Transgeensed taimed (2)

Transgeensed taimed
Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees.
Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist .
Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.)
Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat . See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine – viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam .
Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps , sojauba, sigur , mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid.
1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine.
GM-taimede levik
4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps.
1996-ga võrreldes on GM-taimede külvipind kasvanud 1,7 miljonilt ha-lt 90 miljoni ha-ni. Sellest üle poole USAs (soja, mais, puuvill, raps, papaia ). Laiemast kasvatatakse GM-taimi ka Argentiinas (soja, mais, puuvill), Kanadas (raps, mais soja), Hiinas (puuvill), Indias (puuvill), Brasiilias (soja) ja LAV(mais, soja, puuvill).
Kskmine aastane juurdekasv on suurim arenguriikides (ligikaudu 20%), arenenud riikides ca 5%.
Kultuurtaimede geneetilise muundamise taotlusteks on:

Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust)

Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes

Tõsta taluvust herbitsiidide suhtes

Tõsta vastupanuvõimet karmidele keskonnatingmuste suhtes (külma-, kuuma-, põuataluvust ms)
GMOde abil toodetakse ravimeid, vaksiine, toidulisandeid.
Eesti seisukohad
Euroopa suhtub Ameerikast märksa tõsisemalt GM kultuuride kasvatamise ja kasutamise küsimusse. Siiani püsib veel Euroopa Liidus moratoorium  nende suhtes, kuid korporatsioonide survel valmistutakse selle langemiseks. Väljatöötamisel on reeglistik nii kasvatamise, kasutamise kui riskide hindamise jaoks, sama toimub ka Eestis.
EL seadusandlusest tulenevalt on kehtestatud ranged nõuded GMOde märgistamisele, et oleks võimalik nende liikumist ja levikut jälgida. Märgistamise kohustus kehtib alates 0,9% GMO sisalduse piirmäärast.
Eestis ei peeta ametlikult arvet , millistes toodetes ja kui palju GM-komponente kasutatakse.
Tarbijakaitseamet pole GMOde suhtes võtnud ei poolt ega vastu seisukoht.
Eesti olukord
Kuna Eesti kuulub ELi, võib Eestis müüa kõike, millele Euroopa Liidus on luba antud.
Toiduna võib EL-is kasutada 17 imporditud GMOtoodet: 8 rapsi-, 5 maisi-, 2 puuvillaõli-, 2 sojatoodet.
Eestis on poodides müügil mõned üksikud GMOproduktid, nagu mõned toiduõlid ja paar margariini, mis sisaldavad GM-soja õli.
Meie seisukoht
Positiivne

Palju tõotav, aenev tehnoloogia , mis pakub teadlastele tööd

Peetakse võimalikuks ülikultuuride saamist

Vähenenud on herbitsiidide kasutamine – vähemalt biotehnoloogiafirmad kasutasid GM-kultuuride müügi argumendina keemilise taimekaitse vajalikkuse vähenemist. Ometigi tegelikult näitavad USA kogemused, et herbitsiidide kasutamine USAs on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures GM- maisi, soja ja rapsi pritsitakse herbitsiididega 20-30% võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte.

Puhtamad veekogud ja põhjavesi
Negatiivne

GM-taimed võivad hakata ohjeldamatult levima. Nt raps on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Ning rapsilt on muundinfo edasi kandunud ka rapsi umbrohtudest lähisugulastele, nt põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist.

