Sonora kõrb (3)

Tamsalu Gümnaasium
Sonora kõrb
Referaat
Koostaja : Ragne Veelma
Juhendaja : Merle -Kairit Toom
Vistla 2009
Sisukord
1) Geograafiline asend lk 2-3
2) Pinnamood lk 4
3) Kliima lk 5
4) Veestik lk 6
5) Mullastik lk 7
5) Taimestik lk 7-8
6) Loomastik lk 9
7) Inimtegevus lk 10
8) Kasutatud kirjandus lk 11
Geograafiline asend
Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis.
Geograafilised koordinaadid:
26°40’ – 34°30’ N
110°30’ – 116°40’ W
Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km².
Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel.
Pinnamood
Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kivikõrbes ehk rähakõrbes on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessist. Sellised kõrbed on eriti tüüpilised Mongooliale ja Põhja- Aafrikale. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembene. Liivakõrbed on kõige levinumad. Tuule tegevuse tõttu esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvamist.
Kliima
Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk . Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus . Mõnel aastaajal ei saa maapind üldse niiskust. Vahel sajab nn. kuiva vihma, mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnani. Õhutemperatuur muutub kõrbes ööpäeva jooksul suurtes piirides. Hele liiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Päikese loojudes langeb õhutemperatuur järsult ja võib olla alla 0 kraadi. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt kuni 50 kraadi. Maapinnal võib temperatuur ulatuda isegi kuni 80 kraadi. Ka talvine ja suvine õhutemperatuuri erinevus on suur. Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad üle kasvada kõrbetormiks. Sonora kõrb jääb troopilisse kliimavöötmesse.
Veestik
Liivakõrbete veerežiim on vastupidine savikõrbetele. Liivakõrbes nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu. Vee kapillaarne liikumine sinna ei ulatu ning põhjavesi on kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Jõed enamasti kõrbest ei alga , küll aga võivad sealt läbi voolata. Sonora kõrbest voolab läbi Colorado jõgi.
Kõrbes on vähe järvi ja needki soolajärved, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja, moodustades paksu soolakihi. Kuivad madalad nõod – soolakud – märgivad kõrbes neid kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Auramisel kasvab soolade sisaldus pinnases sarnaselt auramisega maailmamerest.
Mullastik
Kõrbe mullad ei ole eriti viljakad . Mullad on liivarikkad ja veevaesed.
Taimestik
Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud . Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas aastate jooksul, kuni üks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja õitseda. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik , mille abil saab taim äkilise vihmahoo vee või kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks üldse maha. Taimede fotosüntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta.
Tuntumad kõrbetaimed on kaktused . Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena.
Loomastik
Kõrbeloomad taluvad hästi kuumust. Selleks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus . Paljud loomad liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse. Oma eluviisilt on enamik uru- ja ööloomad, osa neist teeb kuumuse kaitseks ka suveuinakut. Liivakõrbes elab palju närilisi, näiteks suslik ja liivarott. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel . Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised kauaks ajaks, niikaua , kui põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad , siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda.
Inimtegevus
Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud.
Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks.
Kasutatud kirjandus

Geograafia õpik põhikoolile (lk 44-50)

www.annaabi.com (otsing „kõrbed“)

http://et.wikipedia.org/wiki/Sonora_k%C3%B5rb#Taimed