Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajastud (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Renessanss (14.
sajandi teine pool kuni 16. sajand)
Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna „taassünd”.
Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse
maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi
sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat , kuigi seda on ka
vaidlustatud.
Renessansi
ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri,
igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss
oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata
seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja
renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
Teine
väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism ,
tähelepanu
keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati
inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt.
Kirjandus
ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati
kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimkuju. Kunstis sai
Ajastud #1 Ajastud #2 Ajastud #3 Ajastud #4 Ajastud #5 Ajastud #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mari maasikas Õppematerjali autor
Kokkuvõtlik konspet kõigest, mida ajastutest peaks teadma

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5. ­ 4. saj enne kri

Ballett
thumbnail
2
docx

Keskaegne-, Renessanss, Barokk, Klassitsistlik muusika - kokkuvõte

KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon ­ taustajoru; parafoonia ­ meloodia dubleerimine; heterofoonia ­ suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 ­ 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid;

Muusikaajalugu
thumbnail
50
docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võ

Muusika ajalugu
thumbnail
4
doc

Klassitsism

KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus ­ esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili kujunemine muusikas ava

Muusika
thumbnail
7
rtf

MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD

MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega ­ inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine j

Muusika
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused ­ kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ­ ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et

Muusikaajalugu
thumbnail
10
docx

Muusika ajastud

Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Heliloojad: Claudio Monteverdi –

Muusika ajalugu
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND ­ 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,

Muusikaajalugu




Kommentaarid (2)

minaolenkaari profiilipilt
Kaari Aupaju: Väga hea ülevaate sain erinevatest ajastustest!
15:37 13-02-2010
kkaisaa profiilipilt
kkaisaa: Hea.
18:52 05-10-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun