Praktika, labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine (0)

Q: Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Praktika, labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine

Q: Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas?

Vastus leiad õppematerjalist: Praktika, labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine

Q: Mis on õnnetusjuhtumite analüüsi laiem eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Praktika, labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine

Q: Kui ei siis kus on ilmnenud suurimad vead?

Vastus leiad õppematerjalist: Praktika, labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine

Tallinna Tehnikaülikool - Ergonoomika - Ergonoomika

5 VÄGA HEA

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse?
Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas?
Mis on õnnetusjuhtumite analüüsi laiem eesmärk?
Kui ei siis kus on ilmnenud suurimad vead?

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE
Töö nr:
Õnnetusjuhtumi uurimine
Nimi:
Kuupäev:
Kursus :
Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ
TÖÖ EESMÄRGID

Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest;

Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega;

Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest.

Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit ).
TÖÖVAHENDID

Õnnetusjuhtumit kirjeldav olemasolev juurdlustoimik või õnnetust detailselt kirjeldav muu dokument (kättesaadav laborist).
VV määrus (vastu võetud 03.04.2008 nr 75) “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord”
„Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“; “Töölepinguseadus”
Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee
Lisamaterjal tööjuhendi lõpus

TÖÖ KÄIK

Selgitada välja (lähtudes määrusest) mis on tööõnnetuse uurimise eesmärk ning sellest eesmärgist lähtuvad toimingud .

Selgitada välja, mis on tööõnnetuse raport . Leida internetist tööõnnetuse raporti esitamiseks vajalik exceli fail, mida saaks täita.

Analüüsida tööõnnetust, täita raport (kasutades kindlasti antud tööjuhendi lõpus toodud lisa 2, NB! tegevusala nimetus ja –kood, ametikood ja -nimetus) ning koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik.

Vastata juhendi lõpus toodud lisaküsimustele, eraldi peatüki all.
TÖÖ VORMISTAMINE
Kodutöö vormistab õppur kirjalikult juhindudes referaadi/lõputöö vormistamise juhendist.
Kindlasti arvesse võtta tekstivormingut: Times new roman 12 pt, reavahe 1,5, joondus äärest-ääreni st „Justify“.
Töö esitada ettenähtud kuupäevaks juhendajale digitaalselt (PDFina) või paberil praktikumis .
Töö saatmisel märkida e-maili, mis päeval ja kell praktikumis käite.
TÖÖ SISU

Tiitelleht;
Sisukord;
Õnnetusjuhtumi ja sellele eelnenud asjaolude üldine kirjeldus;
(Mis, kus, millal, kellega, kuidas ja miks juhtus. Kas toimunud õnnetus: oli vahetult seotud tööoperatsioonide sooritamisega/toimus töö tegemisel, kuid mitte tööoperatsiooni tõttu/toimus seoses töötamisega, kuid mitte töö tegemise/toimus ajal mil kannatanu tööd ei teinud. Kas toimunud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust? Kas õnnetuse põhjustanud oht on pidev kannatanu tehtud töö juures 5-pallises skaalas, mille astmed oleks ligikaudu järgmised: 5 – pidevalt olemasolev (nt kukkumisoht tellingutel töötamisel)/ 4 – esinev iga tööoperatsiooni sooritamisel (nt käe vigastamise oht kaitsmata ketassae töötamisel)/3 – seotud seadistamisoperatsioonidega (nt valtsi vahele jäämise oht transportööri lindi puhastamisel)/2 – esinev ainult kaitseseadiste eemaldamisel (nt seadistamisel eemaldatud katte korral) /1 – täiesti juhuslik.)
Õnnetusjuhtumi toimumise tõenäosust suurendanud tegurid;
Õnnetuse vältimine

(Tuua välja administratsioonipoolsed reaalsed organisatsioonilised meetmed nagu kehtestatud juhendid/määrused/mitte üksikkorraldused, mis oleksid tõenäoliselt võinud vaadeldava õnnetuse ära hoida. Arutleda missuguseid meetmeid tuleks ettevõttes edaspidi rakendada õnnetuste ära hoidmiseks)

Vastutus;

( Loetleda , keda oleks vaja vaadeldava õnnetuse põhjustamise eest vastutusele võtta. Millise seaduse sätte alusel?)

Võrkdiagramm;
(enne kriitilist hetke tehtud vigade vahelist seost iseloomustav võrkdiagramm, näidis on toodud antud dokumendi lõpus lisas 1)
Õnnetusjuhtumi raport; (täidetud kujul, lisafailina).

Lisaküsimuste vastused;
Kokkuvõte;
Kasutatud kirjandus (viitamine on kohustuslik);

LISAKÜSIMUSED

Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse?

Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? Tuua välja ka värskeim statistika?

Missugust aega loetakse „ tööandja huvides tegutsemise ajaks“?

Arutle , mis on õnnetusjuhtumite analüüsi laiem eesmärk?

Kuidas tuleks ja saaks õnnetusjuhtumi analüüsi andmeid kasutada ära ettevõtte riskianalüüsi koostamisel?

Seadusandlusega paremaks tutvumisekt tuleb koostada tabel (või ajajoon ), mis ühest küljest käsitleks antud õnnetuse toimumisest teatamist ja õnnetuse uurimist selliselt nagu see reaalselt toimus.Teisest küljest tuleb näidata, kuidas peaks hetkel kehtiva Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt konkteetse õnnetuse uurimine olema läbi viidud , arvestades juhtumi spetsiidikat. Kindlasti tuleb lähtuda ka õnnetuse raskusest, sest see määrab õnnetusest teatamise ja uurimise juures mitmed nüansid.
(Näitena vt lisa 3 antud juhendi lõpus)

Kas koostatud tabelist/ajajoonest lähtub, et õnnetuse analüüs on toimunud korrektselt? Kui ei, siis kus on ilmnenud suurimad vead?
Töö näiteid on võimalik näha praktikumides.
Küsimuste korral võtta ühendust praktikumi juhendajaga.
LISA 1
Võrkdiagrammi võib esitada näiteks alljärgneval kujul.
LISA 2: Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus
Allikas: http://www.ti.ee/public/files/Uurimise_kord_lisad/Raporti_selgitus.html (18.04.2013)
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööandja antud ülesande täitmiseks loetakse töötaja töölepingus, ametijuhendis, töökirjelduses, käskkirjas vm dokumendis sätestatud töö- või ametikohal ettenähtud tööülesannete täitmist, samuti tööandja erikorralduseta tööülesande täitmist, mis tuleneb töö iseloomust või töö üldisest käigust.
Tööandja loal tehtavaks tööks loetakse töötaja igapäevaste tööülesannete hulka mittekuuluvat tööd. Selle töö tegemise vajadus ei tulene töötaja töö iseloomust või töö üldisest käigust ning töö tegemise algatus tuleb töötajalt ja tööandja lubab (sh ka vaikimisi) seda teha, kusjuures töö tulemus on suunatud tööandjale.
Tööandja huvides tegutsemise ajaks loetakse aega, mil töötaja:

teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust ja mille tegemiseks ei ole tööandja luba (ka vaikimisi nõusolekut), kui see tegevus on suunatud tööandjale kasuliku tulemuse saavutamiseks, sealhulgas:

tegutsemine tootmisavarii ärahoidmiseks või loodusõnnetuse ja tootmisavarii tagajärje likvideerimiseks;
tegutsemine õnnetusjuhtumi või tööandja vara hävimise ärahoidmiseks või muudel erakorralistel juhtudel.

osaleb tööandja korraldatud spordi- või vabaaja üritustel, kui õnnetus toimub spordiga tegelemise või sportliku ürituse ajal.

osaleb tööga seotud esindusüritusel või koolitusel, mis toimub tööandja poolt määratud päeval.

