Johannes
Brahms (1833-1897)
Brahms
oli saksa helilooja . Sündis ta Hamburgi linnas.
Muusikust
isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel
mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas.
Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning
liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa
meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured
anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele
niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide
mängimises.
Aastal
1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte
andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu
imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks.
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pliisi
Õppematerjali autor
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja
Eriti tuleb rõhutada Schumanni omapärast rütmikäsitlust. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest sai Brahms siis tublit hakatust. Pärast võttis ta veel teistelt palju õpetust ning läks ruttu edasi. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. 1. SÜMFOONIA loodi umbes 15 aasta jooksul. Juba 1862. a. oli lõpetatud 1. osa, kuid edasine töö jätkus intensiivselt alles 1874- 1876. Teos valmis, kui helilooja oli 43-a
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul) Peetakse võrdväärseks Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast.
Johannes Brahms (Hamburg 07. 05. 1833 03. 04. 1897 Viin) Esimese poole elust tegutses Brahms erinevates Põhja-Saksamaa linnades, alates 1863. aastast aga Viinis. Muusikalise algõpetuse sai Brahms isalt, kes oli linnamuusik. Teisme-eas õppis klaverimängu ja kompositsiooni Hamburgi juhtiva pianisti ja helilooja Eduard Marxeni juures. Kuna perekonna majanduslik olukord polnud kiita, tuli Brahmsil juba noorelt koos isaga kõrtsides musitseerida sealsete ansamblite jaoks tegi ta ka seadeid tuntud teostest. 1850. aastatel reisis Brahms Saksamaa erinevates linnades, kus esines nii solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph
Schumann asus tööle linna muusikadirektorina. 1950-ndate aastate algul ilmnesid Robert Schumannil esimesed närvihaiguse nähud. Sellel raskel ajajärgul ja pärast Roberi surma sai Clara Schumannile tähtsaks sõprus Johannes Brahmsiga. Pärast mehe surma oli klaveriõpeta Hochi konservatooriumis. Arvukatel kontsertreisidel Euroopas leidis pianist vaimustatud vastuvõttu Ta esines klaveril 1844. aastal ka Tartus. JOHANNES BRAHMS (1833-1897) Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest saigi Brahms esialgset pilliõpetust. Robert Schumann tutvustas noort pianisti oma muusikaajakirjas, rajades sellega veelgi kuulsusele teed. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Eelkõige olid nad programmilise muusika vastased. See tähendas
* "Palverännakuaastad" (3- osaline programmiline klaveripalade kogumik). * Sonaat, mis kujutab endast uut tüüpi üheosalist sonaati mitmeosalisuse tunnustega. * Kaks klaverikontserti, 3 Mephisto valssi , 19 ungari rapsoodiat, Petrarca sonetid. Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile tõuseb muusikaline idee ning filosoofilised tagamaad ("Franziskus-legendid", "Rännuaastad", "Leinagondel"). Johannes Brahms (1833-1897) Brahms Sündis Hamburgis. Ta isa oli metsasarve- ja kontrabassimängija, emast 17 aastat noorem. Peres oli kolm last. Brahms hakkas varakult koos isaga mängima Hamburgi kõrtsides, mis traumeeris tema noort hinge. 1853 oli ta koos ungari viiuldaja Ede Remenyi´ga kontsertreisil Ungaris ja Saksamaal (Ungari tantsud klaverile neljale käele). Kohtus Weimaris Lisztiga. 1853.a. oli Düsseldorfis Schumanni juures, kes kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt
ooper, Saanud saksa esindusooperiks. Vaatamata oma keerukusele pessimistlikule alatoonile ja vokaalsetele raskustele on Wagneri ooperid populaarsed ka tänapäeval. Kuulajaid ei sega ka ooperite mütoloogiline ja traagiline sisu. Loomingu tagaplaanile jääb 2 sümfooniat. Kontsertavamängud Faust, Christoph Kolumbus, Polonia. On kirjutanud hulga väikeviorme klaverile ja seadeid teiste heliloojate muuikast. On veel palju vaimulikke koorilaule ja muid teosid. Johannes Brahms 1833-1897 ELULUGU Brahms sündi Hamburgi lähedal. Et isa oli keelpillimängija ja ema õmbleja. Olid kodus pidevalt rahamured. Poiss soovis saada klaverikunstniku karjääri. Eduard Maxeni õpetused viisid suure sammu lähemale unistusele. Unelm muutub reaalsuseks peale aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna. Tuttav areng klaveriõpetuses jätkus Eduard Maxeni käe all. Peale aastaid praktiseeringuid mängides sadamakõrtsides jäi ta 1851. aatal silma viiuldaja Eduard Remnyle
19. sajandi keskel tekkis terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle, see oli tingitud ka heliloojate omavahelisest konkurentsist. Programmilise muusika pooldajateks peeti Berliozi ja nn ,,uussaksa koolkonda" ehk ,,Weimari koolkonda", s.t Liszti (kes oli sajandi keskpaigast jäänud püsivalt Weimarisse ja pühendunud heliloomingule) ning ta õpilasi, samuti Wagnerit. Liszti ja Wagnerit (harmoonia, orkestratsioon, poeetiline muusika) pidas oma eeskujudeks ka sümfoonik Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt. Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik Eduard Hanslick (1825-1904), kes väitis: Muusika on ,,helisedes liikuvate vormide mäng" (,,Spiel tönend bewegter Formen"). Hanslicki peateos on ,,Muusika ilust" (Vom Musikalisch-Schönen; 1854). Hanslick leidis oma vaadetele sobiva näite Johannes Brahmsi (1833-1897) muusika näol.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid