Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS (0)

1 Hindamata
Punktid
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Kaie Aaslaid
SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS
Referaat
Juhendaja : Signe Traumann
Pärnu 2018

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1.Majandus 4
1.1PÕLLUMAJANDUS 4
1.2Kalandus 5
1.3Metsandus 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD ALLIKAD 8



SISSEJUHATUS


Saksamaa on maailma majanduses üks juhti­vaid riike. SKT poolest on ta USA ja Jaapani järel maailmas 3. kohal. Olulisimad tööstusharud on masina- (sh sõidukite tootmine; 21% töötleva tööstuse käibest, 2003), elektri- ja elektroonika - (12%), keemia- (10%) ja toidu­ainetööstus (9%). Põllumajanduses jätkub juba mõn­da aega kontsentreerumine. Haritavat maad on 33% territooriumist. Üle 50 ha suuruseid majandeid on 21% põllumajandusettevõtete üldarvust ja neile kuulub 73% põllumajandusmaast (2004). Vaid 42% ettevõte­tes, mis kasutavad 74% maast, on põllumajanduslik tootmi­ne põhitegevus. 4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt. Kuna Saksamaal on väga erinevad pinnamoed, siis võimaldab see kasvatada ka vägagi erinevaid taimi. Metsad on väga mitmekesised ning ka kalandus on väga populaarne . Kuid kõik on seadusega reguleeritud ning ka sellepärast üsnagi heas seisukorras.
  • Majandus


  • PÕLLUMAJANDUS


    Riigi territooriumil on erinev pinnamood: põhjaosas on tasane, aga kesk- ja lõunaosas on mägine. Saksamaal on parasvöötne kliima ja põhjaosas merekliima. On olemas segametsade kamar- leetmullad , metsapruunmullad ja leet -pruunmullad. Mõnedes regioonides on üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse nisu, oder, mais ja suhkrupeet. Teistes kohtades, kus on ebaviljakad mullad kasvatatakse rooste, kartulid ja teised ahterkultuurid. Sellest järeldub, et loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule, aga on olemas ka kohad, kus mõned kultuurid kasvavad hästi. Põllumaa hõlmab 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa (34,3%) ja mitmeaastased põllukultuurid (0,6%) . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Saksamaal kasvatatakse erinevad kultuuri taimi: nisu(22800000 t), kartulid(11800000 t), suhkrupeet(25000000 t), raps(3869500 t), viinamari(1251000 t), õunad, õlipalmi viljad , mais, kapsad(828517 t). See Riik on karismarjade(38068 t) ja hüpete(38068 t) toodangu järgi esikohal. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses ) 53% tööhõivelisest rahvastikust.
  • Kalandus


    Kala püüdmine on lubatud Saksamaal, kuid kala püüdmiseks on vaja kalapüüdmise luba. Kalapüüdmise loa saamiseks on vaja soovitada eksam ning võtta õpetlikke kursusi. Tavaliselt kestavad kursused kokku 30- 40 tundi ning informatsioon on avalikult üleval kalandus lehekülgedel. Kalanduseksam koosneb teemadest : Erinevad liiki kalad , kala bioloogia ja käitumine, kalandus vahendid ja nende kasutamine, erinevad söödad, erinevad veekogud ning looduskaitsealad ja piirangud. Turistid saavad taotlelda ajutist luba, kuid seda tuleks kindlasti teha enne riiki astumist kuna loa saamine on üsnagi keerukas ja ajarikas protsess. Ajutine luba võib kehtida alates üks nädal kuni üks kuu. Paljud maakonnad on loobunud lubade nõudest kuna aina rohkem on nõudlust kalapüüdmis lubade järgi. Ilma kalandus püügi loata ei tohi kala püüda. Trahv ilma loata kala püüdmise eest on üsnagi suur summa, põhjus miks trahvi summa nii suur on, on sellepärast, et ilma loata kalapüüdmine rikkub rohkem kui ühte seadust ning seab ohtu kalad, püüdja kui ka looduse. Lisaks ei tohi püüda kala alal kus see ei ole lubatud, põhjuseks on kalapüüdja enda tervis ja ohutus kui ka looduse rikkumine . Kala söömine ning kalandus on vägagi populaarsed tegevused Saksamaal. Saksamaal töötab üle 46 000 inimese kalandusega seotud tööalal. Kalanduse hooaeg kestab alates 1.01 kuni 30.05.
  • Metsandus


