sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Alul kujutles seda 3- osalise kantaadina. Tihe töö selle kallal toimus aastatel 1857-1859. Sejärel tuli pikk paus. Pärast armastatud ema surma 1865. a. asus uue jõuga "Reekviemi" kallale. Sügiseks lõpetas ta esimese redaktsiooni. 1868. a. lisas veel ühe osa. Esiettekanne toimus Bremenis. Kunstiliste väärtuste poolest ei jää see teos alla Berliozi ja Verdi samalaadsetele teostele, kuigi erineb neist tunduvalt.
Requiem aeternam (igavest rahu) avalaul, annab zanrile nimetuse Dies irae (viha päev) viimsepäevakohus ja maailmalõpp (XIII keskel, katku ajal loodi) Confutatis (äraneetud) patuste hirmud ja piinad Lacrimosa (pisarad) kurbus ja hingevalu Tegelikult kuuluvad Confutatis ja Lacrimosa Dies irae juurde, aga on heliloojaid, kes neid muusikaliselt eraldi kujundavad. Tuntud heliloojad: W. A. Mozart, G. Verdi, f. Liszt, J. Brahms, A. L. Webber, L. Cherubini, H. Berlioz. Eesti heliloojad: C. Kreek, E. S. Tüür, E. Tubin (ladinakeelsete laulude asemel on H. Visnapuu ja M. Underi isamaaluule, ,,Reekviem langenud sõduritele") Oratoorium Kutsutakse ka vaimulikuks ooperiks. Kaasa teevad solistid, koor, orkester, kuid erinevalt ooperist esitatakse seda kontserteosena, puuduvad kostüümid, dekoratsioonid ja lavaline tegevus
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga
· Bass (madal meeshääl). Kõige esimene romantiline ooper loodud Carl Maria von Weberi (1786 1826) poolt ,,Nõidkütt". Gioacchino Rossini (1792 1868) Itaalia ooperihelilooja. 40 ooperit, tuntumad ,,Sevilla habemeajaja", ,,Tuhkatriinu", ,,Wilhelm Tell", ,,Othello", ,,Varastaja harakas". Kuulsaim ,,Sevilla habemeajaja", valminud 1816. Itaalia koomilise ooperi tippsaavutus. Figaro kavantiin (aaria). Kavala toapoisi Figaro muusikaline portree, kus ennast imetleb. Giuseppe Verdi (1813 1901) 19. sajandi suurim ooperihelilooja. Kirjutanud 26 ooperit. Nendest 8 on säilitanud kuulsuse tänaseni: · ,,Rigoletto" · ,,Traviata" · ,,Trubaduur" · ,,Maskiball" · ,,Don Carlos" · ,,Aida" · ,,Othello" · ,,Falstaff" Enamike aluseks suurte näitekirjanike teosed. Näiteks ,,Traviata" loodud Dumas' järgi. ,,Rigoletto" loodud V. Hugo fhdskfs järgi ,,Kuningas lõbutseb". Verdi ooperid on lavalis-muusikalised draamad
2 GEORG OTSA ELU Georg ots sündis 21. märtsil 1920. aastal Petrogradis eestlasest raudteeametniku Karl Otsa (18.08.1882 04.02.1961) ja õpetaja Lydia Otsa (neiuna Viikholm, 04.04.1898 04.12.1988) peres. Mõlemas muusikalise andekusega õnnistatud suguvõsas, kus on olnud pereansambleid, ühismusitseerimist ning opereti- ja koolilauluharrastust, on muusika keskel üles kasvanud mitu põlve. Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander A...
REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Alul kujutles seda 3-osalise kantaadina. Tihe töö selle kallal toimus aastatel 1857-1859. Sejärel tuli pikk paus. Pärast armastatud ema surma 1865. a. asus uue jõuga "Reekviemi" kallale. Sügiseks lõpetas ta esimese redaktsiooni. 1868. a. lisas veel ühe osa. Esiettekanne toimus Bremenis. Kunstiliste väärtuste poolest ei jää see teos alla Berliozi ja Verdi samalaadsetele teostele, kuigi erineb neist tunduvalt. Anton Bruckner (1824- 1896) Anton Bruckner elas aastail 18241896 Austrias ja teda peetakse üheks 19. sajandi teise poole uuenduslikumaks heliloojaks. Iseäranis hinnatud on tema sümfooniad ja vaimulikud teosed. Bruckneri sümfooniaid on oma massiivse helikeele ja aukartustäratava struktuuri pärast isegi heli katedraalideks kutsutud. 1868. aastast alates elas helilooja Viinis ning pidas õppejõu ametit nii Viini
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kuj...
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss. Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. Religioon Itaalias on valdavalt rooma-katoliku usk (87,8% itaallastest peab end katoliiklasteks). Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Prantsuse Vabariik Asend Prantsusmaa on üks Euroopa suuremaid riike, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4 810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Andri Suga Referaat ,,Hääleliigid ja nende esitajad" MERLE ADELMAN Tallinn 2009 SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................................. 3 Metsosopran ...................................................................................................................................... 3 Koloratuursopran ............................................................................................................................. 4 Margarita Voites ................................................................................................................................ 4 Miliza Korjus ..........................................................................
Farfalle – liblikakujuline pasta Fusilli – spiraalikujuline pasta (Joonis 2) Fusilli integrali – täisteranisuspiraalid Fusillata casareccia – kruvikujuline pasta Gnocchi – teokarbid Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid Gnocchetti sardi– sardiinia teokarbid Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasagneplaat 7 Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat Lingue di passero – jämedamad spagettid Linguine, Bavettine – eelmise peenem variant Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid Macaroni – jämedad torukujulised pastad Joonis 2. Fusilli pasta. 3. Juust Itaalia köögi tuntuim juust on Parmigiano Reggiano so ehtne parmesan. Seda nime võib kasutada vaid Parma, Modena, Reggio Emilian, Bologna ja Mantua maakonnas valmistatud
tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908. aastast muutus see suvemuusikaorkestriks, tuues esmakordselt eesti kuulaja ette maailma muusikaliteratuuri tuntumaid teoseid. 1906. aastal sai "Estonia" kutseliseks teatriks nagu ka "Vanemuine". 1907. aastal jõudsid "Estonias" lavale ka esimesed operetid. 1908. aastast pärineb tõsine ooperikatsetus Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1918. aastast alates hakatakse regulaarselt mängima ooperit. (esimeseks Verdi "Traviata", peaosades Helmi Einer ja Alfred Sällik) Muusikaelu struktuuride loomine 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1921. aastal asutati Eesti Lauljate Liit ( ELL ) 1924. aastal asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts. ( EAHS ) 1936. aastal luuakse EAHS-i juurde keelpillikvartett. 19241940. aastatel ilmus "Muusikalehte" 18851897. aastatel ilmus Esimene eestikeelne muusikaajakiri "Laulu ja Mängu Leht"
MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS Tõenäoliselt on 1789. a. Prantsuse kodanlik revolutsioon stardiks romantismile. Prantsuse revolutsioon lõhkus seisuste vaheseinad. Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond. Muusika jagati: kirikumuusika, teatrimuusika, kammermuusika (kodune muusika; kõik, mis ei
George Bernard Shaw (1856 1950) Eelkõige näitekirjanik tema viljakas ja meisterlik töö selles valdkonnas on jätnud püsivalt sügava jälje maailma kultuurilukku. George Bernard Shaw, rahvuselt iirlane, sündis 1856. aastal Dublinis, kus möödusid tema lapsepõlv ja noorukiiga. Unistava noorusliku ema ning keskealise ebapraktilise isa abielust sündis kolm tütart ja viimasena poeg George Bernard. Oma lapsepõlve meenutab kirjanik ängistuse ja kurbustundega. Seda lapsepõlve varjutas isa alkoholism ja ema äärmine saamatus ning huvipuudus pereemana. Kasinaks lohutuseks olid isa hea huumori sähvatused tema kainematel päevadel, ema leebe iseloom ja mõlema vanema muusikaarmastus ning muusikalised võimed. Emal oli meeldiv metsosopran, ta võttis muusikatunde ja laulis ooperilavastustes. Nii puutus noor Shaw pidevalt muusikaga kokku ja õppis lähemalt tundma Händeli, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni, Rossini, Verdi ja teiste helilooj...
