Missa ja Reekviem Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku juma
Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga Mitmehälse laulu liigid
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujune
Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal (laul) Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor
Narva Eesti Gümnaasium ------ 12 klass Muusika Essee Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Narva 03.06.2013 Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Vokaalsümfooniline suurvorm on üheks muusika liigiks. Vokaalsümfoonilise suurvormi koosseisuks on koor, solistid ja orkester. Ajaga tekkisid muutused erinevates muusika zanrites. Muutus meloodia, helitugevus, harmoonija jne. 17-19.saj., see periood hõlmab kolme ajastut, milleks on barokiajastu, klassitsismi ajastu ja romantismiajastu. Igas muusika zanris on märgatavad muutused kõigi kolme aja perioodil. Võtaks vaatluse alla oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonilised suurvormid ning igaühel on näh
Paavst Gregorius Suur (6-7 saj vahetusel) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu alusek. Tema auks nimetatakse roomakatoliku kiriku liturgilist laulu gregooriuse koraaliks ehk lauluks. Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse tekste kantakse ette retsiteerides (st. kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitme
dubleerimine; heterofoonia suvaline muusika on seotud tekstiga ja lähtub selle rütmist; lihtne ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s; meloodiat toetav mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega; loomulikkus harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm zANRID Gregooriuse koraal (sellele põhinesid sel Motett (1-keelne, 1 tekst) madrigal (14. saj II-III h laul Süit (eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade Instrumentaalzanrid: sonaat (3-4 pilli; 3-osaline), keelpillikvartett
Kõik kommentaarid