teeb muud eespoolnimetamata tööd või osaleb muudel üritustel, millest tööandja saab kasu või hüve.
Tööõnnetuse raporti koostamise kohustus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrusest nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord”.
Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist . Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega .
Tööõnnetuse raporti vorm on kättesaadav internetis Tööinspektsiooni kodulehel osas avalik teave - Teadete ja raportite vormid.
Tööandja koostab raporti kirjalikult kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Seega on tööandjal maksimaalselt 13 tööpäeva tööõnnetuse uurimiseks ja raporti koostamiseks ning Tööinspektsiooni kohalikule inspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamiseks. Saata tuleb originaalallkirjadega raport. Faksiga saadud dokumenti ei loeta originaaldokumendiks. Raporti võib saata ka elektrooniliselt digitaalallkirja(de)ga allkirjastatult.
Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Akti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Raporti osa 1 - Tööandja andmed
Tööandja nimi – juriidilise isiku (äriühingu või asutuse) nimi. Siia ei märgita juhataja või tegevjuhi nime. Kui tööandjaks on füüsiline isik (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja ), märgitakse tema andmed.
Registrikood – äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olev kood.
Eraldi asuv struktuuriüksus – struktuuriüksuse aadress ja nimi juhul, kui tööõnnetus toimus mujal kui tööandja aadressil.
Tööandja aadress – äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olev aadress.
Töötajate arv ettevõttes – tööandja töötajate arv tööõnnetuse toimumise päeval
Tegevusala nimetus – registris märgitud põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 2008 (EMTAK 2008) järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=2254259&siteLanguage=ee
Tegevusala kood – põhitegevusala kood Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 2008 (EMTAK 2008) järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=2254259&siteLanguage=ee
Telefon – tööandja üldtelefoni (näiteks sekretäri) number.
Faks - tööandja üldfaksi number.
E-post - tööandja üldmeiliaadress.
Raporti osa 2 - Töötaja andmed
Töötaja - ees- ja perekonnanimi .
Elukoht – tegeliku elukoha aadress.
Telefon – kontakttelefoni number.
Isikukood – isikukoodi puudumisel ei täideta.
Sünnikuupäev – sünniaeg (päev, kuu, aasta) juhul kui isikukood puudub.
Sugu – mees(M) või naine(N) juhul kui isikukood puudub.
Kodakondsus (riik) – riik, mille kodanik töötaja on. Kodakondsuse puudumisel märgitakse - kodakondsuseta.
Ametinimetus - ametite klassifikaatori 1999, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja järgi
Ametikood – ametite klassifikaatori 1999 järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=162461&siteLanguage=ee
Töösuhte iseloomustus – tehakse märge vastavasse kasti.
Töölepingu tähtaja ja tööajanormi osas tuleb märkida nii töölepingu tähtaeg (tähtajatu või tähtajaline) kui ka töötaja tööajanorm (täistööajaga või osalise tööajaga).
Kaugtöö – märgitakse juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sh töötaja elukohas. Kui töötajal on töölepingus kirjas, et töötaja teeb tööd oma kodus (tema töö tegemise koht on kodu), siis ei ole kodustöötamise puhul tegemist kaugtööga ning õnnetuse puhul märget kaugtööle ei tule. Kui aga töötaja töötab peamiselt näiteks kontoris tööandja juures (tema töö tegemise koht on kontori aadressil) ning on ka kokku lepitud, et näiteks 1 päeva nädalas töötab töötaja kodus, siis on kodustöötamise päeva korral tegemist kaugtööga.
Renditöö – märgitakse juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile.
Õpilane/ praktikant – märgitakse juhul, kui tööõnnetus toimus õpilase või üliõpilase tööl õppepraktikal.
