Georg Ots (1)

7
GEORG OTSA ELU
Georg ots sündis 21. märtsil 1920. aastal Petrogradis eestlasest raudteeametniku Karl Otsa (18.08.1882 – 04.02.1961) ja õpetaja Lydia Otsa (neiuna Viikholm , 04.04. 1898 – 04.12.1988) peres. Mõlemas muusikalise andekusega õnnistatud suguvõsas, kus on olnud pereansambleid, ühismusitseerimist ning opereti - ja koolilauluharrastust, on muusika keskel üles kasvanud mitu põlve. Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal „Estonias“ tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8]
Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283]
Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi . Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.
[3; 2008, 02.02]
Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist . Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02]
Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin , Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni , Papageno, Rigoletto , Jago , Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski „ Colas Breugnon “ 'is, kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis „Mees La Manchast“. Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini „Deemonis“. [3; 2008, 16.01]
Andumusega kunstile kaasnes G. Otsal suur ühiskondlik töö. Kohtumised töötajatega, esinemised töölistele, maatöötajatele ja Nõukogude armee sõjameestele moodustasid tema elu lahutamatu osa. Ta oli NLKP liige 1946. aastast ja valiti mitmel korral teatri parteiorganisatsiooni sekretäriks. [2 lk 283]
Partei ja Nõukogude valitsus hindasid G. Otsa teeneid kõrgelt. Teda oli autasustatud Lenini ordeniga, kahe Tööpunalipu ordeniga ja ordeniga „Austuse märk“. [2 lk 283]
Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka Ameerikas ja mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes. Georg Otsale omistati Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetus, mis oli tol ajal kõrgeim tunnustus loomeinimesele.
[3; 2008, 02.02]
5. september 1975 … „Estonia“ seitsmekümnenda hooaja avaetendus – E. Kapi ooper „Tasuleegid“ – jõudis Sirje hukkumiseni, kui sa teatavaks hirmus tõde. Vaevalt kaks tundi enne lavaeesriide avanemist oli lakanud tuksumast Georg Otsa süda. Inimvaimu erandlik vastuseis pidi surmatõvele alla vanduma. Omaksed ja sõbrad olid seda juba ammu kartnud, ehkki kadunu paljusuutlik tegutsemisind ja visa püüdlus iga hetke maksimaalselt täita pettis ajuti neidki . [2 lk 257]
GEORG OTSA LOOMING
Georg Otsa - legendaarse laulja looming on saanud meie vokaalkunsti ajaloo pärisosaks, see on toonud Eestile au ja kuulsust ning unustamatuid elamusi paljudesse kodudesse. Arvuka kuulajaskonna lemmiku ja iidoli populaarsus oli tohutu, vaid väheseid lauljaid saab temaga võrrelda. Ta ei esitanud kunagi tühipaljaid noote , vaid tõlgendas muusikat peenelt ja maitsekalt. Nappide vahenditega tõi ta välja teose põhituuma, jäädes seejuures alati inimlikult lihtsaks. Kui Georg Ots laulis, siis oli see vestlus kuulajaga südamest südamesse. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul andis Georg Ots elu ja hinge enam kui 60-le osale ooperis ja operetis , mitmele filmirollile ning lavastajatööle. [4; 2008, 03.02]
Meenutagem kirglikku ja elurõõmsat Don Giovannit, lõbusat-muretut Figarot ja Papagenot / Mozart – „Don Giovanni“, „Figaro pulm“, „Võluflööt“/, uhket ja inimlikku Deemonit /Rubinštein „ Deemon “/, keevalist Olavit /Aav „Vikerlased“/, võidukat Escamillot / Bizet „ Carmen “/, avara hingega südamlikku Porgyt / Gershwin – „Porgy ja Bess“/ jt. [4; 2008, 03.02]
Georg Otsa loomingu kõrgpunktiks said tõelise meistrikäega loodud vokaal-psühholoogilised suurrollid: Jago, Rigoletto ja Rodrigo de Posa / Verdi – „ Othello “, „Rigoletto“, „Don Carlo “/, nimiosa Puccini "Gianni Schicci's", Barnaba / Ponchielli „Giocconda“/ ning seejärel laulja üks värvikamaid õnnestumisi - Colas Breugnon Kabalevski samanimelises ooperis. [4; 2008, 03.02]
