Kontrolltöö selgrootud (3)

Kontrolltöö - Selgrootud
Limused
Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel .
Limused jagunevad: 1) Teod ( kiritigu ); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar).
Teod
Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad . Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju.
Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel , selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad ). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru , mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer.
Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum).
Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees ). Neil on avatud vereringe , kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes.
Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud . Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega.
Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod - mudatigu, sarvtigu, labatigu.
Nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod).
Tigude tähtsus looduses:
Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele.
Karbid
Karbi keha katab lubiainest koda, mis koosneb kahest poolmest, mida ühendab lukuside. Koda avaneb ja sulgub tänu sulgurlihastele. Koja poolmete vahelt ulatub välja lihaseline jalg, mille abil ta liigub aeglaselt veekogu põhjas. Puudub pea. Koja välispinda katab sarvainest kiht, millel on soonistused ehk kasvurõngad. Sisepinda katab pärlmutterkiht. Keha ümbritseb mantel, mille hõlmade vahele jäävad sisse- ja väljavooluavad. Nende kaudu läbib keha vesi, millega jõuab keha sisemusse hapnik ja toitained (hõljuvad ainuraksed ja vähikesed). Väljavooluava kaudu viiakse kehast välja süsihappegaas ja jääkained. Mantli hõlmade vahel on lõpused, mis on hingamiselunditeks. Sooltoru läbib süda!
Karbid on lahksugulised. Emaskarp muneb munad mantliõõnde, isaskarbi seemnerakud viiakse sinna veevooluga. Viljastatud munarakkudest kooruvad vastsed , kes peavad kinnituma lõpustele, kuhu jäävad kevadeni. Seejärel viiakse vastsed kehast välja ja nad peavad kinnituma kalade lõpustele, elades seal parasiitidena paar kuud.
Karbi liike: 1) Magevetes elavad karbid: järvekarp, jõekarp, rändkarp, ??karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp , söödav südakarp, liiva-uurikkarp, balti lamekarp.
Peajalgsed
Nende hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Kahel viimasel on seljaosas õhuke plaatjas sisemine toes .
Peajalgsed on kotikujulise kehaga , puudub jalg, mis on muundunud iminappadega varustatud kombitsateks ( haarmed ), mis paiknevad suu ümber. Kaheksajalgadel on 8 kombitsad, seepiatel ja kalmaaridel 10 - ülesandeks saagi püüdmine, nendel paiknevad meelerakud , millega tajutakse lõhna ja maitset . Neil on suured silmad (ehituselt sarnased selgroogsete omadega), eristavad esemete kuju. Närvisüsteem võimaldab kiiresti liikuda ja kiiresti muuta kehavärvust. Soole tagaosa läheduses on tindinääre, mille eritise vettepaiskamisel muutub see sogaseks, võimaldades saaki püüda või põgeneda.
Nad on lahksugulised, isasloom viib kombitsate abil seemnerakud emase mantliõõnde, kus toimub viljastamine . Munad asetatakse merepõhjale ning valvatakse kuni järglaste koorumiseni.
Liikumine - mantlihõlma abil imetakse vesi mantliõõnde, mis seejärel suletakse. Mantlilihaste abil surutakse vesi läbi lehtriava välja. Peajalgne liigub tagakeha ees tänu väljapaiskunud veejoale (liiguvad raketi põhimõttel).
Peajalgsed toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest, loomakorjustest, olles ise toiduks kaladele , lindudele ja ka imetajatele.
Lülijalgsed
Lülijalgsed on selgrootud loomad, kelle keha on lüliline, neil on lülilised keha jätked ja kitiinainest välisskelett.
Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad ; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad
Koorikloomad
Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Pearindmikku katab seljakilp.
Keha jätked:
1) 2 paari tundlaid ( kompimiselund )
2) 3 paari lõugu (toidu peenestamine)
3) 3 paari lõugjalgu (saagi kinnihoidmiseks suu juures)
4) 5 paari käimisjalgu, millest eesmised on varustatud sõrgadega (enesekaitse, saagi haaramine)
5) Ujujalad (tagakeha all)
6) Uim, mille moodustab viimase ujujala paar koos tipulüliga
Veekogu põhjas liigub pea ees, ujudes tagakeha ees.
Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ning kõhtmisest närviketist. Neil on liitsilmad, mis paiknevad liikuvatel varrekestel ja mille moodustavad osasilmad. Viimased koosnevad silmaläätsedest, kristallkehast, nägemisretseptoritest. Nad näevad mosaiikselt ning tajuvad liikumist.
Lõugadega peenestatakse toit ( vetikad , selgrootud, surnud konnad ja kalad ). Edasine peenestamine toimub maoseintes olevate kitiinhambakestega. Seedimisel osaleb maks.
Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vereringe on avatud. Hingamiseks on lõpused, mis paiknevad pearindmiku kilbi all.
Nad on lahksugulised. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. (Spermatofoorid on 3-4 mm pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades. Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed. Vähkidele on iseloomulik kestumine - kooriku vahetamine. Vähkide püügiks on kehtestatud alammõõt (10 cm). Vähi arvukust vähendab vähikatk (seenparasiit).
Ämblikud
Ristämblik - keha katab kitiinkest, pearindmik on suurema tagakehaga ühendatud peenikese varrekese abil. Suu lähedal paiknevad lõugkobijad. Lõugtundlate tipus on küünis, selle tipul avaneb mürginäärme juha . Neil on 8 lülilist jäset, mille käpalülid on varustatud sugaküünistega (vajalik võrgu kudumiseks ). Tagakehas paiknevad võrgunäärmed, selle nõre sattumisel õhu kätte hangub see peeneks võrguniidiks. Kasutatakse:
1) Püünisvõrgu valmistamiseks
2) Saagi võrgendisse mähkimiseks
3) Kookoni valmistamiseks
4) Liikumiseks
Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja kõhtmisest närvitängust, millest lähtuvad närviväädid tagakehasse. Neil on 8 lihtsilma, kompimiseks on lõugkobijad, jäsemed ja üle kogu keha paiknevad kompekarvakesed.
Võrku kuduvad ämblikud kasutavad vedelat toitu, seedimine algab väljaspool keha. Vereringe on avatud, erituselunditeks on eritustorukesed, mis suubuvad tagasoolde.
Hingamiseks on paljudest lehtedest koosnevad raamatkopsud. Lehtede pinnal toimub gaasivahetus . Hingamiseks on vajalikud ka trahheed, mis viivad õhu siseelundite juurde.
Ämblikud valmistavad püünisvõrgu tuginiitidest ja püüginiitidest. Püünisvõrgust lähtub signaalniit.
Nad on lahksugulised. Pärast paaritumist isased surevad, emane valmistab võrgendist kookoni, kuhu munetakse munad.
Teisi ämblikke: hiidämblik, vesiämblik, krabiämblikud, karakurdid (mürgised), tarantel , linnutapikud (10 cm).
Ämblikulaadsed
Ämblikulaadsed on ämblikeda sarnased lülijalgsed.
Koibikud - lülistumata kehaga, väga pikkade jalgadega, toituvad väikestest putukatest, võrku ei koo.
Skorpionid - saagi haaramiseks ja enesekaitseks on lõugkobijad. Tagakeha tipus on mürgiastel, millega surmatakse saak. Vajaliku vee saavad toidust.
Lestalised on olulised looduse laguahelas. Mullas elab sametlest ja vees elav vesilest on erepunase värvusega röövtoidulised liigid. Puukidest elavad võsa- ja laanepuuk . Viirusega nakatanud puugid põhjustavad puukentsefaliiti, bakteritega nakatunud aga borrelioosi.
Süüdiklest elab inimese ja imetajate nahas.
Jahulest elab ja toitub jahus.
Sõstra-pahklest kahjustab mustsõstra pungasid.
Võrgendilest toitub taimemahlast, kasutab liiklemiseks võrguniiti.