Euroopa (0)

Itaalia Vabariik
Asend
Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid . Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid ; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1277 m) ja Etna ( 3340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed on Po, Tiber , Arno jt.
Kliima
Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega . Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28°C / +2-8°C, Rooma +25-30°C / +5-11°C ning Napoli +18-29°C / +7-13°C. Põhja-Itaalias, Po madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõnikord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk 1520mm. Suvi toob endaga kaasa la bora (kuum tuul lõunast), mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Sahara kõrbest pärit kuivad tuuled toovad endaga kuumust ja liivatolmu.
Majandus
Itaalia on majanduslikult arenenud riik. Ta on toodangu kogumahult Suurbritannia kõrval V-VI riik maalilmas.Üle 50% rahvastikust töötab teenindussfääris, 40% tööstuses ja umbes 10% põllumajanduses. Majanduslik areng maa eri osades on olnud ebaühtlane. Põhja –Itaalia on tööstuslikult enim arenenud, kui Lõuna –Itaalia. Itaalia on Euroopa Liidu asutajamaid. Kuna napib maavarasid, siis sõltub Itaalia tööstus väga palju impordist. Itaalia ei suuda end täielikult elektrienergiaga varustada ,seetõttu tuleb seda importida naabermaadest.Itaalia on tööstuharuti proportsionaalselt arenenud maa. Masinaehituses on juhtival kohal autode, lennukite, laevade, tööpinkide, kodumasinate, arvutite ja mõõteriistade valmistamine. sadamalinnades on tähtsal kohal naftatöötlemine ja –keemia. Tekstiilitööstus on puuvilla- ja siidi tootmiselt üle läinud sünteetiliste materjalide valmistamisele ja on sellepärast tihedalt seotud keemiatööstusega. Maailmas on hästi tuntud Itaalias valmistatud rõivad ja jalatsid . Itaalia on ka maailma üks juhtivaid veini-, oliiviõli- ja juustutootjaid. Itaalia tööstuse domineerivad keskmise suurusega ja väikeettevõtted. Viimastel aastakümnetel on tekkinud suured tööstuskompaniid, mis on endale haaranud farmaatsia - elektroonika -ja kosmeetikatööstuse. Põllumajandus on väheefektiivne, kuna on palju killustunud erafarme ja puudulik põllumajanduspoliitika. Vaatamata sellele suudab maa oma toiduvajadused ikkagi ise katta . Tähtsat osa majanduses etendab turism , mida soodustab Alpide ja Vahemere-äärsete kuurortite rohkus (Itaalia Riviera).
Rahvastik
Rahvaarv on 60 380 912 elanikku (2010. aasta ISTAT andmed). Rahvatihedus on 200,4 inimest/km². 93% rahvastikust on itaallased . Umbes 20 mln itaalia päritolu inimest elab välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna (Rooma, Milano, Napoli, Torino).
Kultuur
Itaalias on kõikjal säilinud arvukalt Vana-Rooma templeid ja amfiteatreid.Omapärased vaatamisväärsused on Venezia oma kanalite , sildade ja gondlitega ning viltuse torniga Pisa .Apenniinides asuvad mägise reljeefi ja kitsaste trepptänavatega väikelinnad. Rooma linna keskel asub iseseisva linnriigina ülemaailmse roomakatolikukiriku keskus ja paavsti residents- Vatikan . Sardiinia ja Korsika saared erinevad ülejäänud Itaaliast.Sardiinlaste keel (ladina keelest otseselt pärinev dialekt) ja kultuur. Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss . Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli , Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot , Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning režissöör Federico Fellini .
Religioon
Itaalias on valdavalt rooma-katoliku usk (87,8% itaallastest peab end katoliiklasteks). Põhja-Aafrikast lähtuv
immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.
Prantsuse Vabariik
Asend Prantsusmaa on üks Euroopa suuremaid riike, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas , idas ja lõunas kõrguvad mäed – ka Alpide tipp Mont Blanc (4 810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht.  Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge – Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhone .
Kliima
Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur    3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral , külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis.
Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis . Suved on soojad , juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.
Majandus
Prantsusmaa on suuruselt kolmas riik Euroopas.Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka efektiivne põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Prantsusmaal on raudteeühendus kõigi naaberriikidega va. Andorra. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis . Rannikul püütakse kala ( tursk , heeringas, tuunikala, makrell, sardiin ) ja kasvatatakse austreid.
Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle , valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid , laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted , lõhnaõlid, ehted , daamide rõivad, kübarad ja kindad , portselan, mööbel ja palju muud.
Rahvastik
Pariis on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastik.Rahvaarv on 64 102 000.Rahvuslik koosseis on: prantslasi 92%, põhja-aafriklasi 3%, sakslasi 2%, britte1% ja muid rahvusi 2%.
Kultuur
Prantsusmaad külastab igal aastal miljoneid turiste, kuna riigis on palju arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestusi, muuseume ning teatreid. Vahemere rannik on aga hea piirkond suvitamiseks. Prantsusmaa on kõige külastatum riik maailmas. Pariis on haldus-, kunsti- ja moekeskus. Linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti uutega. Külastajad tulevad siia, et näha Louvre `i muuseumi, Napoleoni hauda, Notre Dame`i katedraali, Eiffeli torni ja muid kuulsaid paiku. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikuid on Renoir . Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased – Descartes ja Monet, Cezanne , Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas – kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist.
Religioon
Ametlikku riigiusku Prantsusmaal ei ole, ehkki 90 protsenti on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõramaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes üks protsent prantslastest on päritolult juudid .
Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnes 16 protsenti rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole naist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Osa õpetajaskonda ja vasakpoolseid on religiooni suhtes vaenulikult meelestatud.
19. sajandist peale on kirik riigist lahutatud. Kuna prantslased ei võta katolitsismi eriti tõsiselt, kalduvad nad teistesse usunditesse umbusklikult suhtuma.