intervjueerijad, valim pooleks ja võrrelda, anonüümsuse järgimine (et poleks oodatud vastuseid) … EETIKANÕUDED • http://www.apa.org/ethics/code2002.html • Uuringu läbiviimisel: tegutsemine oma kompetentsi piires, informeeritud nõusolek, uuritava isiku ja tema privaatsuse austamine, huvide konflikti vältimine, isikliku sõltuvuse vältimine … • Teksti kirjutamisel: tegelik autorlus, korrektne viitamine allikatele, vormistamisnõuete järgimine … JUHENDAJA ROLL • Juhendaja: nõustaja ja suunaja, mitte etteütleja ja ärategija • Koos juhendajaga: probleemipüstitus, hüpoteesid, kirjandus, meetodid, järeldused • Juhendaja leidmine: pakutud teemad vs omal initsiatiivil • Juhendaja loeb teksti, viseerib töö ja lubab kaitsmisele UURIMISTÖÖ TULEMUSTE KASUTAMINE • Publitseerimine: teadustekstina, populaarse tekstina, ajaleheartiklina
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; 2. Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; 3. Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. 4. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnet...
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus o...
tekitamisele, peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Seega siis tuleks tuvastada, et tegemist on avaliku kohaga (park), avaliku korra rikkumisega (pargis karjumine ei käi heade kommete ega üldiste käitumisreeglite alla), rikkumine ise (karjumine, vägivald sõnalises vormis, tapmisega ähvardamine), kõrvaliste (kolmandate) isikute häirimine. Teadvustatavaks kahjuks võib lugeda kaasuse pinnalt tapmisega ähvardamist matuseraha kogumisele viitamine on selge väljendus isikult elu võtmisele. Alust kartuseks, et B viib ähvarduse täide, D-l oli, sest kuigi ta ei olnud A surma põhjuses süüdi, oli konflikti tagajärjeks A surm. B seisukohast ei ole tähtsust, et D käitus õiguspäraselt. Ise õigusvastaselt käituvate isikute kättemaksu ei saa üldiselt alahinnata, sest nende käitumine ja arusaamine normaalselt toimivast ühiskonnast ning väärtushinnangutest on hälbiv. Järeldus: B vastutab KarS § 263 p 1 järgi (2 punkti)
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on ...
Õigusriik on antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm,mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees,olenemata nende soost,vanusest,rahvusest või ametikohast.Riigis kehtivad põhiseaduse seadused.Võim tugineb seadustele.Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused.Vaba informatsiooni levik. Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor-
Kui elektroonilise allikana kasutatakse artikli veebiversiooni, siis lisatakse kasutatud allikmaterjalide nimekirjas artikkel sarnaselt trükiväljaandega, mitte ei esitata internetiaadressi. Elektrooniliste allikatena ei ole lubatud kasutada anonüümseid materjale (foorumid, artiklite kommentaarid jms), kasutada võib vaid allikaid, kus on võimalik viidata autorile (korporatsioon, ettevõte, asutus, eraisik). 3.3. Töös viitamine Põhinõue on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad kirjetena sisalduma allikmaterjalides. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm esitatakse kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kellegi teise töö või seisukohtade esitamine enda omadena (plagiaat) on keelatud. Plagiaadi
esindatud, kas on infopiiranguid, vaatluse tulemused korrektsed, kas kirjalikke allikaid on kasutatud piisavalt. Allikate identifitseerimine. Kas on valitud sobivad võtted allikate identifitseerimiseks ja kasutatud neid korrektselt. Kas tuleb välja, millised on allika suhted sündmusega, allika väärtus, identifitseeritud maksimaalselt, kas lisafaktid on õiged ja piisavalt, kas esimesel mainimisel on piisavalt identifitseeritud ja kas korduv viitamine on õige, kas identifitseerimisega on antud hinnangut. Allikate avamine ehk atributsioon. Kas atributsioon on piisav, kas on piisavalt ja õigelt, varjatud allikad ning nende autoriteedi tõstmine, kas lugeja on selge, kes millist infot andis ning mis on seosed infoga, kas juhtlõigus on atributsioon vajalik, millal tuuakse allikad sisse, kas parafraasid on ütlejale atributeeritud. Tsitaadid
Õigusriik - antud ajas ja ruumis kehtiv ühiskondlik korraldus vorm, mis tagab kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees, olenemata nende soost, vanusest, rahvusest või ametikohast. Riigis kehtivad põhiseaduse seadused. Võim tugineb seadusele. Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused. Vaba informatsiooni levik. Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik.
..). Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61. Aspekt ehk laad: (lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne) . Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi
märkuses ka andmed muutva akti liigi, numbri ja avaldamismärke kohta, näiteks: nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), muudetud direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17). (5) Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa Liidu määrust ja otsust normitehnilises märkuses ei esitata. § 28. Viitamine (1) Seaduseelnõus ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Otsene viide on viide sama seaduseelnõu või muu seaduse sättele või muule struktuuriosale või Euroopa Liidu õigusakti sättele või muule struktuuriosale. (3) Kaudne viide on viide kohaldatavale õigusharule, -instituudile, õigusakti liigile või õigusaktile, samuti viide Euroopa Liidu pädevusse kuuluvale valdkonnale või õigusaktile.
113 113 113 113 113 113 113 113 26 13 13 13 13 13 13 0 veeb Klipp "Aadressid ja nimed tabelites" Lagede värvimine I. Aadressid Viitamine teise lehe lahtritele 113 värv hind, €/ltr kulu, ltr/m2 tariif, €/m2 VL_09 4.02 0.55 0.25 värvi värvi ruum pikkus laius pindala kogus maksumus R_01 5.00 4.00 20.0 11.0 44.22 € R_02 7.20 4.80 34.6 19
Pragmaatika põhivaldkonnad: • kõneaktiteooria - kõneaktid on nt väide, palve, küsimus, etteheide. Nende all mõeldakse keeleliselt väljendatud tegevusi, lause suuruseid üksusi, millel on teatud eesmärk. • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip - anna vestlusesse nõutav panus (käesoleval ajahetkel ja käesolevate eesmärkide suhtes) Infot olgu õiges kohases, olgu tõene, asjakohene ja arusaadav. • deiksis (indeksikaalsus; nähtus, mis seob keele ja konteksti) ja viitamine ehk referents • viisakusprintsiip (kuidas viisakus keeleliselt väljendub): positiivne ja negatiivne viisakus, • dialoogi struktuur (millised kõneaktid millele järgnevad, nt küsimusele järgneb vastus) Austin ja performatiivsus Austin:" How To Do Things With Words"1962 (postuumselt avaldatud loengud). • On suur hulk lauseid, mis ei väljenda tõeväärtust. A. nimetas need performatiivideks (vastandina väidetele jms). Näiteks: – Ma ristin selle laeva Santa Maria.
energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keelefilosoofia 1960 ndatel keelefilosoofia kaudu pragmaatika teke, Lingvistiline pööre filosoofias: Loogikud Frege, Russel, Wittgenstein, Quine. Keel oli nende jaoks paradokside lähe ja sellest püütigi üle saada. Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja
Klassikaline kõrgaeg algab 1920ndate keskpaiku ja jääb sinna kuni 25 aastaks. Ühelt poolt helge, naljaks, teisalt sünge, sümbolistlik ja impressionistlik kallak. Looming: Muinasmaa ilmselt pole kõige tuntum, kuigi ka hiljem trükitud. Suvitusromaan, rändav tüüp, kes hiljem Nipernaadi romaanis. Purpurne surm sama lugu mis Muinasmaaga, aga neist saavad alguse mingid tekstitüübid. Gailit on üks õuduskirjanduse varasemaid autoreid. Viimane romantik iseenesele viitamine, aga raamatus on samanimeline novell ja peategelaseks Kukk (Gailit on läti keeles kukeke) Karge meri loodusromantika karmim pool, 30ndate rannakirjanduse kontekst 9. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1) Ajaloolise proosa laine (1934) Kippel loomingutee jäi nii lühikeseks, et ta ei jõudnud näidata, mida suudab. Jäi ajalukku peamiselt ajalooliste romaanidega. 1940 Meelis kõige tundum. 1937 Kui raudpea tuli peegeldab Põhjasõja sündmusi.
