Bioloogia küsikmused lk. 42 ja 48 (0)

Küsimused lk 42
1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks:
*meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis /diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki).
2.Rekombinantse DNA metoodika loomiseni viis restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites 1970..
3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele kaotatakse ära tema funktsioon. Kuna see muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see ka järglastele (seda juhul, kui organism on üldse elu- ja paljunemisvõimeline).
4.Esimene transgeenne imetaja oli hiir , kelle genoomi oli viidud roti kasuhormooni geen. See oli 1981. aastal
5.Pollyle oli siirdatud ka inimgeen. Selle tulemusena andis Polly inimesele omase valgustruktuuriga piima, mida saab kasutada hemofiilia ja luuhaiguste raviks inimestel. Polly saamisel siirdati vajalik inimgeen ühelt täiskasvanud lambalt võetud raku tuumale, mis seejärel siirdati embrüorakule, millest tuum oli eelnevalt eemaldatud. Seejärel siirdati embrüorakk emalambale.
6. Geenivektor on DNA või RNA konstrukt , milles see geen, mida tahetakse siirata, on ühendatud teiste, normaalsete geenidega . Sellepärast suudab see tungida siirdamiseks kasutatava organismi rakku ning lõimuda seal oleva DNA-ga, nii et rakus tekib inimesele vajalik DNA konstrukt.
Kuidas tehakse:
a) Bakterist võetakse plasmiid välja (see on rõngasjas kromosoom). Plasmiidi töödeldakse restriktaasiga (see on see aine, mis lõikab DNA-d), mis lõikab plasmiidi kindla koha pealt katki. Plasmiidi lõigatud otsad on üheahelalised ja kleepuvad.
b) Võetakse DNA. Seda töödeldakse sama restriktaasiga, mille tagajärjel lõigatakse DNAst üks lõik. Ka selle DNA lõigu otsad on üheahelalised ja kleepuvad.
c) DNA lõik ja plasmiidi pannakse kokku. Kuna mõlemad on lõigatud sama järjestuse kohalt, siis DNA lõik lõimub plasmiidiga.
d) Lõimumiskohta töödeldakse ligaasiga. See on aine, mis tekitab endiste lahtilõigatud otste vahele kovalentsed sidemed, nii et need jäävad tugevasti kokku. Geenivektor ongi valmis.
7.Keeruline: 1. Kuna tuleb mikropipeti abil geenivektor sisestada viljastunud munarakku, seda kahjustamata.2. Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal.Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. 3. Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootorigam, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. 4. Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kulukas: kuna toimiva transgeense looma saamine oleneb paljuski õnnest. Ühe korraliku geneetiliselt muundatud looma saamiseks tuleb teha 100-200 kordust. Ühest küljest on nende loomine hea ja vajalik, sest transgeensete loomade abil uuritakse inimeste geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida, mis oleks neile suureks kergenduseks. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi Aafrikas, luues taimi, mis annavad halvemate tingimuste juures suuremal hulgal saaki.
Negatiivse külje pealt:
a) katseloomadele põhjustatakse nende eksperimentidega palju kannatusi.
b) muundatud geeniga taimed võivad levida loodusesse , olles seal tavalistest taimedest elujõulisemad, ja tõrjuda normaalsed taimed välja. See võib häirida bioloogilist tasakaalu.
c) p ole välja selgitatud , milliseid halbu mõjusid võib GMO- toidul olla inimeste organismile.
8.*Mõned transgeensed lehmad on muundatud nii, et nende keha toodab kindlaid aineid, nt valke, toitaineid jmt. On võimalik, et teatud juhul on geneetilise muundamisega midagi valesti läinud ja toodetakse ka inimesele kahjulikke aineid, mida siis saab piimaga sisse juua.
*Samas kui lehma on korralikult kontrollitud ja inimesel on nt puudus mingist ainest, siison seda ainet sisaldav piim talle kasulik.
Küsimused lk 48
1.*Suurem ilmastikukindlus.
*Suurem taimemürkide taluvus . (Taimemürgid=herbitsiidid)
*Suurem kahjurite talumise võime. (Taim toodab ise putukamürki.)
*Suurem saak.
2. Kasutegurid :
*Keskkond püsib puhtam, sest taim annab suuremat saaki ja väetist pole vaja eriti kasutada.
*Toit on täisväärtuslikum, kuna taimed on pandud tootma mingit inimesele kasulikku ainet.
*Võimalik oleks lahendada Kolmanda maailma toiduprobleemi, saates sinna uusi taimesorte, mis suudaksid nälga leevendada. (((Samas paneks see kohalikud veel rohkem paljunema ja lõppkokkuvõttes jääks toiduprobleem ikka alles.)))
Ohutegurid:
* Umbrohu- ja putukatõrje on ikka vajalik ja saastab keskkonda veel rohkem kui varem. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele ning putukatele vastupidavad taimed. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal (tootja, kes kasvatab suurel maa-alal ainult üht liiki taimi) on lihtne kasutada tõrjevahendeid. See viib tihti umbrohu- ja putukatõrjevahendite ülekasutamisele ja saastab mullad ära. Pealegi on kujunenud välja putukad, kes suudavad taime toodetud mürkidele vastu hakata. See põhjustab aina uute putukamürkide kasutamise.
* Muudetud geenid levivad ka normaalsete geenidega taimedele ning tulemuseks on uued muundatud geenidega taimed. Geenisiire toimub ka mullaorganismidele. 2001. a avastati Mehhikos, et 95% taimedest on muundatud geenidega saastatud, kuigi seal oli GMO keelatud (võõrgeenid olid tulnud USA-st).
* Umbrohutõrjevahenditele vastupidavatest taimedest on erakordselt raske lahti saada. Tuleb kasutada eriti ohtlikke tõrjevahendeid, kui sa tahad selle põllul veel kunagi midagi muud kasvatada.
*GMO-toit võib olla ohtlik. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid , lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse.
* GMO-kultuurid on patenteeritud ja muudavad tootja suurfirmadest sõltuvaks. Seemet ei saa ise paljundada. Suuri kasumeid pole GMO kaasa toonud .
3.*Miks hiired? Hiired on odavad, nende pidamine on odav ja nad paljunevad kiiresti.
*Neid hiiri kasutatakse selleks, et uurida, kuidas konkreetsed geenid inimestel avalduvad (hiirel lülitatakse teatud geenid välja (geeninokaut) ja vaadatakse, kas tema juures on midagi teisiti).
4. Kasvupind suureneb. Gmo levimise perpektiivid...
5.Seda peetakse ebaloomulikuks, arvatakse, et inimene mängib jumalat.
6.Eestis ei ole lubatud GM-taimede kasvatamine . Majandusele mõjuks see arvatavasti hästi, sest GM-taimede saagikus on suurem, viljad säilivad kauem (seetõttu saab neid kaugele transportida), taimed on vähem vastuvõtlikud viirus -,bakterhaigustele, mis kõik viib selleni, et talumehed saavad rohkem kasumit ja põllumajandusel läheks hästi. Mõju loodusele on nii ja naa. On teada, et osa GM taimesorte (nt mais ja sigur ) on steriilsed, st nad ei ristu teiste sortide või loodulike liikidega, seega on nad küllaltki ohutud. Küll aga on tõestatud see, et GM põllukultuuride võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku toiduahelat.
7.Peamine erinevus nende kahe vahel on see, et GM-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt nt bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja loomadelt.