GM-kultuure arendades on aluseks võetud eri kultuuride geenikaardid ning teadmine, milline geen, millise tunnuse-omaduse esinemist tingib. Samas puuduvad piisavad andmed, mis lubaksid küllaldase täpsusega hinnata geenide vastastikuse koosmõju ja toimemehhanismide kujunemist uue päriliku materjali lisamiselt organismi. Ning me pole veel valmis hindama GM-kultuuride kaudset mõju keskkonnale.
GM-kultuuridesse siirdatud päriliku materjaliga luuakse uued valgud , mis aga mõningatel andmetel võivad osutuda allergeenideks.
Terje Taarik Tromsö Ülikooli Geneetilise Ökoloogi Instituudi teadusdirektor selgitas, kuidas taimede muundamisel kasutatav nn käivitaja võib põhjustada laboritingimustes kasvatatavates inimese rakkudes geenide avaldumises muutusi. Nii on karta , et inimorganismi sattudes võib see vallandada senini vaikiva info vallandumise. Samas väidavad GMOde propageerijad, et käivitaja töötab sel moel vaid taimedes.
GM-toidul olnud närilistelt on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi.
Ameerika ajakirjanik Steven Sprinkel kirjutas: "Pärast nelja kuud, mil ma olen igal pool kuulnud räägitavat anekdootlikke lugusid , tundub mulle, et on aeg uurida põhjalikumalt, et teada saada, palju nendes lugudes tõde peitub. Lood orikatest, kes keelduvad toidust, milles on GM-kultuure. Lugu talunikust, kes ütles: "Nojah, kui tahad , et su lehmad toidust eemale pööraksid, hakka neile GM-silo andma." Lugu talunikust, kes rääkis, kuidas  tema kari murdis maha vana tara ning sõi ära geneetiliselt muundamata hübriidid, kuid ei puutunud Round-up resitentset maisi, kuigi nad pidid GMOdest läbi minema, selleks et pääseda teisel pool oleva Pioneer 3477 juurde." Lugu karjapidajast, kelle lehmade kaal langes, kui ta läks üle GM-kultuuridele. Lugu mahetalunikust, kellel on suured probleemid hirvedega, kes söövad tema sojaubasid:  öösisti on tema  tema põllul nelikümmend hirve tema sojaubade kallal, ja mitte ühtegi üle tee, kus  kasvab Roundup-resistntne soja. Lugu pesukarudest, kes trambivad tosinate kaupa ringi mahemaisipõllus, samal ajal kui pisut maad eemal Bt-maisi põllul ei ole pesukarupoegagi. Isegi hiired loobuvad GM-toidust, kui neil on muud süüa. Vahest teavad nad instinktiivselt midagi sellist, millest  enamus meist eelistab mööda vaadata?"

Kogu see töö on äärmiselt kallis  ning on olnud võimalik üksnes  suurtel agrotööstusfirmadel.  98% geneetiliselt  muundatud kultuure haldab 6 korporatsiooni ( Syngenta , Bayer-Aventis, Monsanto, DuPont , BASF, Dow),  kes müüvad patenteeritud seemnematerjali koos kindla oma firma tehnoloogilise paketiga. Seemned on märgatavalt kallimad tavaseemneist, tootja ei tohi neid ise paljundada, vaid peab ostma uue seemne ning sellele lisaks tuleb  USA ja Kanada tootjatel tasuda  ka nn hektarimaksu.
Ometigi hakkab see aina enam mõju avaldama ka mahe - ja ökotootjatele, kelle pankrotistumise risk aina kasvab. Ning oluline on ka, et GM-taimede õietolm levib putukate ja tuulega ning saastab ümbruskondsed mahe- ja tavapõllud.

Inimestepoolne sekkumine looduse tasakaalu ka geenide tasandil võib tuua kaasa väga ettearvamatuid tagajärgi, rikkudes veelgi looduse tasakaalu.
Võib kaasneda siiratud muundinfo kontrollimatu levik.

• Taiwanis on GM-riisi tõttu saatatud kohaliku metsiku riisi populatsioonid ning seeläbi nende pärilikud omadused rikutud.
  
• Tubakataimedest on antibiootikumile residentne geen üle kandunud taimes olnud baktereisse ja viirustesse. Seega võib materjal edasi levida mitmesugustes mikroorganismides, sh haigusetekitajates.
  

Nt kahjuril võib kujuneda residentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Või kujunevad sekundaarsed kahjurid – need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri hävitamise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena ise kahjuriteks (nt lehetäid). Kuigi bakteri toksiini sünteesiv taim ei tapa lehetäid, kandub see toiduahelas edasi ning mõjutab näiteks lepatriinusid, kelle eluvõime ja viljakus vähenevad. See viib lepatriinude arvukuse vähenemisele ning sunnib üha rohkem mürke kasutama.
GM- taimedes sünteesitav bakteri toksiin jääb taimejäänustes mulda ja võib mõjutada mullaelustikku.