rannikuga: too põhjas, too lõunas. Deiksis ehk keelend, mis on otseliselt seotud kõnehetke ja/või -kohaga ehk kui ei tea, millises kontekstis kasutatakse, ei saa aru. Nt: kas sa nendega juba rääkisid? - kellega? Millest? Verbid minema ja tulema, kohasõnad ees ja taga, lausumishetk eile, täna, homme arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Isik grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Polaarsus e kõneliik on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise sagedasemad viisid: 1)verbile lisatakse eituspartikkel (nt eesti k see ei lähe) 2)lisatakse eitusverb 3)eitust märgitakse verbi afiksitega
Tüüptingimused: Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis ei ole eraldi läbi räägitud kuna: on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes või mingil muul põhjusel ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu ( VÕS §35 lg1) Eeldatakse et pole läbi räägitud, mistõttu peab kasutaja tõendama, et on individuaalselt läbi räägitud Tüüptinigimused on saanud lepingu osaks: - Viitamine lepingu sõlmimise ajal või enne seda või tüüptingimuste olemasolu eeldamine - sisust teada saamise võimalus (VÕS § 37 lg 1) - sisu mõistmine (VÕS § 37 lg 3) tingimus ei ole ebatavaline (üllatustingimused) ei oma vormilt ega sisult - VÕS § 35 lg 3 puudub tüüptingimuste vasturääkivus e kollisioon (VÕS § 40) Tüüptingimused on kehtivad: - leping loetakse kehtivaks - § 41 - ei ole ebamõistlikult kahjustavad: VÕS § 42 lg 1 Tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav, kui: a
Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide tehakse kohe peale tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile [11]. Töödes tuleb kasutada tekstijärgselt kasutatud kirjandusele nurksulgudes viitamist. Peale esimest nurksulgu kirjutatakse vastavalt kasutatud kirjandusele algallika number, 15 peale seda vastav leheküljenumber, need eraldatakse komaga, nt [5, lk 21]. Kui kogu töö ulatuses on kasutatud lühendite lõpus punkte, tuleb punkt panna ka viites, nt [5, lk. 21].
55. Definiitsus Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. 56. Arv- Vt ül 20 57. Isik 57. Isik Isikuühildumise korral on kontrollijaks lause grammatiline subjekt. Grammatilise isiku kõige selgem väline indikaator on just verbi ühilduv isikulõpp, nii nagu substantiivi grammatilise soo kõige selgem osutaja on soos ühilduv substantiivi laiend. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59. Aspekt
Liitlased vähemalt 1 teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju Staatus kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust Sugu naised on veidi konformsemad kui mehed Järeleandlikkus · Järeleandmine otsesele survele/mõjule/soovile · Järeleandlikkuse saavutamise viisid. "efektid" jalg ukse vahele, ülepingutamine(nt küsid alguses 100 eurot, aga pärast küsid 10), löök allapoole vööd, vastutasu pakkumine, viitamine autoriteedile, rollisuhetele viitamine, emotsionaalne surve jne · Järeleandlikkus kui isiksuseomadus. On teatud inimtüübid, kes on järeleandlikumad ja mõjutatavamad. Allumine · Allumine survele. Käsutäitmine. · Stanley Milgrami eksperimendid: allumine autoriteedile (1963) · Tagapõhi: II MS ja massilised, mõistetamatud allumisnäited. Katse sisu: · Vabatahtlik laboratooriumisse · Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli
Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (ee k mingi, üks). Ungari keeles väljendatakse definiitsust verbi ühildumisega (verbi pööramisel kaks süsteemi def ja indef sihitise jaoks). Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitseeritav
2004. aastal võeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Samal aastal puhkes skandaal, kui võimud otsustasid Lihulast salaja teisaldada mälestusmärgi Teises maailmasõjas võidelnud eestlastele. 2005. aastal nurjus Venemaa vastuseisu tõttu Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimine. Venemaa välisministeerium teatas, et ei pea võimalikuks algatada Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist riigiduumas. Vene poolt ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule. Venemaa on teatanud, et võtab tagasi allkirja ning soovib algatada Eestiga uued läbirääkimised. Eesti on teatanud, et vajadust uuteks piiriläbirääkimisteks pole ning et lisaklauslid ei sisalda mingeid territoriaalseid nõudmisi. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Aprillis 2007 korraldasid Eesti venelased pronkssõduri teisaldamise tõttu tänavarahutused, pinged jõudsid riikidevahelisele tasandile. 2008
ole võimalik. Kristeva lähenemine Bahtinile on mõnevõrra erinev. Tekstid ühilduvad ühtsesse kultuuritekstide võrgustikku, kõik maailmatekstid on omavahel ühendatud. Väidab, et ongi ainult intertekstuaalsus ja omavahelised seosed. Tema jaoks on tekst pigem stiihia, maailma muutev jõud mida ei ole võimalik ära tarbida. Kuid Kristeva jaoks kaovad ära kultuurilised momendid kuidas teksti kasutatakse. Intertekstuaalsus kirjandusteoses viitamine teistele kirjandusteostele, ühe teksti(osa) sisaldumine teises; märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega kaasneb nende tähenduse muutmine Kogu keele ja keelekasutuse, märgisüsteemide eksisteerimise viis. Kõik tekstid on dialoogis teiste tekstidega ja ka ise dialoogilised. Uuritakse allikaid, mõjutusi, vihjeid ja viiteid. Nt Dostojevski on Tammsaaret mõjutanud kuidas? 22. nov. 05. a.
