Seal, kus niiskust on rohkem, levivad õlipuude, tsitruseliste ja ka viinamarjade istandused.(21) Seega on arenenud toiduainetetööstus. Nende riikide majandusarengu tase on madalam kui mujal Euroopas. Odava tööjõu tõttu on Lõuna-Euroopasse koondunud suur osa Euroopa kergetööstusest, eriti jalatseid ja riidekaupu tootvad ettevõtted. Itaalias ja Kreekas asuvad paljud naftatöötlemisettevõtted. (21) 5.1. Itaalia Vabariik Pindala: 301200 km² Rahvaarv: 57 200 00 Pealinn: Rooma Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (23 lk 8) Itaalia riik Lõuna-Euroopas, Vahemere basseinis, hõlmab Apenniinide poolsaart, mis oma piirjoontelt meenutab saabast, Sitsiilia ja Sardiinia saari ja tervet rida vaikseimaid saarekesi. Põhja poolt piirneb Sveitsi ja Austriaga, idast Sloveeniaga ning kirdest Prantsusmaaga. Tema randu uhub 5 merd Aadria ja Joonia meri, Vahemeri, Türreeni ja Liguuria meri. (24)
· 79,5% sveitslasi, 20,5% välismaalasi · 4 põlisrahvast: · 63,7% räägib saksa keelt · 20,7% prantsuse keelt · 6,5% itaalia keelt (Ticinos) · 0,5% retroromaani keelt Majandus · majanduse juhtiv haru on pangandus · tegutseb 342 krediidiasutust · suurimad pangad: Union Bank of Switzerland, Credit Suisse · pikaaegse traditsiooniga on kellatööstus, keskusega La Chaux-de-Fonds Ajalugu · Sveitsi asukaid nimetati eKr helveetslasteks · Rooma riigi koosseisus romaniseeritud · 4. saj ristiusustati kloostrid: St Gallen 614 a. ja Reichenau 724 a. · 1291 sõlmisid kolm metsakantonit Schwyz, Uri ja Unterwalden kaitseks Habsburgide vastu Igavese Liidu esimene demokraatlik riik Euroopas Loodus · põhjas lubjakivist Juura mäestik 12% · lõunas Alpid 60% · nende vahel Sveitsi platoo ehk Mittelland 23% - kõige tasasem ja tihedamini asustatud
Euroopa keskosa läänest itta kulgev vööde Suurbritanniast Venemaale. 5 Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on ka nendes piirkondades, kus on soodne kliima, viljakamad põllumaad ja palju maavarasid. Hõredam asustus on mäestikes ja põhja osas, kus on elutingimused raskemad. Linnaelanike osatähtsus on Euroopas suurem kui teistes maailmajagudes ning seal on üle 50 miljonilinna, näiteks London, Pariis, Moskva, Hamburg, Rooma jt. Enamik Euroopa linnu on väga vanad, need on suurlinnadeks kasvanud tänu soodsatele tingimustele, milleks on head liiklemistingimused, erinevate teede ristumiskoht, suured maavarade leiukohad. Tänapäeval kasvavad eelkõige need linnad, kus on kujunenud hea infrastruktuur. Linnastumise aste on Euroopas väga kõrge. 6 Maavarad Euroopa on rikas rauamaagi-, boksiidi-, pruun- ja kivisöe-, kaali-, keedusoola- ning väävlivaru poolest
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano. 1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga. Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik. Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest. 212. a e.m.a Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad. 4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5. saj Portugali alad kuuluvad sueebidele 6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8. saj Portugal kuulub araablastele. 10.saj Algab araablaste vastane võitlus (rekonkista). 1139. 25. juuli Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle
Pikkaajalised puhkajad kui läbisõitjad ja/või lühiajalised peatujad Kruiisilavede reisijad sadamalinnades Turismilinnad jagunevad oma iseloomult kaheks: 1. linn kui puhkekoht külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur poed, kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kinod jmt), söögijoogikohad 16 2. linn kui ajalugu linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest keskaegne Tallinn, moodne metropol London, igavene linn Rooma 34. Euroopa kui populaarseim reisisihtkoht maailmas Peamised sihtriigid=suuremad rigid hästi kujunenud suvise ning talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti Peamised sihtriigid = suured riigid hästi kujunenud suvise ja talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusm
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
Kõik kommentaarid