    Saksamaa kuulub valdavalt parasvöötmesse. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja-Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt oli Saksamaal lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad . Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe – see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica“ (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni. Algupärane metsataimestik – lehtmets – moodustas peaaegu 80 % metsade kogupindalast. Iseloomulik puuliik oli pöök. Tänapäeval võib Saksamaal leida 71 liiki puid. Peamised puuliigid on harilik mänd ( Pinus sylvestris), harilik kuusk ( Picea abies), harilik pöök (Fagus sylvatica) ja tamm ( Quercus ssp.). Saksamaal on metsandus toiminud juba 30 aastat metsa looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa metsa pilt muutunud ja järk-järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks. Tänapäeval on lehtmetsade ja segametsade osakaal 39 %.

    KOKKUVÕTE


    Saksamaa on väga arenenud riik majanduses, üks juhtivaid riike maailmas. Tänu metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi toimib Saksamaa metsandus, ei ole ohtu tulevikus majanduse allakäigule. Seadus on kasulik nii loodusele kui ka majandusele. Saksamaa on üks metsa rikkamaid riike maailmas. Kalandus on väga suur turismimagnet Saksamaal, mis aina kasvab. Saksamaal on väga ranged seadused mis reguleerivad kes ja kus võib kalandusega tegeleda. Nõutud on kalapüüdmise luba kuid viimastel aastatel on kaalutud selle kaotamist, suure nõudluse tõttu. Saksamaa pinnamood on üsnagi viljakas ning tänu sellele on Saksamaa karjamaade ja hüpete toodangu järgi esikohas. Tänu viljakale pinnasele on võimalik kasvatada palju erinevaid taimi. Saksamaa majandus on edukas tänu rangetele seadustele mis piiravad looduse kahjustamist.

    KASUTATUD ALLIKAD


    https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Anna_Sergejevna/Saksamaa_p%C3%B5llumajandus
    https://www.thelocal.de/tag/fishing
    http://www.bis-bremerhaven.de/business-location-bremerhaven/sectors/fish-and-food-industry/facts-on-the-fish-industry-in-germany.82610.html
    https://prezi.com/4ibxanz8dbxm/saksamaa-metsandus/
    https://www.angloinfo.com/how-to/germany/lifestyle/sports-leisure/fishing
  • Vasakule Paremale
    SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS #1 SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS #2 SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS #3 SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS #4 SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS #5 SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS #6 SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS #7 SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ucantspititout Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Saksamaa metsamajandus
    6
    docx

    Saksamaa metsamajandus

    VILJANDI GÜMNAASIUM Mari Teder SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve

    Geograafia
    Geograafia riigieksami materjal
    37
    doc

    Geograafia riigieksami materjal

    (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2 äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks

    Geograafia
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua konkreetsed riigid, milledes vastavasuunaline tegevus on olnud kõige laialdasem. Nimetatud riikide puhul saame rääkida "looduskaitse arengu kolletest" maailmas. Esiletoomist väärivad Saksamaa Euroopas ja Põhja-Ameerika. Looduskaitse areng Euroopas Kesk-Euroopa tihedasti rahvastatud alad, eriti Saksamaa olid kohaks, kus kõige esmalt hakati tunnetama inimese survet loodusele ja koos sellega looduse kaitsmise vajadust. Esimesed organisatsioonid, mis sel alal tekkisid, lähtusid mitte majanduslikust, vaid looduse kaitsmise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanimaks kaitsealaks peetakse Belovezje metsa Poola ja Valgevene piiril

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República ­ Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4 Portugali kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel

    Geograafia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun