F. Schubert "Talvine teekond" retsensioon (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Talvine teekond 10-2 2015 1


Kontserdisarja   „Kammermuusika   linnas.   Tallinn“   esitlus   „Talvine   teekond“   toimus   5.
veebruaril 2015 kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu saalis.
Esinesid Kristjan Mõisnik, kes on bass meeshääl ja Kadri-Ann Sumera, kes saatis meessolisti
klaveril. Nii Kristjan Mõisnik, kui ka Kadri-Ann Sumera on saavutanud palju ka väljaspool
Eesti muusikamaastikku. Kristjan Mõisnik on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia muusikamagistrina. Tähtsamad teosed
tema  kontserdi-  ja oratooriumirepertuaarist  on Verdi,  Mozarti  ja  Faure Reekviemid,  J. S.
Bachi „Johannes-Passion“ ja Beethoveni 9. sümfoonia.  Kadri-Ann   Sumera   on   üks   Eesti   mitmekülgsemaid   pianiste,   kes   on   tegev   nii   solisti,
kammermuusiku   kui   ka   lauljate   kontsertmeistrina   ning   kelle   repertuaar   hõlmab   teoseid
barokist   tänapäevani.   Sumera   on   õppinud   Eesti   Muusikaakadeemias   ning   Kölni
Muusikakõrkoolis, kust sai 2004. aastal magistridiplomi. Naine on olnud mitmetel aastatel
erinevate asutuste stipendiaat ja saanud palju tunnustust mitmel rahvuslikul ja rahvusvahelisel
konkursil.
5. veebruari kontserdil esitati Franz Schuberti (1797-1828)  „Talvise teekonna“ laulutsüklit,
mis koosneb 24-st palast.  „Talvine teekond“, üks Schuberti kolmest laulutsüklist, ei hõlma ühe kindla meeleoluga palu,
vaid   laulust   laulu   toimub   erinev   situatsioon,   kus   kirjeldatakse   armastusest   pettunud
noormeest. Pettumuses kogeb ta mitmeid erinevaid negatiivseid emotsioone.  „Võõrana ma tulin ja võõrana lähen taas.“- nende värssidega algab „Talvine teekond“, üks
tuntumaid   romantismiajastu   laulutsükkleid,   millega   Schubertil   õnnestus   inimese   valu
väljendada. 1. Head ööd Laulutsükli esimene pala on moll-helilaadis, mis teeb üldmulje kurvameelseks. Bass
laulab saksa keeles kõiki laule. Meloodiat saab kirjeldada voolava ja nukrana. Pala on
madalas   helistikus.   Keskmises   osas   muutub   meloodia   veidi   helgemaks   ja   hakkab
toimuma   sünge   ja   hea   emotsiooniga   meloodia   vastandumine,   mida   märkasin   ka
mitmetes   järgnevates   palades.   Vokaali   dünaamika   on   muutuv   olenevalt   pala   osa
olulisusest. Tempo ei olnud liiga kiire ega aeglane, vaid keskmine ja muutumatu. 2. Tuulelipp Pala   on   oluliselt   kiirema   tempoga,   kui   esimene.   Klaverisaade   on   muutunud
mänglevamakas ja ei anna edasi ainult tormiliselt kurba emotsiooni. Vokaal laulis
erinevates   oktavites.   „Head   ööd“   pala   rääkis   hüvasti   jätust   ja   „Tuulelipp“   räägib
valust,   mida   noormees   tunneb,   vaadates   oma   armastatu   maja   tuulelippu,   kui   ta
lahkumas on. 3. Külmunud pisarad Meloodia on väga nukker, kuid laulev. Alguses on keskmine tempo, mis muutus pala 
keskel kiiremaks. Dünaamika on läbivalt sama valju. Klaver mängib keskmises  2