Euroopa rikkaimad. Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss. Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. Itaalia köök on üks Euroopa tuntuimaid ja mitmekesisemaid. Seda iseloomustavad nii Napoli ja Kalaabria (Calabria) pikantsed aroomid kui ka Liguuria pestoroad ning Itaalia alpipiirkondade juust ja risotto. Suurbritannia saar on suurim Briti saartest. Suurbritannia on kuningriik mis asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas. Seal räägitakse inglise keelt. Inglise keelt räägivad maailmas umbes 300miljonit inimest
Kontserdisarja „Kammermuusika linnas. Tallinn“ esitlus „Talvine teekond“ toimus 5. veebruaril 2015 kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu saalis. Esinesid Kristjan Mõisnik, kes on bass meeshääl ja Kadri-Ann Sumera, kes saatis meessolisti klaveril. Nii Kristjan Mõisnik, kui ka Kadri-Ann Sumera on saavutanud palju ka väljaspool Eesti muusikamaastikku. Kristjan Mõisnik on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia muusikamagistrina. Tähtsamad teosed tema kontserdi- ja oratooriumirepertuaarist on Verdi, Mozarti ja Faure Reekviemid, J. S. Bachi „Johannes-Passion“ ja Beethoveni 9. sümfoonia. Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäevani. Sumera on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Kölni Muusikakõrkoolis, kust sai 2004. aastal magistridiplomi. Naine on olnud mitmetel aastatel
Aastast 1989 on ta Rahvusooper Estonia solist ja aastast 1992 ühtlasi EMTA pedagoog, algul ansambliõppejõuna ja seejärel erialaõppejõuna. On Rahvusooper Estonias ja mujal loonud üle 40 rolli, esinenud nii ooperi-, kontsert- kui suurvormilauljana ka Lätis, Leedus, Tsehhis, Soomes, Rootsis, Belgias, Venemaal, Tsuvassis, Kanadas ja Küprosel. Ta on laulnud metsosoprani partiid sellistes suurvormides nagu W. A. Mozarti ,,Reekviem", Verdi ,,Reekviem" jpt. Mrs Pearce, professor Higginsi majapidajanna-Helgi Sallo Helgi Sallo lõpetas Tallinna 17. Keskkooli. Esialgu asus ta õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Draamateatri õppestuudios ja laulmist Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures. Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalilavastusse "West Side'i lugu" (konservatooriumi lavakunstikateedri 2
kuningakojas põlu alla sattunud ja seejärel röövliks hakanud aadlik Hernani. Hugo ajalooainelisi näidendeid võiks nimetada ka pseudoajaloolisteks_ Hugo ei pööranud mingitki tähelepanu ajaloolise fakti korrektsusele, pigem nimme käsitles ajalugu suurte vabadustega, tehes sellest värvika tausta konfliktidega, mis tegelikult erutasid just tema enda kaasaega. Näidendi ,,Kuningas lõbutseb" (1832) ainel on Giuseppe Verdi loonud ooperi ,,Rigoletto". 5 Ülevaade Victor Hugo loomingust : Luulekogud · "Oodid" (1822) · "Oodid ja ballaadid" (1826) · "Idamaised laulud" (1829) · "Sügislehed" (1831) · "Videvikulaulud" (1835) · "Sisehääled" (1837) · "Karistused" (1853) · "Kontemplatsioonid" (1856) · "Hirmus aasta" (1872) · "Kunst vanaisa olla" (1878) Romaanid
muusikaväliselt inspireeritud väljendusmaailm( Fantaasiapalad, Karneval, Noortealbum).Kirjaniku ja kriitikuna suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele. 1834.a. asutas ajakirja muusikutele. Teosed : ooper "Genoveva", ilmalik oratoorium Paradiis ja Peri, 4 sümfooniat, kontserdid klaverile, tsellole, viiulile, olulosed kammerteosed, . 27 suurteostklaverile (3 sonaati, Sümfoonilised etüüdid, Fantaasia C-duur, Kreisleriana). 5.Romantiline realism, Intellektuaalsus. a) R.Wagner, G. Verdi Programmiline muusika b) H.Berlioz, F. Liszt Mõiste romantiline realism märgib suunda, mis erineb olulistes joontes kõrgromantismist. Tema rõhutatud intellektuaalsus on sisemine vastuolu romantilise klassitsismiga. Arengu idee muusikas, sageli poleemilise iseloomuga kunstilised ideed ja teooriad kirjutistes. R. Wagner- üks muusikaajaloo keerukamaid isiksusi, helilooja, luuletaja( oma kõigi ooperite libretist), kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, väljapaistev dirigent
looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega. klappidesüsteem; keelpillidel pikenes hiljem R. Strauss, H. Eller), kammerlikud Berlioz, Georges Bizet, Giuseppe Verdi. Muusikas rakendati mõjusama tulemuse nimel zanripiiride avardamist ja Aina sagedamini pidi muusik selgelt omama sõrmlaud ja poogen. Berlioz lisas väiketeosed klaverile (Chpin), Metropolivälised rahvuskoolkonnad: Bedrich kunstivahendite sünteesi. Teosesisesed impulsiivsed arengud äärmusest seisukohta ka ühiskondlikes protsessides selle orkestrisse harfi
mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Kõrgromantism 1830-1850 Hector Berlioz 1803-69 Felix Mendelssohn 1809-47 Fryderyk Chopin 1810-49 Robert Schumann 1810-56 Ferenc Liszt 1811-86 Richard Wagner 1813-83 Giuseppe Verdi 1813-1901 Tegevus koondub Pariisi, salongi kunst õitses. H.Berlioz sümfoonia"Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia", oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõli", Reekviem, Te Deum; ooperid:"Troojalased","Beatrice ja Benedict" Uut tüüpi sümfooniate looja, ühendas erinevaid zanre. Klaverimuusik Fryderyk Chopin 1810-1849, isa oli prantslane, ise pidas end poolakaks. Sündis Varssavi lähistel Zelazova-Volas. Elas Pariisis, valdavalt klaverihelilooja. Rajas uue
oli üles ehitatud kõrvalistele akordidele. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, mille teemaks peamiselt oli loodus, ajalugu või rahvalooming. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Samuti arenesid ka muusikainstrumendid edasi. Vaskpillidele tekkisid ventiilid, puupuhkpillidele tekkis Böhmi klappidesüsteem ning pikendati sõrmlauda ja poognat keelpillidel. Romantilisi heliloojaid: Carl Maria von Weber, Franz Schubert, Robert Schumann, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Gioacchino Rossini, Niccolo Paganini, Hector Berlioz, Georges Bizet, Charles Gounod, Frereric Chopin, Ferefc Liszt, Edvard Grieg, Jean Sibelius ning Pjotr Tsaikovski. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansambel http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansamblite_loend http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuhatus_barokkmuusikasse.html http://et.wikipedia
andmist oma väikevennale. Vanem vend ei jäänud Arturi tulemustega rahule ja otsustas, et muusika õppimise jaoks on ta veel liiga väike. Vanem õde Ludmilla jätkas kannatlikult Arturi noodikirja õpetamist. Koos mängiti lihtsaid neljale käele mõeldud palu ja nii kasvas Arturi huvi muusika vastu. Viimaks arenes poiss nii palju, et õe õpetamistest jäi väheks ja vend Theodor võttis asja uuesti üle. Kolme aastaga tegi Artur suuri edusamme ja võis lõpuks mängida rasket Verdi ooperit „Maskiballi“ teemale. Samal ajal alustas nende õde Ludmilla aktiivset tegelemist laulmisega. Theodor Lemba määrati Peterburi Konservatooriumis uue professori Carl van Arcki juurde ja ta otsustas professorile ka oma väikevenda tutvustada. Peale Arturi mänguoskuse kuulmist oli Carl van Arck nõus poisile tasuta klaveritunde andma, kuigi professor tegelikult ei õpetanud nooremat astet. Sellest algaski Artur Lemba teekond edule ja kuulsusele Peterburis.
olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo. olulisemad lavastused 1926. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Hansen 1926. F. Schiller "Röövlid", lavastaja A. Lauter 1926. W. Shakespeare "Hamlet", lavastaja A. Lauter 1926. G. Verdi "La Traviata" (ooper), lavastaja M. Kalbek 1926. "Endlas" pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava rahva huvidele ja rahakotile. Palgaline on vaid näitejuht, näiteseltskond töötab punktitasulisena. Hoogsalt alanud tegevust tuleb järgmisel aastal piirata, sest teater ei saa nii palju toetust, kui loodetud. Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928 näitejuhiks Andres Särev.
Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo olulisemad lavastused 1926. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Hansen 1926. F. Schiller "Röövlid", lavastaja A. Lauter 1926. W. Shakespeare "Hamlet", lavastaja A. Lauter 1926. G. Verdi "La Traviata" (ooper), lavastaja M. Kalbek 1926. "Endlas" pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava rahva huvidele ja rahakotile. Palgaline on vaid näitejuht, näiteseltskond töötab punktitasulisena. Hoogsalt alanud tegevust tuleb järgmisel aastal piirata, sest teater ei saa nii palju toetust, kui loodetud. Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928 näitejuhiks Andres Särev. Ajal, mil "Endla"
1831.aastal ilmus esimene meistriteos ,,Jumalaema kirik Pariisis". Ta elas kaada 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdludtele, sündmused peegelduvad romaanis ,,Hüljatud". Paljude aastate luulet koondav kogu ,,Kaemused. Eepos ,,Sajandite legend" jäi lõpetamata. Sotsiaalseid ja eetilisi probleeme käsitlesid ,,Meretöölised, ,,Mees kes naerab" ja ,,93. aasta". Draama ,,Cromwell". Essee ,,William Shakespeare". Näidendi ,,Kuningas lõbutseb" aineil on Giuseppe Verdi loonud ooperi ,,Rigoletto". Inglismaa XVI sajandi traagilistel sündmustel põhineb ,,Mary Tudor" Hispaania aineline ,,Ruy- Blais". George Gordon Lord Byron(1788- 1824) Byron oli luuletajana väga kuulus, tema mõju oma kaasaegsetele ja lähimatele järgijatele oli märkimisväärne. Baironismi mõiste on tuletatud Byroni romantilisest kangelasest, pessemistlikust üksikmässajast.Romantiline kangelane: 1. iseloomustatakse napilt, mitte tutvustamiseks vaid pigem võõrandamiseks 2
üldlaulupeo üldjuhte. Tubin, Eduard (18.06.1905 17.11.1982) Helilooja. Lõpetas 1926 Tartu Õpetajate Seminari ja 1930 kompositsiooni erialal Tartu Kõrgema Muusikakooli Heino Elleri õpilasena. Täiendas end 1931 Viinis ja 1938 Budapestis. Töötas 1926--1930 õpetajana Nõos ning "Vanemuise" dirigendina, kus juhatas selliseid teoseid nagu Tsaikovski "Jevgeni Onegin" (1934 ja 1939), Puccini "Boheem" (1935 ja 1943) ja "Madame Butterfly" (1941), Verdi "Traviata" (1940), Dzerzinski Vaikne Don (1940), Flotow' "Martha" (1942), Tubina "Kratt" (1943), Nielseni "Laksmi" (1944). Juhatas 1928--1944 Tartu Meestelaulu Seltsi koori ja 1931--1935 "Vanemuise" muusikaosakonna segakoori ning sümfooniakontserte. Põgenes 1944 Rootsi. Töötas 1945--72 Drottningholmi lossiteatris vanade ooperite ja ballettide partituuride restaureerijana, juhatas 1945--59 ja 1975--82 Stockholmi eesti meeskoori. Oli aastast 1982 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige.
lõppeb püandiga lauldi haritlaste hulgas musica reservata väikestele teadjaringile mõeldud laul, tavainimene ei saanud aru muutub kontsertmuusika zanriks efektid, virtuoossus, dramaatilisus keeruline polüfoonia 5, 6 või enam häält laulavad ansamblid ei erine mottetist suurel määral üliekspressiivne maneerlik väljenduslaad julged dissonantsid ja harmooniad Monte Verdi kirjutas neid ja andis välja madrigalikogumiku 16. saj INSTRUMENTAALMUUSIKA Willaert pani aluse lauto saavutas täiskuulsuse orel oli endiselt pillide kuningas muusikat kirjutati tabulatuuridele (ainult lauto ja .................. oma) pillidele loodud muusika andis võimaluse improviseerida nii palju kui osati laulumuusikasse mõeldi variatsioone kujunevad klahvpillide koolkonnad (inglise virginalistid ja prantsuse kevessiinistid)
looduslikult on levinud Turkestanis. Euroopasse introdutseeriti nad 1877. a. Hollandi firma "Van Tubergen" poolt. Need väikesed tulbid sobivad oma pilkupüüdvalt särtsakate ja kontrastsete värvide poolest suurepäraselt kasvatamiseks kiviktaimlas, kastides ja pottides, samuti parkides ja peenral. Sibulate sobivaim vahekaugus istutamisel 7 -8 cm, kui igal aastal mugulaid üles ei võeta, siis 10 - 12 cm. Tuntumad sordid on: Fashion, Giuseppe Verdi, Glück, Heart's Delight, Johann Strauss jt. Fosteri tulbid - suured ja varajased, mis on looduslikult levinud Kesk - Aasia mäestikulisel alal. Selle rühma lilled erinevad omavahel kõrguse ja õite värvi poolest, kuid kõigi ühine omadus on pikk sihvakas õie kuju ja laiad, mõnikord täpilised või triibulised, lehed. Keskmine kõrgus 25 - 30 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 10 cm. Fosteri tulbid sobivad
Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C. Verdi ,,Traviatat". Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett. Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia Ooperiteater, millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett. Eesti o Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, koos kolme suure kutselise teatriga Estonia,
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
teatri aura, mis on väärtus omaette. Mis sest, et rutakas igapäevaelus võib see omaaegne kõrgendatud kunstiambitsioonidega arhitektuur ja need rasked ja ebaotstarbekad paekivimüürid naiivselt arhailiste ja anakronistlikena tunduda. Aga tihti küll me tunneme , et ärkab vana maja ja me ei jõua ära imestada: tal on nii palju jutustada. Tänapäeval Eesti Draamateatris istudes on vahes raske ette kujutada, et kunagi esitati nende seinte vahel Wagneri ja Verdi oopereid ning et esimesed Puccini-etendused Eestis toimusid ka siin, tollases Tallinna Saksa Teatris. Tänapäevasest erines lavastuse väljatoomise praktika eelkõige kiiruse poolest. Proovid kestsid kõigest kolm kuni neli nädalat (praegu vähemalt kaks kuud). Keskpärasema dramaturgia ja jantide väljatoomisele kulutati vähem, klassikale ja kaalukamale materjalile rohkem aega. Kuna saksakeelsesse repertuaari valiti vaid kergemat dramaturgiat, siis olid prooviperioodid lühikesed
• k.e. Wertmüller „danae“ • e. martin romantilised linna ja maastikuvaated. nt. Stockholmi vaade • Kuulasim skultor j.t. Sergel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. Nt „amor ja psyche“, „Mars ja Venus“ gustav III • 16.märtsil 1792.a haavas gustavit maskiballil ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. • Aluseks G. Verdi ooperile „Maskiball“ esietendus 17.02.1859, esietendub Estonias 13.02.2015 • gustaviansk stiil 1772-1785. s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/rooma) toeetuv stiil. • Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil itaaliasse lõpus 18.saj. II poolel • 1794a pärast gustav III surma otsustati enam kui 2000 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele Taani- renessanss barokk, rokokoo
4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15. Johann Strauss(junior) Austria (1825-1899) 16. Mihhail Glinka Venemaa (1804-1857) 17. Pjotr Tsaikovski Venemaa (1840-1893) 18. Bedrich Smetana Tsehhi (1824-1884) 19
· Hugo jumaldas Shakespeare'i, kirjutas tema kohta ka raamatu. 1827 draama ,,Cromwell", mille eessõnas romantismi manifest (vt. konspekt) · 1829 näidend ,,Marion de Lorme", peategelaseks kuulus Pariisi kurtisaan · 1830 näidend ,,Hernani", kus peategelaseks üllas röövel, keda on vastandatud kõrgemale seltskonnale. · 1832 näidend ,,Kuningas lõbutseb", mille ainetel lõi Giuseppe Verdi ooperi ,,Rigoletto" · 1831 ilmus meistriteos, romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis", millega kaasnes populaarsus · Hugo jäi romantikuks oma elupäevade lõpuni (juba olid realism ja naturalism) · Hugo elas kaasa 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdlustele · Need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis ,,Hüljatud" (1862) · Oli rahva poolt ja demokraat, kuid eitas vägivalda
Kaks suunda: teoreetiline (antropoloogid, Antoine Artaud, Richard Schechner) ja praktiline (Peter Brook, Eugenio Barba jt). Argielu teater rituaal. Erinevad etendamispraktikad. Teatrikunsti liigid: · Muusikateater o Ooper - dramaatilise teksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos instrumentaalse saatega. Sai alguse 16.sajandil Itaalias (N: Verdi, Wagner, Ernesaks) o Operett- muusikaline lavateos, kus dialoogid vahelduvad laulude ja tantsudega, sai praeguse tähenduse 19.saj (N: Strauss) o Muusikal Kergesisuline muusikaline lavateos, võrdne roll on dialoogil, lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline
Säilinud on üksnes pronksist või (mujalt sisse toodud) kivist skulptuurid: valitsejate kujud, reljeefid. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6. saj. eKr. XX saj. algul panid saksa arheoloogid tuhandetest originaalkildudest kokku Istari värava ja mitu meetrit protsessioonitänava reljeefidega kaetud seinast. Nende, kuid ka muude muinsuste tarbeks avati 1930. a. Berliini südalinnas Pergamoni muuseum. ____________________ 1 itaalia helilooja G. Verdi ooperis kannab ta nime Nabucco [loe: na'buko] 2 Semiramis kuninganna Sammuramati kreekakeelne nimi; teda seostatakse ühe Babüloni linnas asunud lossi katusele rajatud aiaga, mida kreeklased pidasid maailmaimeks 3 tsikuraat astmeline torn, mille ülemisel osal paikneb tempel 4 Paabeli torn õigemini Babüloni torn; templitorn (tsikuraat); jumal Marduki tähtsaim pühamu, mis valmis lõplikult Nebukadnetsar II valitsusajal
Muusikas esines sel ajal seisuslikke erinevusi. Nt ei tohtinud pulmalised veekogude äärde ja maale sõita timpanite ja trompeti helide ja paukude saatel, kuna see oli aadli privileeg. 19. Sajandil liikus nii ilmaliku kui ka vaimuliku muusika esitamine salongidest ja kirikutest kontserdisaalidesse. 19. Saj algusest tegutses Tallinnas saksa muusikateater, kus esitati maailmakuulsaid oopereid. (nt Verdi ja Wagner) 18.sajandi lõpuks jõuti Eestis mitmehäälse koorilauluni. Koorid tekkisid kirikute ja kihelkonnakoolide juurde. Silmapaistvaks muusikaelu keskuseks kujunes Laiuse kool. Muusikaelu keskusteks kujunesid veel Torma, Põltsamaa, Väägvere David Wirkhous- Eesti parima puhkpilli orkestri juht Cimze seminarist tulid esimesed Eesti heliloojad Eesti ärkamisaeg: Kreutzwald kirjutas „Kalevipoeg“ Jannsen kirjutas esimesi regulaarselt ilmuvaid ajalehti
3) Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) 4) Nukuteater 5) Miim, pantomiim 6) Objektiteater, osavõtuteater, foorumteater jne 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. Ooper klassikaline muusikateatri zanr. On draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega. Sai alguse 16. Sajandi Itaalias. Giuseppe Verdi (,,Rigoletto"); Richard Wagner (7 ooperi tsükkel ,,Nibelungide sõrmus"), Gustav Ernesaks (,,Tormide rand"). Operett (it k operetta - väike ooper), koomilise sisuga muusikaline lavateos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. Johann Strauss (,,Mustlasparun"); eestlastest Boris Kõrver (,,Ainult unistus").
Ivaniga. Ooperiga "Faust" on veel teisigi ühiseid jooni: "Siin ma siis olengi" (M&M lk 75) ütleb Woland seitsmendas peatükis Lihhodejevile, tegu on tsitaadiga eelnimetatud heliteosest. Esimeses vaatuses hüüab Faust:"Saatan, tule minu juurde!" ning Mefistofeles ilmub ja vastab:"Siin ma olen!". "Oh suured jumalad..." (M&M lk 17), "Oh jumalad!" (M&M lk 22), "Oo suured jumalad!" (M&M lk 214) jne. kogu romaani jooksul korduv fraas on tõenäoliselt võetud Verdi "Aidast", mida Bulgakov teadis ja tundis hästi ja mida tsiteeris teisteski oma töödes. Ning on ju Saatana balli dirigendiks Johann Strauss ise. Kuid mitte ainult nõukogulik riigisüsteem ei saanud Bulgakovi pahameele osaliseks. Viiendas peatükis kirjeldatud Gribojedovi maja on kogu kirjandusliku Moskva sümboliks, tolles hoones olev restoran aga on saatanliku olemisega: erinevad gastronoomilised kirjeldused seovad
Näidendist sai suur menutükk ja sõnapaar cherchez la femme läks lendu kõigil mandritel. Alexandre Dumas vanemat (18021870) tunneme eelkõige seiklusromaanide ,,Kolm musketäri", ,,Kakskümmend aastat hiljem", ,,Krahv Monte-Cristo" jt põhjal. Tema poega Alexandre Dumas nooremat (18241895) tunneme aga eelkõige väga õnnestunud armastusromaani ,,Kameeliadaam" järgi. Autor muutis selle romaani ka näidendiks ja näidendi põhjal komponeeris Giuseppe Verdi imelise ooperi ,,La Traviata" (itaalia keeles: ülalpeetav naine, langenud või paheline naine). MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Mis asjaoludel saab koolilelus kasutada väljendit cherchez la femme? 2. Mis asjaoludel saab kohtupraktikas sama väljendit kasutada? 3. Kes on musketär? 4. Millise Prantsusmaa kuninga valitsemisajal toimub romaani ,,Kolm musketäri" tegevus? 5. Kes oli selle Prantsusmaa kuninga valitsemisajal riigi tegelik juht? 6
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunas...
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Venemaa Rootsi suunal suurt sõjategevust ei rakendanud. 1790 sõlmiti rahuleping, mis kinnitas Uusikaupunki (Nystad) rahutingimusi ja ka Turu rahutingimusi. Rootsi mattis lõplikult maha revanšiidee, lepiti lõplkult, et Eestimaa ja Liivimaa on Rootsi võimu alt lõplikult läinud. Gustav III langes vandenõu ohvriks, suri atendaadi läbi – ta planeeris rünnakut prantsuse revolutsionääride vastu, 1792.aastal toimus maskiball ja selle käigus kuningas tapeti. Giuseppe Verdi ooper “Maskiball” on inspireeritud Gustav III tapmisest. Seisuslik omavalitsus Asehalduskorra käigus rüütelkondade mõju oluliselt piirati. Kõigepealt asehalduskorra käigus kaotati erinevused immatrikuleeritud ja miteimmatrikuleeritud aadli vahel. Aadlimatriklid kaotasid oma tähtsuse, ei olnud vahet, kes on sinna kantud või ei ole. 1785.aastal Katariina II andis välja korralduse “Armukiri aadlile”, mis korraldas põhjalikult aadli omavalitsuskorra ümber
Noore rahvusvahelise hip-hop staari Yung Leani kauaoodatud muusikaline dokumentaalfilm 1h 37min Kinodes alates 9.12.2020 Osta / Broneeri piletid NT Live - Kuningas Lear NT Live - King Lear Vanameister Ian McKelleni "Kuningas Lear" linastub 10. detsembril Sinu kinodes Coca-Cola 3h 47min Kinodes alates 10.12.2020 Osta / Broneeri piletid MET Sügishooaeg 2020: Trubaduur MET Opera Autumn 2020: Il Trovatore Sopran Anna Netrebko draamakunstianne ja vokaalsed võimed tulevad Verdi kangelanna L 2h 43min Kinodes alates 12.12.2020 Osta / Broneeri piletid Bolšoi ballett: Pähklipureja Bolshoi ballet: The Nutcracker Müstiline Drosselmeyer kingib jõululaupäeval oma ristitütrele Pähklipureja. Südaööl ärkab 2h 30min Kinodes alates 20.12.2020 Osta / Broneeri piletid MET Sügishooaeg 2020: Turandot MET Opera Autumn 2020: Turandot Nina Stemme, üks ooperimaailma parimatest dramaatilistest sopranitest, astub nimirollis 2h 20min Kinodes alates 26.12.2020
in Italy. From 1918 onwards, opera would be a firm staple in the Estonia Theatre repertoire. Among the leading lights were the singers: Helmi Einer (1888-1968); Olga Mikk-Krull (1887-1980); Aleksander Arder (1894-1966); Benno Hansen (1891-1952); Karl Ots (1882-1961); and among the conductors, Raimund Kull and Juhan Aavik. The stage director Hanno Kompus (1890-1974) placed emphasis on a wide and varied classical repertoire: Bizet, Borodin, Rossini, Tchaikovsky, Verdi and Wagner. Ringhääling (Estonian Broadcasting) was established in 1926 as a regular joint- stock company. Radio plays and public radio events were quickly introduced. Felix Moor (1904-1958) became a very popular radio actor. Estonian cinema was very active in the years 1920-1932, producing newsreels, educational films and commercials and experimenting with feature films. The first full-
Hugo kõrgemale seltskonnale ülla ,,röövli" - see oli Hispaania kuningakojas põlu alla sattunud ja seejärel röövliks hakanud aadlik Hernani. Hugo ajaloolisi näidendeid võiks nimetada ka pseudoajalooliseks - Hugo ei pööranud mingit tähelepanu ajaloolise fakti korrektsusele, vaid käsitles ajalugu pigem nimme suurte vabadustega, tehes sellest värvika tausta konfliktidele, mis tegelikult erutasid just tema enda kaasaega. Näidendi ,,Kuningas lõbutseb" (1832) ainel on loodud Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto", ,,Mary Tudor" (1833) põhineb Inglismaa traagilistel sündmustel, ,,Ruy Blas" (1837) on Hispaania-aineline. Kogudes ,,Sügislehed" (1831) ja ,,Videvikulaulud" (1835) jätkub lüüriline luule. 3. ,,Jumalaema kirik Pariisis"analüüs 4. Ülevaade ,,Siuru" tegevusest SIURU - Luuletasid armastusest, tahtes ühiskondlikule vastanduda. Teema ammendamise tõttu läksid lahku. Gailit Under Semper Tuglas Adson Visnapuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
