Vastus leiad õppematerjalist: Eesti taimkate

Eesti taimkate (0)

Maateadus - Maastikuhooldus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kus asuva õhulõhed kude organ?
Mis on emergentsid?
Mis on kivisrakud?
Mis on risoom Kellel esineb?
Mis on juurekael?
Mis on kaheli viljastumine?
Mis on sulgvili?
Kus asuvad kõrglehed?
Mille abil toimub apomiktne paljunemine?
Millised on keelõied?
Kellel esinevad?
Kellel esinevad koguluuviljad 2 näidet?
Mille poolest erinevad teris ja seeminis?
Mis on risoom Kellel esinevad?
Mis on tolmlemine?
Mis kude on kobekude?
Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus?
Milline on sulgvili?
Mis on endosperm?
Mis tähendab avavili?
Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem?
Mis on korp Kus esineb?
Kus esinevad sigisibulad?
Mis on mükoriisa?
Mis on fülloklaadid?
Mis on pung Kuhu pungad tekivad?
Millistest taimeorganitest saadakse linakiudu?
Mis on lihtne õiekate?
Kuidas moodustub?
Mis on säilitusjuur?

(3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused

(3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)?
Epidermis, või vahel epidermist sügavamal.

(2) Kõrvekarva ehitus
Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik.

(2) Mis on emergentsid? Näide
on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud . Kibuvits, roos, vaarikas , hobukastan , ogaõuna kupral jne.

(2) Mis on kivisrakud ? Kus esinevad?
Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest.
asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee-
põõsa lehtedes).

(2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne . Puittaimedel asub kambium

(2) Mis on risoom ? Kellel esineb?
Risoom e. Maaalune vars , on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris , rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk , maikelluke

(1) Mis on juurekael?
Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha.

(2) Mis on kaheli viljastumine?
On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas.

(2) Mis on sulgvili ? Näide
Sulgvili on kuivvili.

Pähkel
Pähklike
Teris
Tõru

(2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne
kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised.
Ülesanded on fotosüntees ja hingamine .
Nt. Harilik härghein.
Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon.

(1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine?
Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel.

(2) Millised on keelõied? Kellel esinevad?
Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar

(2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)?
Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas.

(3) Mille poolest erinevad teris ja seeminis? Kellel esinevad?
Teris ja seemnis on sulgviljad .

(2) Mis on risoom? Kellel esinevad?
ka juurikas) on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Risoomist lähtuvad lisajuured. Risoomil leidub pungasid, millest kasvavad risoomi harud ja maapealsed võsud ehk rametid .
Risoom on sümpodiaalne (ehk sümpoodium), kui ta pikeneb külgpungadest (seejuures võsud lähtuvad nii ots- kui külgpungadest), ning monopodiaalne (ehk monopoodium), kui ta pikeneb otsapungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest).
Risoom oma vanemas osas sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. Seega võib üksik risoom elada väga kaua, näiteks paljudel rohttaimedel kümneid või koguni sadu aastaid.
Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke

(3) Mis on tolmlemine ? Nimeta kaks tuultolmlejat ja kaks putuktplmlejat taime
Tolmlemise käigus võivad emakasuudmele sattuda nii sama taime tolmuterad kui ka võõra taime tolmuterad. Esimesel juhul nimetatakse tolmlemist isetolmlemiseks ja teisel juhul võõrtolmlemiseks ehk risttolmlemiseks.
Tuultolmlejad taimed on kuusk ja mänd.
Putuktolmlejad on võilill ja arbuus , melon.

(3) Liitlehe ehitus ja tüübid
on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest.
katkestunult sulgjas
paarissulgjas liitleht
kahelisulgjas liitleht
paaritusulgjas
Sõrmjas liitleht
Kolmetine liitleht

(2) Mis kude on kobekude? Kus esineb?
Kobekude koosneb hajusatest ümmargutest rakkudest ning asub sammaskoe all. Rakkude vahel on suured rakuvaheruumid ja rakkudes on kloroplaste , kuid vähem.
Kobekoe rakkude ülesandeks on vee aurumine ehk transpiratsioon ja gaasivahetus.

(1) Valgus-ja varjulehe ehituse erinevus
Lehe ehitus sõltub olulisel määral ka kasvutingimustest. Isegi ühe ja sama isendi täiskasvanud lehed võivad olla erineva ehitusega. Puude võra välimised, nn. valguslehed on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa , tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste.

(2) Kaheli õiekate koosneb
tupp - ja kroonlehtedest.

(2) Joonistake kahelisulgjas liitleht

(2) Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus ?
Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt

(2) Mis on kaheli viljastumine?
On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas.

(2) Milline on sulgvili? Näide
Sulgviljad on kuivad viljad . Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru.

(1) Mis on endosperm ?
toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest

(4) Nimetage õieosad väljast sissepoole
Tuppleht, kroonleht , õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit , emakakael , emakasuue , sigimik, seemnealgmed.

(2) Mis tähendab avavili? Näide
on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab.
Kupar , kõder, kaunvili , kukkurvili.

(3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem ?
Epibleem on juurekarvadega kattekude , epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe.

Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb?

(2) Mis on korp ? Kus esineb?
Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved.

(1) Mis on epiderm?
Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe.

(2) Kus esinevad sigisibulad? Näide
sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud. Arenevad õisikus(küüslauk) või lehtede kaenlais.

(2) Mis on mükoriisa? Kellel esineb?
On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustuvad põhiliselt kübarseened.

(1) Mis on fülloklaadid?
on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata , lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia

(3) Õhulõhe ehitus (joonis)

(2) Mis on pung ? Kuhu pungad tekivad?
Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed.
Pungad asuvad lehtede kaenaldes.

(3) Millistest taimeorganitest saadakse linakiudu? Miks kasutatakse just lina ja mitte nt kõrrelisi?
Linakiudu saadakse varrest. Kiud ulatuvad linavarres enamasti juurekaelast kuni hargnemiskohani. Kiud koosneb puhtast puitumata tselluloosist.

(2) Mis on lihtne õiekate? Kuidas moodustub?
Ainult üks ring õiekattelehti. Värvilised, perigoon .

(1) Mis on säilitusjuur?
Säilitusjuur on juur , mis

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 39 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tiku23 Õppematerjali autor

Eesti taimestik ja selle kaitse kontrolltöö küsimused

Eesti taimestik kaitsekude risoom rakuvaheruumi

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse

odt

Taimemorfoloogia alused

Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisa

Loodus

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigi

Bioloogia

doc

EESTI TAIMESTIK

Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Eesti loodusgeograafia

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat · Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all · Kaunis kuldking · Rohekas käokeel · Laialehine neiuvaip · Kärbesõis · Jumalakäpp · Tõmmukäpp · Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed · Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

 Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi – mükoriisat  Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all  Kaunis kuldking  Rohekas käokeel  Laialehine neiuvaip  Kärbesõis  Jumalakäpp  Tõmmukäpp  Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed  Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Loodusteadus

odt

Põllumajandustaimed TK

III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure

Põllumajandus taimed

docx

TAIMESTIK

1. Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine? Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomara

Bioloogia

Rohkem sarnaseid