Laiemale üldsusele oli Georg Ots eelkõige tuntud paljude operetirollide kaudu. Juba oma lavatee alguses muutus ta tõelise operetiprintsina publiku lemmikuks kui d’Artagnan /Benatzky „Kolm musketäri“/, Pierre -Punavari /Romberg „Kõrbelaul“/ ja Jim Kenyon /Friml " Rose Marie"/. Lisagem Barinkay /J. Strauss "Mustlasparun"/, Andrei /Miljutin " Rahutu õnn"/, "Bajadeer" ja „Mariza“/, Petery /Kémény "Kusagil lõunas"/ ning omamoodi rollide roll oli Danilo Lehari operetis "Lõbus lesk ". Lavaline elegantsus, sõna ja laulu nüansirikas sulam ning võrratu partnerlus Hanna osas esinenud Meta Kodaniporgiga hoidsid seda Paul Mägi lavastust värskena hooajast hooaega . [4; 2008, 03.02]
Hingeline soojus ja sügav intellekt valgustasid Georg Otsa Cervantest - Don Quijotet M.Leigh' muusikalis „Mees La Manchast“. Esituse tõetruudus, inimlikkus ja sisutihedus näitasid küpse kunstniku loomingulist kõrgtaset. [4; 2008, 03.02]
Kunstniku loodud ooperi- või operetiroll - kas pole see kui omalaadne portree, kordumatu oma ainulaadsuses? Georg Otsa kunsti võlu peitub eelkõige selles, et ükskõik millises žanris ta parajasti esines, kasutas ta kõiki oma rikka ande erinevaid tahke ja sulatas laulu kogu oma isiksuse. Iga tema esinemine kujunes nii meil kui ka raja taga omaette kunstisündmuseks. [4; 2008, 03.02]
Sagedasti oli Georg Ots külaliseks Moskva Suures Teatris, Leningradi „Marinsky“ laval, Soome Rahvusooperis jm. Tema kunstile olid avatud suurlinnade parimad kontserdisaalid ning nende erudeeritud publik andis väärika emotsionaalse hinnangu eesti tipplaulja loomeandele. [4; 2008, 03.02]
Tänini on paljudel meeles 1960-tel etendunud „Jevgeni Onegin“ , milles suurepärane lauljate koosseis - Theresa Stratas ja Galina Višnevskaja / Tatjana /, Sergei Lemešev /Lenski/ ja Georg Ots /Jevgeni Onegin/ - lõi Tšaikovski-Puškini suurteoses orgaaniliselt ühtse haarava terviku. [4; 2008, 03.02]
Eriliseks kujunes 1957. aasta: kinoekraanidele jõudis stuudios Lenfilm vändatud menufilm „ Mister X“. Hetkega vallutas Georg Otsa salapärane-müstiline nimikangelane miljonite kinokülastajate südamed kogu maailmas. Teda jumaldati, tema esinemisi oodati pikisilmi mitte ainult meil, vaid Moskvast Baikali kallasteni, Soomes, Taanis , Rootsis, Egiptuses jm. Georg Otsa kuulsus ja populaarsus oli sedavõrd suur, et 1959 . aastal lavastati Moskvas Lužniki Keskstaadioni Spordipalees tema osavõtul " Tsirkusprintsess ". Pärast kuulsat Mister X-i aariat tõusis publik üksmeelselt püsti... ja aplausitorm ei tahtnud lõppeda. [4; 2008, 03.02]
Tõeliseks katsumuseks said lauljale 1974. ja 1975. aasta, kui raske progresseeruv haigus andis end üha järjekindlamalt tunda. Georg Otsa viimaseks tööks „Estonia“ teatris oli „Don Giovanni“ lavastus. Mozarti muusika oli talle väga lähedane ja läbis heleda niidina laulja kogu avara loomingu. Trotsides piinavat valu, viis ta temale omase põhjalikkusega läbi seadeproovid kuni esimese lavaproovini. Rohkemaks ei jätkunud enam jõudu ... [4; 2008, 03.02]
“Georg Ots – Anthology” on Eesti Raadio koostatud ja välja antud kuuest CDst koosnev kogumik Georg Otsa loominguga. Kogumiku põhirõhk on asetatud Otsa lavategevusele. Neljal ooperi- ja operetimuusika CD-l on nii stuudiovõtteid kui ka unikaalseid salvestisi etendustelt ja kontsertidelt. Kammerlaul on muusikažanridest intiimsemaid ja samas nõudlikumaid nii interpreedi kui kuulaja suhtes. Sellepärast on viiel plaadil kõlav muusika jäänud tänaseni Otsa loomingus kõige vähem tuntuks . [5; 2008, 03.02]
Kõik palad kuuluvad eesti vokaalkunsti klassikasse. Kuuendale plaadile on valitud vaid väike osa Otsa estraadilauludest, kuna neid on siiani kõige enam plaadistatud. Eesti Raadio heliarhiivi on talletatud ligi 100 000 analoogmagnetlinti, millest suure osa moodustavad ERi salvestiste originaalid. Ka Georg Ots salvestas siin kogu oma repertuaari paremiku, mida on fonoteegis üle 1000 salvestise. Need kuus heliplaati on alguseks projektile, mille eesmärk on digitaliseerida kogu Georg Otsa looming.
[5; 2008, 03.02]
KASUTATUD KIRJANDUS
1. RAIG, K. Saaremaa valss - Georg Otsa elu. Tallinn: Varrak , 2003.
2. TÕNSON, H. Georg Ots. Tallinn: Eesti Raamat, 1976.
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Ots/ 2008, 02.02.
4. http://www.er.ee/ercd/ercd033s.htm/ 2008, 03.02.
5. http://www.sirp.ee/2001/23.11.01/Uudis/uudis1-1.html/ 2008, 03.02.