lokaalsed lokaalsed globaalsed
o TargetNamespace
XML
Mõiste
XML is a software- and hardware-independent tool for storing and transporting data.
XML stands for EXtensible Markup Language. XML was designed to store and transport data.
XML was designed to be both human- and machine-readable.
Komponendid
Viitamine
Elemendid ja nende väärtused
An XML element is everything from (including) the element's start tag to (including) the
element's end tag.
kõnesituatsioonis), ei saa aru. 43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristavat arvu. 45. Isik on grammatilises mõttes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46. Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 47. Aspekt on grammatiline kategooria, mis seotub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. 48. Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega ( nt kõnelemisajaga). Tavaliselt
aadressid. 3, AB21, B3:H53 eid, milledele 28, R3C2:R53C8 13 21 äiteks B5, ui ka ss lahtrile, 113 s viitas ki rida. eks $B$5, st samale 113 äiteks B$5 mille ees ei 26 otsimine valemitekopeerimine Klipp "Aadressid ja nimed" Lagede värvimine I. Aadressid Viitamine teise lehe lahtritele 113 värv hind, kr/ltr kulu, ltr/m2 tariif, kr/m2 3,75 värvi värvi ruum pikkus laius pindala kogus maksumus R_01 5,00 4,00 R_02 7,20 4,80 R_03 6,27 5,23
tasapinnaline või ruumiline kujundus, mis on toodet vaadates väliselt nähtav. Kaubamärk - Märk, millega eristatakse tooteid ja teenuseid. Jaguneb: registreeritud ja üldtuntud kaubamärk. Kaubamärgi mõiste ja funktsioonid. Kaubamärk on tööstusomandi üks objekt. On tähi, mis on kubal või pakendil, mille abil eristatakse samaliiklist kaupa tootja järgi. Funktsioonideks on: hõlbustada toote rtistamist, toote nimi, kauba äratundmine, kaubamärgile viitamine, reklaam Eristusvõime. Selleks, et kaitsta kaubamärgiga teatud sõnu, sümboleid, pakendeid, numbreid, loosungeid vms, peab kaitstav tähis olema eristusvõimeline. Kaubamärgi eristusvõime peab tarbijal võimaldama seostada kaubamärgiga märgitud toote või teenuse just selle kaubamärgi omanikuga. 18 Graafiline kujutatavus
Hea oleks koostada oma viidete andmebaas, mis on sinu eesmärkide järgi kohandatud. Lisaks ,,publikatsiooni" detailide ja ,,võtmesõnade" väljale võiksid kaasata ka: · ,,kokkuvõtte" välja - lühike allika kirjeldus · ,,kriitilise hindamise" välja viite väärtuse ja olulisuse kriitilised seisukohad · ,,põhitsitaatide" välja valitud lühikesed tsitaadid, mis kirjeldavad olulisi argumente · ,,muu meedia" välja . Viidetele täpne viitamine on oluline uurimisoskus. See kindlustab, et viited on leitavad ning et ka uurimus on omistatud õigele autorile / loojale. (lk 42-47) 2.4 Kontekstuaalse arvustuse ettevõtmine: maa-ala kaardistamine Kontekstuaalset arvustust võid kasutada: · oma professionaalse teadlikkuse demonstreerimiseks · oma uurimuse väärtuslikkuse teatud töökontekstis demonstreerimiseks · finantseerimisressursside jaoks avalduse esitamiseks
Passiivne käitumine- inimene surub maha oma tunded ja soovid, et vältida konflikte, laseb teistel domineerida ja püüab neid esile kutsuda kaastunnet. Tavaliselt kutsub selline käitumine esile põlguse Raskestitalutavas olukorras on parim viieastmeline kehtestav käitumine : -olukorra neutraalne kirjeldamine- -oma tunnete väljendamine - teisest poolest arusaamine, empaatia - alternatiivide väljapakkumine, läbirääkimine - Võimalikele tagajärgedele viitamine Konfliktide õhutamise viisid - Org.kultuuri muutmise teel- edastatakse alluvatele et antud konflikt on seaduspärane. Neil palutakse teha uuendusettepanekud, avaldada oma eriarvamusi ja demonstreerida originaalset mõtlemist, mis saab hüvitatud edutamise,palgatõusu või mõne muu positiivse kinnituse teel. Meetod arenda alluvate võistluslikkust. - Suhtlemise teel kasut. Teadlikke kuulujutte kellegi edutamise kohta, et teada saada org
Alumine peab olema kooskõlas ülemisega. Kõik peab olema kooskõlas. PS-KarS-Kohtuotsus PS-põhiline seadus, rahvusvahelise õiguse põhi Määrus- on seadusele alluv akt; reguleerib abstraktset hulka juhtumeid; määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsioone teostamine. Käskkiri- on üksikakt; põhiseaduse põhjal annab minister seaduste alusel välja käskkirju. Viitamine seadustele: PS § 10 p 2 , § 12 lg 1 p 2 Õigusakti kehtivus Õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kõigile, keda see otseselt puudutab, kui: teataks tegemine- toiming, millega õigusakti sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid.; jõustumine s.t isikud, keda see puudutab, kohustatud seda õigusakti täitma asuma. Kehtivus ajas -tagasiulatuv jõud (positiivne võib taha poole minna, negatiivne –ei või)
Magistritöö. Tartu, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 2011. täiendatud ja täpsustatud uuemate andmetega. Olulisemate allikate tsiteerimisel on peamiselt kasutatud terve lõigu välja toomist muutmata kujul, et säilitada originaalne sõnastus ja mõttekäik. Kui on mitu erinevat allikat järjest, siis on need esitatud kronoloogiliselt. Ühe lause või fakti puhul ei ole eraldi tsitaati välja toodud. Sekundaarkirjanduse puhul on viitamine ja tsiteerimine tavapärane. Tähtsamad allikad ja allikakriitika Kirikukogu protokollid Kirikukogu protokollid on olulised allikmaterjalid, sest sisaldavad rohkelt erinevat väärtuslikku taustinformatsiooni, mis käib kaasas seaduste vastuvõtmisel, aruannete, eelarvete jm kinnitamisel ja arutamisel, avades erinevaid vaatenurki, seisukohti ja teemasid või tuues esile poolehoidjaid ja vastuolijaid ning nende argumente. Samuti on protokollidesse talletatud ettekannete tekste, nt peapiiskopi
Muutmälu kasutamine. Töö ajal osa andmeid kõvakettal, osa muutmälus tavaline praktika tänapäeva andmebaasisüsteemides Töö ajal kõik andmed muutmälus andmetele kiirem ligipääs 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) Relatsiooniline andmebaas on nime omav relatsiooniliste muutujate (relvaride) kogum. Relvarid on relatsioonilises andmebaasis järjestamata. Igal relvaril on relatsioonilise andmebaasi piires unikaalne nimi st viitamine nime, mitte järjekorranumbri, alusel. Iga relvar (relatsiooniline muutuja) on mingit relatsiooni tüüpi. Igal ajahetkel on relvaril üks väärtus. Iga relatsiooni tüüpi väärtust nimetatakse relatsiooniks. Kuna relvar on relatsiooni tüüpi, siis iga selle väärtus on relatsioon. Relatsioon koosneb päisest ja kehandist, kusjuures relatsiooni päis vastab selle tüübi päisele. Päis esitab üldistatud väite e. predikaadi reaalse maailma kohta.
Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg
Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg
1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus. Viitamine üksikule momentidele osutab küll olulistele aspektidele, ei anna aga ammendatavat definitsiooni. Katsed haldust täpsemalt defineerida jäävad aga üsna abstraktseks ja raskesti kirjeldatavaks. 3. Avaliku halduse tunnused · Sotsiaalselt kujundav tegevus. Halduse objektiks on sotsiaalne kooselu, haldus peab tegelema ühiskonna ja sellesse kuuluvate inimeste asjadega. · Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Individuaalsete huvide järgimine
Kui ei tea, kus/kuna kasutatakse, ei saa aru. 52. Definiitsus Definiitsus on selline kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamises. Nt ingl k the on definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg
alaskaaladest, mida kirjanduses nimetatakse faktoriteks. PCL-R koosneb inimsuhete- tundmuslikust faktorist (Faktor 1) ja antisotsiaalsest faktorist (Faktor 2). Faktor 1 on seotud nartsitsismi, madala empaatiavõime ning sotsiaalse domineerimisega. Faktor 2 on seotud implusiivsuse, alkoholi ja narkootikumine probleemidega, kriminaaltegevusega, vägivaldsusega. Vaatamata faktile, et PCL-R on kõige laialdasemalt tunnustatud psühhopaatia hindamisvahend, on sellele viitamine kui "kuldsele standardile" problemaatiline. Kõik psühholoogilised mõõted on definitsioonilt vigased, mistõttu võivad vaid ühel tööriistal põhinevad järeldused olla ebatäpsed või eksitavad. Mittekriminaalidest psühhopaatide valimit kasutades on loodud enesehinnangu skaalasid, näiteks PPI (The Psychopathis Personality Inventory) või selle täiendatud versioon PPI-R. Skaalad annavad ülevaate inimsuhete-tundmuslikest ning elustiili-antisotsiaalsetest omadustest
või käsitletakse teatud viisil. Just see üle astumine nendest samadest kokkulepetest on esimene seda zanri defineerivatest võtetest. Transgressiivsus kitsamalt, temaatiliselt võib eksisteerida ja kuju võtta selle kaudu, et rünnatakse või asetatakse kahtluse alla mingisugused kas riiklikud või korporatiivsed narratiivid või laiemas mõttes sümboolika (a la mängime riigilipu värvidega). Sõltuvusele viitamine (sõltuvusnarratiivid) on tänapäeval krestomaatiliseks saanud osa sellest valdkonnaks. Reflektiivsus ja kommentaar: selgitab psühholoogilisi seisundeid ja neist tulenevaid valikuid; sisuliselt analüüsitakse subjekti maailmatunnetust, mille aluse moodustavad isiksuse lõhestumine, hirm, häbitunne, ängistus, vägivaldsed impulsid, fanatism jms. Teemad: seotud kehaga, keha intiimsete funktsioonide, vigastustega, seksuaalaktiga,
Motiivid sõltuvad tavaliselt: x Psühholoogilistest ergutitest x Kognitiivsetest ergutitest x Emotsionaalsetest ergutitest x Keskkonnalistest situatsioonilistest ergutitest 5 Motiivide funktsioonid: x Põhipüüdluste defineerimine x Valikukriteeriumide mõjutamine x Oodatavate eesmärkide identifitseerimine x Teistele mõjudele viitamine 2.4. Maslow vajaduste hierharhia motiivide suhtes Vajaduste kuulus kolmiktrio: x Jõud kontrollida (Power) x Kuulumine (Affiliation) x Saavutus (Achievement) Inimese motivatsiooniseisundid: x Hoiakud x Veendumused ja tõekspidamised x Soovid x Kiindumused x Kavatsused x Kired
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Erinevate osade eristamist on vaja teada ka haldusaktide vormistamise ja teatavakstegemise juures. Näiteks võimaldab HMS § 56 lg 1 esitada põhjenduse mitte üksnes haldusaktis, vaid ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtupraktikas on siiski välja kujunenud järgmised seisukohad, millal taoline viitamine on lubatav: - motivatsioon oleks ebaproportsionaalselt mahukas; - põhimotiivid tuleb esitada kokkuvõtlikult haldusaktis; - viide dokumendile peab olema konkreetne ja arusaadav; - viidatud dokument peab olema õiguslikult ja faktiliselt ligipääsetav. 10 Riigi- ja haldusõigus
2004. aastal võeti Eesti NATO ja Euroopa Liidu koosseisu. Samal aastal puhkes skandaal, kui võimud otsustasid Lihulast salaja teisaldada mälestusmärgi Teises maailmasõjas Punaarmee vastu võidelnud eestlastele. 2005. aastal nurjus Venemaa vastuseisu tõttu Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimine. Venemaa välisministeerium teatas, et ei pea võimalikuks algatada Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist riigiduumas. Vene poolt ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule. Venemaa on teatanud, et võtab tagasi allkirja ning soovib algatada Eestiga uued läbirääkimised. Eesti on teatanud, et vajadust uuteks piiriläbirääkimisteks pole ning et lisaklauslid ei sisalda mingeid territoriaalseid nõudmisi. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Aprillis 2007 korraldasid Eesti venelased pronkssõduri teisaldamise tõttu tänavarahutused, pinged jõudsid riikidevahelisele tasandile. 2008
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
Muidugi ei suuda massimeediavahendid nii kaua oodata (kohtuotsuse ja selle jõustumiseni jõudmine võib võtta kuid ning avalikkuse tähelepanu on selle aja peale pälvinud juba hoopis muud sündmused). Kindlasti on võimalik jätta teates konkreetsed nimed mainimata ning sellega on süütuse presumptsiooni printsiibi nõuded täidetud. Probleemi lahendus ei saa ilmselt seisneda selles, et keelata konkreetsete isikute nimedele viitamine enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Ainsaks lahendiks on avalikkuse tähelepanu suunamine sellele, et teated isiku kahtlustamisest kuriteo toimepanemises ei tähenda veel seda, et antud isik ikka on kindlasti selle kuriteo toime pannud. Õigus edasi kaevata Õigus edasi kaevata – õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata. Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne ja piiramatu. Seda põhjustavad mitmed asjaolud:
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus. Viitamine üksikule momentidele osutab küll olulistele aspektidele, ei anna aga ammendatavat definitsiooni. Katsed haldust täpsemalt defineerida jäävad aga üsna abstraktseks ja raskesti kirjeldatavaks. 1.3. Avaliku halduse tunnused · Sotsiaalselt kujundav tegevus. Halduse objektiks on sotsiaalne kooselu, haldus peab tegelema ühiskonna ja sellesse kuuluvate inimeste asjadega. · Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda isegi
ole teooria ... juhul kui küsimus on laiskuses ja mittetäielikkuses" (385) · Konsensuslikult siiski arvatakse et teooria ei ole pelgalt: · ,,Teooria on pigem kontiinum [pidev areng] kui kaheksjagunev" on või ei Referentsid. Referatiivsus, viitamine olemasolevatele teooriatele, ole teooriat (386) viitamine tuntud ja paljuviidatud töödele (372-373) · Sõnaraamatu järgi on teooria ,,oletus, spekulatsioon, ..., selgitus, mudel" Andmed. Andmed kirjeldavad mis toimus, teooria selgitab miks (386) toimus. Statistilised numbrid ei näita põhjuslikke seoseid. · ,,Parimad teoreetikud võivad anda ettekirjutisi/retsepte ilma tutvustamata
eri tasandeid: 1) lokutiivne akt ehk väljendus lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja 2) illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt väitmine, küsimine 3) perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1) lausumisakt häälikute lausumine, moodustades nii sõnu 2) propositsiooniline akt viitamine, preditseerimine 3) illokutiivne akt eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Kooperatiivsusprintsiip Kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kasulikema asja, mida suudab, ja teeb seda abivalmil moel:
Mida enam võim arenes, seda rohkem hakkas võim vajama asutusi, mille kaudu valitseda, ja inimesi, kelle abil valitseda. Lühidalt, võim vajas riiki. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Õigusriik - ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus (seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte) ning inimõigused (iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest).
väljaspoolt, uksel olev vasarlukk, truvanupp asub kassapidajast kaugel. 2) Olemasolevad sisekontrolli meetmed abinõud riskide likvideerimiseks. 3) Meetme esialgne hindamine antakse hinnang olemasolevatele meetmetele 4) Auditi meetodid millega tehakse kindlaks, et eelnevad meetmed ei ole vastavad. 5) Tõendumaterjalide kogumine - Hinnangute ja ettepanekute tegemine ja tõendumaterjalidele viitamine ekspertide kinnitus. 6) Fikseeritakse peamised järeldused lühike kirjeldus, kokkuvõtvalt Nõuded audiitori isikuomadustele 1) Võime analüüsida seadusandlust ja teisi normatiive, teisi õigusakte, orienteeruma õigusaktide rakendusotsustes ning vajadusel töötada välja muudatuste ja paranduste ettepanekuid. 2) Võime analüüsida organisatsiooni, selgitada selle sisemisi olulisemaid suhteid ning administreerimist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