Töösuhte kestus ametikohal selle ettevõttes – aastates või kuudes, kui sellel ametikohal on töötatud alla aasta.
Raporti osa 3 - Tööõnnetuse andmed
Tööõnnetuse toimumise aeg - päev, kuu ja aasta.
Kellaaeg – näidatakse tööõnnetuse toimumise aeg 24-tunnise arvestuse järgi (näiteks kell 16:00, mitte kell 4.00 päeval).
Täistunde tööaja algusest – tööpäeva või - vahetuse algusest möödunud täistundide arv.
Tööõnnetuse raskusaste – märgitakse arsti poolt esitatud tööõnnetuse teatise alusel. Kui töötajale ei määratud töövõimetust ja tööandjal puudub arsti teatis märgitakse raskusastmeks kerge.
Töövõimetus on määratud – märgitakse juhul, kui tervisekahjustuse tagajärjel määratakse arsti poolt töötajale töövõimetus. Kui tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustus ei põhjustanud töövõimetust, märget ei tehta .
Vigastuse liik ja vigastatud kehaosa - täidetakse arsti poolt esitatud tööõnnetuse teatise alusel. Kui töötajale ei määratud töövõimetust ja tööandjal puudub arsti teatis märgitakse töötajalt saadud teabe põhjal.
Nahka läbistav kokkupuude nakkusohtliku eseme, inimese või loomaga, saanud ennetavat ravi – märge tehakse juhul kui kokkupuute järgselt on töötaja saanud ennetavat ravi. Kui töötajal oli nahka läbistav kokkupuude, kuid ta ei ole ennetavat ravi saanud, märget ei tehta.
Raporti osa 4 - Tööõnnetuse asjaolude kirjeldus
Siin kirjeldatakse töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit , töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.
Töötamiskohana kirjeldatakse nimisõnaga töötamiskohta, kus töötaja vahetult enne tööõnnetust ja tööõnnetuse hetkel viibis või töötas. Näiteks on töötamiskoht tehas, tootmishoone, töökoda, tsehh, laohoone, farm, kasvuhoone, laoplats, ehitusplats, põllumaa, mets, raielank, kontor, büroo, kool, kauplus, toitlustuskoht, haigla , sanatoorium, hooldekodu, spordisaal, maantee , tänav, parkla, ühistransport.
Kui tööõnnetus ei toimunud kummaski raporti 1. osas näidatud asukohas, siis näidatakse ka õnnetuskoha aadress.
Tööprotsessina kirjeldatakse tööülesannet, mida töötaja tööõnnetuse hetkel täitis.
Kasutatud töövahendi (masina, seadme, paigaldise, transpordivahendi, tööriista või muu tööks kasutatava vahendi) kirjelduses märgitakse töövahendi nimetus, tüüp, mudel, mark ja muu töövahendit iseloomustav.
Töötaja tegevusena tööõnnetuse hetkel kirjeldatakse, mida töötaja tegi õnnetusjuhtumi toimumisele vahetult eelnenud ajal ning konkreetset tegevust, mida töötaja tegi tööõnnetusse toimumise ajal. Näiteks on tegevus töö masinaga, töö käsitööriistadega, käsitsi teisaldamine, juhtimine, sõitmine, liikumine, juuresviibimine.
Vigastuse vahetu tekitajana kirjeldatakse sündmust, mis põhjustas vigastuse. Näiteks võib olla sündmuseks kokkupuude masina liikuvate osadega või liikuvate esemetega, liiklusavarii, kukkumine millelegi, komistamine.
Raporti osa 5 - Põhjused, mis viisid tööõnnetuseni
Märgitakse raportil näidatuist üks või mitu põhjust, millised uurimistulemuste põhjal viisid tööõnnetuseni.
Puudulik väljaõpe või juhendamine märgitakse juhul, kui tööõnnetuse uurimise käigus tuvastati, et töötaja või õnnetuse põhjustanud teis(t)e töötaja(te) juhendamist ja väljaõpet ei olnud läbi viidud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Sotsiaalministri 14. detsembri 2000.a määruse nr 80 “Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.
Puudulik töökeskkonna sisekontroll märgitakse juhul, kui töökohal, kus õnnetus toimus, ei olnud läbi viidud süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli.
Tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, oli korraldatud nõuetekohane tööohutus - ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõppe, kuid töötaja ei tegutsenud vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele ning tema töö ohustas tema enda elu ja tervist.
Tööohutusnõuete rikkumine teise töötaja poolt märgitakse juhul, kui õnnetuse põhjustas teine töötaja, kellele oli korraldatud nõuetekohane tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõppe, kuid ta ei tegutsenud vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele ning tema töö ei ohustas teiste elu ja tervist.
Ohtlike kemikaalide kasutusnõuete rikkumine märgitakse juhul, kui tööõnnetuse põhjustas ohtliku kemikaali mittenõuetekohane käitlemine rikkudes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001.a määruse nr 105 “Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu nõuded” või kemikaaliseaduse ja selle rakendusaktide nõudeid rikkumine.
Ehitise, tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele märgitakse juhul, kui ehitis, tööruum või liikumistee, kus õnnetus toimus, ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007.a määruse nr 176 “Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.
Töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele märgitakse juhul, kui töövahend (masin, seade, paigaldis, transpordivahend , tööriist või muu tööks kasutatav vahend) ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 “Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” nõuetele või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.
Isikukaitsevahendite puudumine märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, ei olnud väljastatud isikukaitsevahendeid, millise kasutamisega oleks saanud vältida tööõnnetust ning sellega oli rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määruse nr 12 “Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” nõudeid.
Isikukaitsevahendite mittekasutamine märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, oli väljastatud isikukaitsevahend, mille kasutamisega oleks saanud vältida õnnetust, kuid ta ei kasutanud seda ning sellega oli rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määruse nr 12 “Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” nõudeid.
Üleväsimus märgitakse juhul, kui töötajal toimus õnnetus üleväsimuse tagajärjel, mis oli tingitud töö- ja puhkeaja seaduse, Sotsiaalministri 27. veebruari 2001.a määruse nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuete või ettevõtte töösisekorraeeskirja mittetäitmisest.
Liikluseeskirja rikkumine töötaja poolt märgitakse juhul, kui töötaja põhjustas õnnetuse rikkudes Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 “Liikluseeskiri” või liiklusseaduse ja selle rakendusaktide nõudeid.
Liikluseeskirja rikkumine teise isiku poolt märgitakse juhul, kui õnnetuse põhjustas teise isiku poolt Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 “Liikluseeskiri” või liiklusseaduse ja selle rakendusaktide nõuete rikkumine.
Joobeseisund, põhjustatud alkoholi, narkootikumi või psühhotroopse aine tarvitamisest märgitakse juhul, kui tervisekahjustus on tingitud arsti poolt tuvastatud joobeseisundist.
Raporti osas 6 - Muu põhjus, mis viis tööõnnetuseni kirjeldatakse muud, 5. osas märkimata tööõnnetuseni viinud põhjust.
Raporti osas 7 - Andmed riskianalüüsi kohta tehakse märge vastavasse ringi. Esmalt märgitakse, kas töökeskkonna riskianalüüs on tehtud või tegemata. Kui riskianalüüs on tehtud, märgitakse kas tööõnnetusega seotud riskid olid selles arvestatud.
Raporti osas 8 - Samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks rakendatavad abinõud kirjeldatakse eraldi kõik abinõud sarnaste tööõnnetuste edaspidiseks vältimiseks. Märgitakse nii need, mida on juba ette võetud kui ka need mida rakendatakse tulevikus. Märgitakse meetmed, mille rakendamine tuleneb toimunud õnnetuse põhjustest ning mis kõrvaldavad töös esinenud ohutegurid ja vähendavad edaspidi õnnetuse toimumise võimalikkust.
