedel vähemalt 90 päeva.