Kumu Retsensioon (8)

Kumu näitused
Retsensioon
„ Rauk ” (1919)
Ants Laikmaa (1866- 1942)
Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad . Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele.
Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised.
Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis.
Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö.
Pilt sai valitud sest „Rauk” tekitab minus austust vananemise ja vanuse vastu. Ta kui oleks kõike kuulnud mida ta seal pildil olles juhtub kuulma ja näinud kõike mida peaks nägema. Kui ta vaid saaks tõstaks ta pilgu ja ütleks isegi mõne palju näinud sõna sekka.
Usun et autor on tahtnud öelda sama, kujutada aegade tarkust, minu jaoks on see tal õnnestunud. Pilt on tõetruu, eriti loovad seda kortsud vanuri näos, oskus neid eksimatult kujutada.
„Truu Valvur ” (1878)
Johann Köler ( 1826 - 1899)
Õli värve kasutades on pildil kujutatud valges suvekleidis blondi tüdrukut kes istub suure puu all. Tüdruku kõrvale on ennast istuvas asendis sisse seadnud kollaka poolpika karvaga koer. Kui tüdruku pilk on pööratud otse siis koer vaatab vasakule, justkui ootaks kedagi või on keegi sealtpoolt juba tulemas.
Puu mille all nad istuvad on roheline nagu ka muru nende kahe all. Istujad ümbritseb suviselt värvikas aas. Siniste õitega lillede vastuseks pildi paremas nurgas on pildi vasakus nurgas punakad õied.
Tüdruk istub asendis kus jalad on ettepoole välja sirutatud nii, et üks jalg on üle teise. Kingad , nagu ka sokid tüdruku jalas harmoneeruvad tema kleidiga. Tüdruku nahk on valge .
Valvuri kaelal ilutseb pruun rihm. Koer ise on suurt kasu ja autori võime maalida teda nii kindla ja otsustus võimelisena võimendab veel pildi nime.
Koera selline kindlus harmoneerub tüdruku lapselikku hapruse ja kaitsetusega. Sellist harmooniat on hästi rõhutamas vana valge koorega jäme puu.
Kuntsniku õnnestunud tahe väljendada inimese ja looma lähedust, kaitset ja sõprust mida näib see tüdruk pildil koeraga koos olles tundvat, pani mind seda pilti valima .
Seda kooslust välja toov idüllile vaikus ja rahu mis Kumusse minnes tundus kadunud olevat, selle kõik oli looja suutnud ühte pilti manada.
„ Kompositsioon ” ( 1931 )
Juhan Muks (1899- 1983)
Õli värvidega maalitud pildil on kujutatud istuvat rahvahulka kus osa inimestest on vajunud unne.
Rahvahulgast näoga vaataja poole joonistatud vaid esimene rida ja üks vanem naisterahvas teisest reast . Ülejäenud pildil kujutatud rahvahulk on seljaga maali vaataja poole.
Teisest reast vasakult poolt ainukesena näoga vaataja poole oleval vanem naisterahvas on juba väärikas eas, tema nägu on kortsuline. Naise peas on sinine rätt, seda mis on ta seljas pole võimalik aduda kuna see sulandub kokku pildiga .
Esimesest reast vasakul pool on uinunud meesterahvas. Mees kannab valget kaabut ja selga on ta endale tõmmanud tume sinise mantli, jalas aga hallid püksid. Mehe suus ilutseb must piip , pruunika randiga ümber piibu kohapealt kus keeratakse piip lahti et seda ummistavat tahma välja saada.
Mehest järgmisena ja ühtlaselt ka temale toetuv nooremas eas naisterahvast on mustade lühemate juustega. Naise silmad on suured, ning pe mehe poole kaldu.
Naisterahva kaelas on valgetest pärlitest kee. Seljas valge kaelusega pruun kleit.
Temast järgmisena ja pead naisega vastassuunda kaldu hoidev keskmises eas mees on musta peaga. Mees kannab ülikonda mille hõlmad on eest lahti. Ülikonna kuub on sinakat värvi, nagu ka selle all olev vest. Vesti all olev särk on harjumuspäraselt valge. Must kikilips mida mees kõige selle juurde kannab on oma kinnitusest lahti tulnud, ning nüüd viltu vajunud.
Kaabu , kaunistatud punase paelaga, mis enne mehe pead kattis on nüüd tema vasakus käes mis toetub tema samapoolsele jalale . Samale jalalae toetub ka härra must jalutuskepp. On näha et neist neljast on ta kõige soliidsema olekuga ja ka kõige tumedama nahaga.
Peatusin pildi ees ja algul nagu ei teadnud miks, on ju seal „selliseid” rahvahulka kujutavaid pilte veel. Kuid kui nüüd seda siin kirjutada mõistan, miks see pilt mind seisatama pani. See pilt on joonistatud väga ammu kuid kujutaks nagu ikka tänapäeva. Olukorda kus osad inimesed ei väsi ootamast seda mis kohe tuleb teised aga uinuvad et aega veelgi kiirendada. Olgu see siis ühistransspordi järgmine peatus tänapäeval või ajaloo õpikus kujutatud talongi aeksed järjekorrad.
„Lilled aknal ” (1939)
Aleksander Vardi (1901- 1983)
Õli maalina maalitud maalil kujutatakse akna äärde lükatud lauda millele on asetaud lilledega vaas . Laud on vanaaegne ja natuke kulunud. Akna taga oleva puu mäng valgusega tekitab varjud läbi aknaruutude ka lauale. Lauale teiste asjade seas asetatud vaas on pruunikas ja täidetud lilledega. Vaasis olevate punaste ja kollaste õitega lillede seast võib leida ka mõned roosad õied.
Vaasi ette on maalitud punane rohelist ja valget endaga kaasav rätik, mis on kujutatud pisut kortsus .
Vaasist natuke tagapool on pruun punutud korv , millest on välja pudenenud mõned viljad .
Korvist vasakul asetseb klaasist kann, läbi kannu on näha pisut moondununa aknast paistev puu.
Seisatasin selle pildi ette ja see hakkas mulle meeldima , see lihtsalt meeldib mulle. Ma ei tea kas valguse mängu pärast laual või lillede pärast vaasis. See pilt lihtsalt meeldib mulle.
Mida andsid näitused mulle?
Nendel näitusel käimine mulle elamuse. Avardas mu maailma pilti kunstilises suhtes. Lubas näha loomingut mis on tehtud oma ala parimate käe läbi. Loomulikult oli see ka hästi, harivalt ning kasulikult veedetud päev.
Sisukord:
2. „Rauk” (1919)
Ants Laikmaa (1866- 1942)
3. „Truu Valvur” (1878)
Johann Köler (1826- 1899)
4. „Kompositsioon” (1931)
Juhan Muks (1899- 1983)
5. „Lilled aknal” (1939)
Aleksander Vardi (1901- 1983)
6. Mida andsid näitused mulle?
7