Tööõnnetuse raporti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik või töötajate usaldusisik. Tööandja esindajana võib raporti allkirjastada esindusõigust omav isik. Kui töökeskkonnavolinikku ega usaldusisikut ei ole valitud, tehakse raportile märge: “Ei ole valitud”.
Raportile märgitakse allkirjastaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi ning allkirjastamise kuupäev.
LISA 3: Tabeli näide (võib esitada ka ajajoonena)
Õnnetuse toimumise järgne reaalne toimingute järjestus
Õnnetuse toimumise järgne EV seadusandlusega kooskõlas olev toimingute järjestus
1) Hommikul kell 10:03 toimus töötajaga tööõnnetus – kukkus isikukaitsevahendite (turvatrakside) avarii tõttu katuselt.
1) Hommikul kell 10:03 toimus töötajaga tööõnnetus – kukkus isikukaitsevahendite (turvatrakside) avarii tõttu katuselt.
2) Kolleeg kuulis õnnetuses toimumisel tekkinud heli ning kohale jõudes asus andma esmaabi ning hüüdis ligi teised kolleegid, kes kutsusid kiirabi. Kannatanul oli raskes seisundis ning mitmete lahtiste luumurdudega.
2) Raskesti vigastatud kannatanu viidi haiglasse.
3) Kannatanu haiglasse transpordi järel, pool tundi pärast õnnetuse toimumist, korrastati tööõnnetuse toimumiskoht suuremalt osalt. Fotosid ja üksikasjalikke skeeme enne koristamist ei tehtud.
Tööandja teatas õnnetusest vahetult enne tööpäeva lõppu (kell 16:47) tööinspektsiooni (TI) kohalikku asutust.
3) Tööandja teatab raskest tööõnnetusest viivitamata tööinspektsiooni kohalikku asutust. Antud õnnetuse puhul peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori poolt. Kui see ei ole võimalik õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide , fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.
4) Tööandja viis 10 päeva jooksul läbi tööõnnetuse uurimise. Selgus, et tegemist ei olnud tööõnnetusega. Seega tööandja lõpetas uurimise ja koostas akti, milles kirjeldas vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitas uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavasid tööandja esindaja ja hiljuti valitud töötajate usaldusisik.
Tööandja edastas akti koopiad TI kohalikule asutusele ja kannatanule viie tööpäeva järel, pärast uurimise lõppu.
4) Tööandja viib 10 päeva jooksul, alustades viivitamata, läbi tööõnnetuse uurimise.
Tööandja on kohustatud raporti (kui oli tööõnnetus) või akti (kui selgus, et ei olnud tegemist tööõnnetusega) kolmest eksemplarist ühe jätma endale ning teised kaks esitama TI kohalikule asutusele ja kannatanule kolme tööpäeva jooksul, pärast uurimise lõppu.
6) Et tööõnnetusest teatamine viibis ning TI teadaolevalt, koristati tööõnnetuse toimumispaik liiga vara (selgus tööõnnetusest teatamisel), otsustati viia läbi uurimine ka TI tööinspektori poolt. Tööinspektor hindas toimunud õnnetuse
tööõnnetuseks.
6) Kõiki tööõnnetusi võib uurida ka tööinspektor juhul kui seda on otsustanud TI kohaliku asutuse juhataja kohe pärast arsti teatise või tööandja teate või raporti saamist, täpsustades vajaduse korral asjaolusid. Tööinspektor teavitab tööandjat uurimise alustamise otsusest ning viib tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise läbi 30 tööpäeva jooksul tööõnnetuse uurimise alustamise otsuse tegemise päevast arvates. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja võib vajaduse korral uurimise tähtaega pikendada veel 30 tööpäeva võrra ning Tööinspektsiooni peadirektor võib oma otsusega seda tähtaega veel pikendada.
Tööinspektor koondab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ja koostatud uurimiskokkuvõtte tööõnnetuse uurimistoimikuks. Kui tööandja on esitanud akti, kuid tööinspektor on tuvastanud, et tegemist oli tööõnnetusega, on tööinspektoril õigus ettekirjutusega nõuda tööandjalt akti tühistamist ja õnnetusjuhtumi menetlemist tööõnnetusena.
13

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 95 allalaadimist

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #1

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #2

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #3

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #4

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #5

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #6

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #7

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #8

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #9

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #10

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #11

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #12

Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine #13

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE

TÖÖ EESMÄRGID
1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest;
2. Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega;
3. Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest.
4. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit).

ergonoomika õnnetusjuhtum ttü labor 4 tööõnnetus tööandja töötaja raport

Kasutatud allikad

https://www.ti.ee

Sarnased õppematerjalid

pdf

Tööõnnetuse uurimine praktikum

vähendamise. Tööülesande täitmiseks kasutas K. Tõniste elektrilist käsitööriista, nurklihvijat Makita (hangitud 2011). Nurklihvijal oli kasutusjuhend ning see asus kontoris. Nurklihvijal oli nõuetekohaselt paigaldatud kettakaitse ning seade oli töökorras. K. Tõniste kasutas tööülesande täitmise ajal isikukaitsevahendeid (kaitseprillide, kõrvaklapid, töökindad, tugevad jalanõud). Töökohal oli sobiv valgustus. K. Tõniste seletuse koahselt oli ta töö alustamisel teadlik metallkonstruktsiooni külge keevitatud väikesest metallplaadist, kuid alahinnates plaadi asukohast tulenevat ohtu, ei pidanud ta vajalikuks selle eemaldamist. Töötaja võttis sisse tööasendi, laskus põlvili põrandale ning hakkas kiirustades töölaua konstruktsiooni väliskülje sisse pikilõiget tegema. Jõudes lõikamisega kuni metallplaadini, puudutas nurklihvija korpus lõikesuuna ette jäänud metallplaati ning nurklihvija muutis lõikenurka.

Riski- ja ohutusõpetus

doc

Tööõnnetus ja keskkond

........................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega nõuded muutuvad tööohutusele aina karmimaks. Kuna Eesti pürib Euroopa Liitu, peame ka meie hakkama tõsisemalt mõtlema tööohutuse alase olukorra parandamise peale. Üheks tööohutuse olukorra indikaatoriks on töökohtadel aset leidvate tööõnnetuste hulk ning iseloom. Seega on antud iseseisva töö eesmärgiks anda lühike ülevaade peamistest tööõnnetusi esile kutsuvatest teguritest, nende hulgast nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas ning tuua välja olulisemad õnnetuste vältimise võimalused, sealhulgas sööklas ette tulevate õnnetuste vältimise täpsed meetodid. 4 Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised,

Tööohutus ja tervishoid

xls

Tööõnnetuse analüüs

juhtumi uurimise seadusandlusest lähtuvust praegu kehtiva õigusnormi kohaselt. 1. Leida teile antud tööõnnetuse/kutsehaiguste sündmuste käik. Sündmuste käik kajastub raportis. 2. Täita raport (leida Tööinspektsiooni koduleheküljelt). Raport on lehel lisa 2. 3. Kes peavad juhtunut uurima ja analüüsima (kasutada TTOS seadust, TÕja KH määrus)? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

Riski- ja ohuõpetus

doc

Õnnetusjuhtumi uurimine

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr:4 Kuup Õnnetusjuhtumi uurimine Kursus: EANB11 äev: 20.09 Algse juhendi allikas: Pavelson H."Töökaitse laboratoorsed tööd IV"1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega;

Töökeskkond ja ergonoomika

docx

Tööõnnetuse uurimine: OÜ Talu

2014 Tööõnnetuse uurimine Rander Süld Sisukord Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid Õnnetuse vältimine Vastutus Võrkdiagramm Kokkuvõte Lisaküsimused Kasutatud kirjandus............................................................... ..................... Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus Kolmvere külas Võrumaal OÜ TALU farmis juhtus 12.09.2012 kell 09:00 tööõnnetus. Õnnetus juhtus farmitöölise Jaan Kasega

Riski- ja ohutusõpetus

docx

Riski- ja ohutusõpetus

tööandjate hulgast või esindaja kasutab pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat Kui kauaks? pole mainitud kuni 4 aastat Koolitus? ta on juba koolituse saanud tööandja kulul vajalik välja- ja täiendõpe Otsused töökeskkonna suhtes võib peatada töö ohtlikus võib peatada töö ohtlikus töölõigus, teha ettepanekuid töölõigus, teha ettepanekuid ohu kõrvaldamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks töökeskkonna parandamiseks Töötervishoiu teenus on on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku,

Riski- ja ohuõpetus

doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta

Tööõigus

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid