Hääleliigid ja nende esitajad (0)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Andri Suga
Referaat
„Hääleliigid ja nende esitajad “
MERLE ADELMAN
Tallinn 2009
SISUKORD
Eessõna
............................................................................................................................................. 3
Metsosopran
...................................................................................................................................... 3
Koloratuursopran
............................................................................................................................. 4
Margarita Voites ................................................................................................................................ 4
Miliza Korjus .................................................................................................................................... 5
Alt ..................................................................................................................................................... 6
Kontraalt ........................................................................................................................................... 6
Tenori ................................................................................................................................................ 7
Bariton ............................................................................................................................................... 7
Bass ................................................................................................................................................... 8
Rahvusooper Estonia solistid ............................................................................................................ 9
Kokkuvõte........................................................................................................................................... 9
Eessõna
Käesoleva töö koostamisega loodan saada rohkem teadmisi erinevate inimhääle liikide kohta. Valisin võimaluse kirjutada erinevatest hääleliikidest, sest ma soovin erinevate häälelookide kohta rohkem teada saada. Huvitav on teada saada nende hääleliikide esitajate kohta rohkem, nt kus nad elavad ja millega tegelevad. Inimhäälel on mitmeid erinevaid liike:

• SOPRAN ;
  
• METSOSOPRAN;
  
• KOLORATUURSOPRAN;
  
• ALT;
  
• KONTRAALT;
  
• TENOR ;
  
• KONTRATENOR ;
  
• BARITON;
  
• BASS
  

Sopran
Sopran on kõrgeim naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600.a aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus populaarseks naiste esinemine meeste kostüümides. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19.sajandi teisel poolel. Enne 1850.aastat loodud sopranirollid on tänapäevases mõistes kirjutatud metsosopranile.
Metsosopran
Metsosopran on madal sopran, soprani ja aldi vahepealne hääl. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtud kontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. Alles 19.sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust , kui heöiöoojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust (diapasooni).
Koloratuursopran
Koloratuursopran on kõrgeim naishääl. Kolratuursopranitel on kergeim ja kõrgeim hääl. Eestis kõige kuulsamad koloratuursoprani lauljad on: Margarita Voites ja Anu Kaal. Samuti on Eestist pärit ka Miliza Korjus.
Koloratuursoprani hääl võib ulatuda 2,5 oktaavi ja lõpeb 3. oktaavi f-ga, mõni võib aga laulda 4. oktaavi c-ni
Margarita Voites
Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran.
Õpinguid alustas Voites Novosibirskis. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale .
Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Kálmáni operetti „ Montmartre ’i kannike“ Margarita Voitesega peaosas . Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda ( Verdi „Traviata“ ja „ Rigoletto “) ning Marguerite (Gounod’ „ Faust “).
Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg – publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik , tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk , bassid Teo Maiste ja Mati Palm , dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas . Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“. Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega.
1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kirikutes ja kontserdisaalides on ta hääl kõlanud praeguseni. Erilise koha tema viimaste aastate repertuaaris on omandanud vaimulikud laulud, mille omanäolised ja hingeminevad tõlgendused on jäädvustatud 2005. aastal ilmunud CD-l „Ave Maria”.
Miliza Korjus
Miliza Elizabeth Korjus (18. august 1909 Varssavi – 26. august 1980 Culver City California ) oli eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss " Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter.
Milizal oli üks vend ja neli õde. Pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal sattusid Korjuse vanemad endise Vene impeeriumi eri piirkondadesse ning jäid lahku. Ema koos tütardega siirdus Kiievisse, kus Korjus alustas oma muusikaõpinguid.
Arhiiviandmed näitavad, et Miliza Korjuse esivanemad isaliini pidi on Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem.Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, praeguse "Viru" hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Karl olevat rikkaks saades ostnud sakslasest mõisnikult vabaks teoorjast talupidaja tütre Liisa Tristali, Palvere mõisast Harjumaal . Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased.
Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires Dumka Koori rivistuses. 1927. aastal, kui koor esines Leningradis, jõudis Korjus üle piiri Eestisse, kus ta kohtus oma isaga ning jäigi isa juurde elama. 1929. aastal abiellus ta füüsiku Kuno Foelschiga. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Filmiprodutsent Irving Thalberg, kuuldes Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning Korjus reisis Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" (1938). Korjuse tähtosa pidi olema filmis " Sandor Rozsa" (1940), kuid autoõnnetuses sai tema jalg vigastada ja ta vajas pikaajalist taastumisperioodi, film katkestati. Aastatel 1941–1944 elas ta Mehhikos , kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). 1944. aastal naasis ta USA-sse, kus andis mitmeid kontserte. Aastal 1980 suri ta südamerikkese ning maeti Los Angelesi Westwood Village Memorial Park Cemetery
Miliza Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta USA välisteenistuses. Aastatel 1998–2001 oli ta USA suursaadik Eestis.
Alt
Alt (