Ajastud (2)

Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand)
Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna „taassünd”. Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat , kuigi seda on ka vaidlustatud.
Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism , tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt.
Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimkuju. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Kunst oli varem olnud kriitiliselt piiritletud , oli kas õige või vale, nüüd aga hakati pakkuma meelteelamust.
Kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris juhtfiguuriks Itaalia. Muusikas tomineeris Holland .
Uues muusikažanrid

•  Missa
  
•  Reekviem
  
•  Madrigal
  

Heliloojad

•  Giovanni Pierluigi da Palestrina (Itaalia) – Agnus Dei, Sicut Cervus
  

•  Orlando di Lasso(sündinud Belgias) – Matona mi cara, Ahi Lucia
  
•  Guillaume Dufay(sündis Belgias) – L’ homme armé
  

Kunstnikud

•  Leonardo da Vinci(Itaalia) – Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg
  

•  Michelangelo (Itaalia) – Viimane kohtupäev
  
•  Raffael(Itaalia) – Sixtuse madonna
  

Eestis
1558- 1583 Liivi sõda peale mida läks Eesti Poola, Rootsi ja Taani võimu alla. Aastal 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578 . aastal ilmus Russowi „ Liivimaa kroonika
Välismaal
Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi. Christoph Columbus avastas Ameerika(1492). Martin Luther algatas Saksamaal usupuhastuse.
Barokk (17. sajand kuni 18. sajandi esimene pool)
See vool sai alguse Itaaliast. Barokk avaldus kõige rohkem arhidektuuris. Kõik pidi olema esinduselik, suursugune ja tore. Üldiselt täiustati Renessansis õpituid võtteid. Kunstis püüti kõike väga täpselt kujutleda ning kunstnikud lähtuseid tunnetest. Kujutati kangelasi või ajaloosündmusi.
Barokkmuusika kõlas õukondades ja kirikutes. Olulisim pill oli viiul . Sellele voolule oli iseloomulik tunnete ja emotsioonide vallandumine. Ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Lemmikuks tantsuks sai menuett ning vokaalžanrite kõrvale tekkisid ka esimesed instrumentaalžanrid.
Muusikažanrid

•  Tantsusüit
  
•  Kontsert
  

 Prelüüd ja fuuga
 Ooper
 Kantaat
 Oratoorium
 Passioon
Heliloojad

•  Johann Sebastian Bach (Saksamaa) – orelivirtuoos ning improvisaator, suurim pölüfooniameister.
  

Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed „Johannese passioon”, „Matteuse passioon” või instrumentaalmuusika loetelust „Hästitempereeritud klaviir ”.

•  Georg Friedrich Händel( Sakslane , aga suurema osa elust elas Inglismaal) – orelivirtuoos ning improvisaator.
  

Oratooriumid „ Messias ” ja „ Jephta ”
Ooper „ Julius Caesar ”
Kunst

•  Jan Vermeer (Holland) – Klaas veini, Geograaf , Tütarlaps pärlkõrvarõngaga
  
•  Anthonis van Dyck(flaami kunstnik) – Perekonna portree, Autoportree päevalillega
  
•  Rembrandt (Holland) – Öine vahtkond
  

Eestis
Barokk oli lossiarhidektuuri hiilgeaeg( Kadrioru loss). 1632. aastal asutati Tartu ülikool. Sai alguse eesti rahvakool.
Välismaal
Toimus kolmekümneaastane sõda. Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse. William Harvey avastas vereringe .
Klassitsism (18. sajandi teine pool kuni 19. sajandi esimene veerand)
18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud osaliselt antiikkunstist . Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kõik pidi olema sümmeetriline ja loogiline. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustajate all mõeldakse eelkõige 18. sajandi filosoofe, teadlasi ja kirjanikke. Usuti mõistuspärastesse loodusteadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda ning harmooniasse. Seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus . Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi.
Ka muusika pidi olema lihtne, selge, mõistetav, arusaadav. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Loodi tänapäeval kasutatava sümfooniaorkestri alused ning mitmed vormid ja žanrid, mis püsivad heliloojate loomingus siiani.
Uued muusikažanrid

•  Klassikaline sonaat
  
•  Klassikaline sümfoonia
  
•  Klassikaline kontsert
  
•  Klassikaline keelpillikvartett , trio, kvintett
  

Heliloojad

•  Franz Joseph Haydn (Austria) – helilooja , kapellmeister, tema loomingus kujunesid välja klassikaline sümfoonia ja keelpillikvartett ning klassikalise sümfooniaorkestri koosseis
  

Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid , oratooriume( „Loomine” ja „Aastaajad”)

•  Wolfgang Amadeus Mozart (Austria) – tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna
  

On kirjutanud üle kuuesaja teose: ooperid („ Figaro pulm”, „Don Giovanni”, „Võluflööt”) sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne.

•  Ludwig van Beethoven (Saksamaa) – pianist , viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik . Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus, veendumus õigluse võidus ning tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad.
  

Ta viis haripunkti sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper „ Fidelio ”, missad, oratoorium „Kristus Õlimäel” jm.
Kunstnikud

•  Jacques Louis David(Prantsusmaa) – Horatiuse vanne , Napoleoni kroonimine
  
•  Jean Augusete Dominique Ingres (Prantsusmaa) – Türgi saun , allikas
  

Kirjanikud

•  Voltaire (Prantsusmaa) – Kohtlane, Filosoofiline sõnaraamat
  
•  Jean- Jacques Rousseau (Prantsusmaa) –
  
•  Goethe (Saksamaa) – Faust , Egmont
  
•  Moliére(Prantsusmaa) – komöödiad...
  

Eestis
Klassitsismi tunnusjooned väljenduvad kõige võimsamalt mõisahoonetel ja Tartu ülikooli peahoonel .
Klassitsismi on K. J. Petersoni luules.
Välismaal
James Watt leiutas aurumasina . James Cook avastas Austraalia . Levisid valgustuslikud ideed(Voltaire, Diderot, Rousseau).
Romatism(19. sajand)
Romantism tuli klassitsismi asemele ja see oli hoopis erinev. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism , ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele , millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Suur osa on selles voolus just tunnetel. Kirjutati palju romantilist luulet ja kirjandust. Üldiselt võib öelda, et romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid nagu soololaul , ooper. Loodi ka palju programmilist muusikat ja iseloomulik joon oli meloodilisus. Orkestrikoosseis muusus ja juurde tulid vaskpuhkpillid ning löökpillid. Teostele võeti ainet muinasjuttudest või legendidest. Armastatud seltskonnatants oli valss .
Uued muusikažanrid

•  Sümfooniline poeem
  
•  Programmiline süit
  
•  Programmiline sümfoonia
  
•  Operett
  

Heliloojad

•  Franz Schubert (Austria) – tema muusika on romantiliselt tundküllane. Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule („Ilus möldrineiu”, „ Talvine teekond ”)
  

•  Robert Schumann (Saksamaa) – tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus , tundepuhangud ja lüürilisus. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad programmilised klaveripalad („Lastestseenid”, „ Karneval ”) ja laulud(„Poeedi armastus”, „Naise elu ja armastus”). Ta on kirjutanud ka avamänge, sümfooniaid jpm.
  

•  Ferenc Liszt(Ungari) – klaverikunstnik , esines üle terve Euroopa ning tema klaverimängu stiil oli virtuooslik , kirglik, kütkestav. Ta on kirjutanud sümfoonilisi poeeme(„Tasso”, „Prelüüdid”), sümfooniaid nagu „Fausta” ja „ Dante ”. On kirjutanud ka klaverimuusikat, oratooriume, kantaate, missasid jne.
  

•  Giuseppe Verdi (Itaalia) – ooperihelilooja, tema muusikale on omane väljendusrikas melodia. Tema ooperid: „ Rigoletto ”, „ Trubaduur ”, „Maskiball” jmp.
  

•  Pjotr Tšaikovski(Venemaa) – teda peetakse Psüholoogilise muusikasuuna esindajaks, tema teosed põhinevad karmi saatuse ja õnneunistuste vastuolul . Tema loomingus on tähtsal kohal sümfooniad, balletid „Luikede järv”, „Pähklipureja”, ooperid „ Jevgeni Onegin ”, „ Padaemand ”.
  

Neid Heliloojaid oli veel, aga ma sain aru, et vaja läks viite?
Kunstnikud

•  Eugene Delacroix (Prantsusmaa) – Vabadus juhub rahvast
  
•  Caspar David Friedrich(Saksamaa) – Kriidikaljud Rügenil
  

Kirjanikud ja luuletajad

•  Charles Dickens (Inglismaa) – David Copperfield, Oliver Twisti seiklused
  
•  Alexandre Dumas (Prantsusmaa) – Kolm musketäri, Krahv Monte- Cristo
  
•  Victor Hugo(Prantsusmaa) – Hüljatud, Jumalaema kirik Pariisis
  

Eestis
Algas ärkamisaeg. 1869. aastal toimus esimene üldlaulupidu. Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg”
Välismaal
David Livingstone Uuris Aafrika Sisepiirkondi. Avastati looduslik radioaktivsus. Louis Pasteur võttis kasutusele vaktsineerimise. Graham Bell ja esimene telefoniaparaat aastal 1876
19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi esimene pool
Muusika poole pealt esinevad mitmed erinevad siilid
Hilisromantism- toetub 19.saj. romantismile ( Mahler , strauss , Bruckner)
Impressionism - tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi harmooniaid, annab edasi muljeid , väldib suuri kontraste(C. Debussy )
Ekspressionism - kannab endas ajastu pahesid, peegeldab inimeste sisemaailma tumedamaid külgi.
Neoklassitsism - toetub enne romantismi valitsenud vormidele ja žanritele(rajajaks I. Stravinski )
Avangardism- taotleb rõhutatult uut, väldib klassikalisi reegleid, vorme, žanre.
Jazz - muusika- saab alguse ameerika neegrite musitseerimise viisist
Sümfooniline jazz- kasutab nii sümfoonilise muusika kui ka jazz- muusika väljendusviise(G. Greshwin)
Rock- muusika- saab alguse viiekümnendatel USA-st. Klassikalised muusikažanrid kaotavad sageli oma kindla tähenduse. Hakatakse looma ilma põhitoonita muusikat.
Kunstnikud

•  Claude Monet(Prantsusmaa) – Moonipõld, Udu Londonis
  

•  Auguste Renoir (Prantsusmaa) – Aed Montmartre ’il
  
•  Vincent van Gogh(Holland) – Tähistaevas, Iirised
  

Heliloojad

•  Richard Strauss(Saksamaa) – sümfoonilised poeemid „Don Quijote ” või „Don Juan ”
  
•  Gustav Mahler(Austria) - kantaat "Das klagende Lied"
  

Kirjanikud või luuletajad

•  Ernest Hemingway (Ameerika) – Ja päike tõuseb, Eedeni aed
  
•  Thomas Mann(Saksamaa) – Surm Veneetsias, Võlumägi
  

Ajalugu
Toimus esimene õnnestunud õhulend, toimus Esimene maailmasõda, Suur Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Toimus Teine maailmasõda. Aatomirünnak kahele linnale( Nagasaki ja Hiroshima).