registris. Pala kirjeldab noormehe imestust, et ta pisarad on külmunud, kuigi need on 
tekkinud kirglikult kuumast armastusest. Paljudes teisteski palades kirjeldatakse 
ümbritsevat loodust või situatsioone. Lõpus muutub dünaamika ootamatult forteks, 
mis iseloomustab noormehe rahutut emotsiooni. 4. Tardumus Klaver   alustab   pala   prestissimo   tempoga,   mis   jääb   kestma   kogu  pala   vältel.   Pala
edastas   justkui   kaootilist   emotsiooni   minu   jaoks.   Räägitakse   endiselt   valust   ja
pettumusest. Muusika võimendab peategelase hektilist otsingut mineviku järgi. Selles
palas laulab bass vokalist kõrgeima noodi tervest laulutsükli teosest. 5. Pärnapuu Klaver kirjeldab väga virtuoosselt meenutust pärnapuu lehtede virvendamisest soojal
päeval, mida noormees meenutab süngel talvisel õhtul. Ettekujutus on väga selgelt
saadud tänu pianisti Kadri-Ann Sumera oskuslikkusele. Esimene salm on rahulik ja
lüüriline. Kolmas aga sünge ja kurvameelne. Tempo muutub pala jooksul. Sünge ja
rõõmsameelne meloodia vaheldumisi. Ka dünaamika on vahelduv. Pärnapuu on tihti
olnud romantilises kirjanduses kodu ja turvalisuse sümboliks. Palas tunneb noormees
meeletult suurt külgetõmmet pärnapuule. Palal on veidi rahvalik karakter.  6. Vetevool Pala on moll-helilaadis, aeglase tempoga ja madalas registris. Dünaamika on muutlik:
palju on pianissimost äkiliselt fortes. Vokaali osad olid ettearvamatud ja ehmatavad.
Meloodia on leinava meeleoluga.  7. Jõel Klaveri meloodia on alguses mänglev ja kavala meeleoluga. Tempo on keskmine ja
dünaamika vahelduv. Algusele lisanduvad variatsioonid klaveril. Tempo on kiirenev.
Meloodia   pala   keskel   muutub   dramaatiliseks.   Dünaamika   on   võimendatud,   et
rõhutada noormehe hingeseisundit. Lõpus korratakse algust klaveril.  8. Tagasivaade Algab kiire tempo ja madalas registris. Tormiline, ettearvamatu ja hüplik meloodia.
Keskel   muutub   tempo   aeglasemaks.   Räägitakse   pärnapuust   ja   armastatud   neiust
tagasivaatlikult.   Alguse   teema   kordub.   Vaheldumised   kiirenevad   rõõmsa   ja
tormilisusega. Noormees igatseb olemist oma armastatu majas, kuid teab, et ei saa
tagasi   pöörduda.   „…ei   taha   enne   hinge   tõmmata   kui   linnatornid   on   kadunud.“
kirjeldab noormehe põgenemist. Pala vältel muutuvad duur- ja moll-helistikud mitu
korda.  3


9. Virvatuli Algab aeglases tempos ja keskmises registris. Meloodia on laulvalt sünge. Klaveri
meloodia on mitmekesine ja muutuv, kuid tempo jääb aeglaseks. Vokaal laulab kõrget
ja madalat häält väga osavalt. Tekitas leinavat meeleolu.  10. Puhkus Algab   aeglase   tempoga   ja   keskmises   registris.   Vokaali   fraasid   lõppevad   madala
noodiga. Kristjan Mõisnik oskas seda osa hästi esitada, sest üldmulje jäi voolav ja
kokkusobiv koos klaveriga. Meloodia oli kohati tormiline. Klaveri saade ei tundunud
nii   oluline   selles   palas   ja   kõlas   muutumatuna.   Viimane   fraas   „…tõstmaks   pead
tuliseks torkeks!“ oli fortes hüütud.  11. Kevadunelm Rõõmsameelne meloodia, sest duur-helilaadis, mis kirjeldas ilusat unenägu kevadest.
Tundus kõige romantistlikum võrreldes eelmiste 10 palaga. Alguses aeglases tempos
ja  siis  muutus   äkiliselt   kiireks.  Ka  helilaad   muutus  molliks,  sest  kirjeldati  ilusast
unenäost   ärkamist.   Sünge   ja   rõõmsameelse   meloodia   vaheldumine.   Sünge   pealt
muutus kurvaks, sest siis kirjeldatakse tahet ilusa unenäo järgi. Rõõmsameelne osa oli
väga virtuoosne. Pala lõpeb aeglase tempo ja sünge harmooniaga.   12. Üksildus Algab   aeglases   tempos   ja   madalas   registris.   Meloodia   on   kuvameelne   ja   voolav.
Keskmises osas on klaveril palju kaunistusti, mis jätab dramaatilise mulje.  13. Post Rõõmsameelse ja hüpliku meloodiaga. Jättis mõistatusliku mulje. Meloodia muutus
hetkeks kurvaks, kuid siis väljendati jälle kriiskavat rõõmsameelsust. Rõõmsameelsus
ehk südamehääl on kiires tempos, aga sombune kurbus ehk mõistusehääl aeglases.
Toimub mõistuse ja südame dialoog, kus mõistus tahab tagasi linna oma armsama
juurde pöörduda. 14. Rauga pea Väga sünge meloodiaga ja aeglase tempoga. Jättis sünge meloodia mulje, kuna moll-
helilaadis   ja   madalas   registris.   Meloodia   ja   tempo   on   lõpuni   välja   samasugused.
Kirjeldatakse vananemist. Kohati on väga retsitatiivne.  15. Vares Mänglev ja virtuooslik meloodia. Vokaal on veel rohkem jutustavam, kui eelmises.
Kulminatsioon on selgesti eristatav.  Tempo on kiire. „Vares, lase sina mul ometi
kogeda   truudust   kuni   hauani!“   seondub   abieluvande   lausega   „Kuni   surm   meid
lahutab“. Teisest küljest on vares surma sümbol, kuid palas kõnetab noormees lindu,
kui sõpra.  4


16. Viimne lootus Klaveri osa, kui ka vokaali osa on hüplik. Klaver mängib madalas ja kõrges helistikus
vaheldumisi.   Vokaalil   on   läbi   pala   keskmine   register.   Keskel   muutub   dünaamika
oluliselt suuremaks. Meloodia ja saade moodustavad üheskoos harmoonia. Kui kurja
emotsiooniga osa on läbi, muutub pala palju helgemaks ja isegi armsaks. „…langen
ka ise põrmu ja nutan oma lootuse haual.“ – selles kohas muutub pala harmooniliseks
ja homofooniliseks. Pala on lõpuni välja hüpliku meloodiaga.   17. Külas Esitatakse kiireid fraase koos pausidega. Klaver mängib katkendlikult ja selle register
on muutlik. Lootva emotsiooniga meloodia on keskel süngele alternatiiviks. Räägib
küla õhtust, kui kõik elanikud magama jäävad.  18. Tormine hommik Kiire tempo ja hüpliku meloodiaga. Justkui retsitatiivne. Väljendatakse süüdistavat
emotsiooni.   Vähema   kui   minutiga   on   see   pala   kõige   lühem   „Talvise   teekonna“
tsüklist. 19. Illusioon Klaver väga lüüriline ja virtuooslik. Tempo ja register on keskmine. Meloodia lõbus,
mis jätab asjakohase petliku illusiooni mulje. 20. Teeviit Algab aeglase tempo ja sünge meloodiaga. Pala on moll-helilaadis. Vokaal laulab
madalas   helistikus.   Emotsioon   on   voolavalt   helge   ja   ka   kohati   sünge.   Pala   jättis
etteheitva ja otsiva emotsiooni. Pala lõppeb sama sünge meeleoluga, millega ka algas.
Tempo on lõpuks muutunud aeglaseks.  21. Võõrastemaja Meloodia on lüüriline, tempo aeglane ja laulev. Klaveri sissejuhatuse vältel kasvab
selle   dünaamika.   Vokaal   alustab   oma   osa   pianos   jutustavalt   ja   rahumeelse
meloodilisusega. See pala sobib, kui hoiatus, et kontsert on lõppemas peagi. Pala on
lõpuni rahumeelse meloodia, moll-helilaadis ja kindla tempoga.  22. Julgust! Algas   üllatavalt   kiire   tempoga.   Madalas   helistikus.   Sünge,   samas   mängulise
meloodiaga. Jättis väga põneva ja äreva emotsiooni.  23. Lisapäikesed Aeglane   tempo.   Klaveri   meloodia   on   kurvameelne   ja   madalas   helistikus.   Vokaal
laulab   kõrgemas   helistikus,   kui   klaver   mängib.   Klaver   imiteerib   kohati   sarabandi
rütmi.  5


24. Leierkastimees Sünge meloodiaga. Aeglase tempoga. Bass laulab ühe lause ja järgneb klaveri fraas.
Helidünaamika on pianos. Klaveri fraasid on koguaeg samasuguste joontega, kuid
helistik on muutuv. Fraasid on samad iseloomustades leierkasti töötamist. Dünaamika
lõpus valjenes, mis väljendas kulminatsiooni ja peategelase lootuse kaotust.  Järeldan   arutlusest,   et   „Talvise   teekonna“   tsükkel   sisaldas   palju   erinevaid   vaatenurki
kurbusele ja peidetud mõistatusi. Kontserti oli hea kuulata, sest K. Mõisnik ja K.-A. Sumera
on väga andekad. Olen rohkem näinud muusikalavastusi, kui kontserte. Nägin esmakordselt,
et ka ainult kaks inimest suudavad väga edukalt jätta positiivse emotsiooni kontserdist.  Kasutatud materjalid:
http://de.wikipedia.org/wiki/Winterreise#Gute_Nacht Enda kirja pandud 14 märkmiku lehekülge.  http://kodu.ut.ee/~kiho/MyMusic/TempoJaDynaamikaTerminid.pdf http://viko.edu.ee/5197/materials 6