vahel. seda on võimatu parandada ilma uute allikate ja lisainfota. Kas uudist käsitletakse kõikidest külgedest? Kas on antud sõna kõigile osapooltele? Kas on väljajäetud mitteametlikke allikaid? Faktide puudumine. See on probleem, mida toimetaja ei saa ise lahendada. Reporter peab vajalikke fakte juurde hankima. Uudisküsimuste vastuste puudumine: kas on vastatud kõigile uudisküsimustele. Lugeja ootuste täitmine: uudis peab vastama lugeja küsimustele ning et vastused oleksid küsimusi tekitavate lausete lähedal. Valed proportsioonid: peale kompositsiooni kordategemist võib selgineda, et juhtlõiku arendav osa on liiga lühike ning siis tuleb hankida juurde juhtlõiku arendavat materjali. Elavuse ja inimkesksuse puudumine. Uudis peab olema inimkeskne ja elav. Kas on piisavalt tsitaate? Kas on palju fakte, mis lasevad lugejal end tunda osa sündmusest? Kas on liiga palju tsiteeritud, ametlikke tekste jm? Liigsed mõtted
Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused. Uurimistulemuste vaatlemine teoreetilise tausta ja varase- mate uurimuste kontekstis. Antakse hinnang tulemuste usaldusväärsusele, kehtivuse piirangutele, uuringu olulisele ning pakutakse välja edaspidi uurimist vajavad prob- leemid. Esitatakse uurimistöö järeldused, andes vastused kõigile töö sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kasutatud allikad (vt 3.2 ja 3.3) Lisad (vt 2.3.2) 4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus Kirja tüüp on Times New Roman. Kirja suurus on 12 punkti. - Joonistel, tabelites ja joonealustes märkustes võib olla väiksem. Reavahe on 1,5.
5) senised omavalitsused linna- ja vallatasandil saadeti laiali > nõukogud See, et enamlased olid võimule saanud oli lõplikuks märguandeks selle koha pealt, et Eesti peab iseseisvuma. Sinnamaani polnud võtnud kurssi iseseisvumisele: paljud poliiitlised parteid olid nõus sellega, et Eesti jäks Venemaa koosseisu, aga selleks on vaja oma omavalitsust ja demokraatlikud vabadused. Pärast enamlaste võimuletulekut võeti suund iseseisvuse väljakuulutamisele. Õpiku küsimuste vastused: 1. Kardeti võimu, mis 17.a okt. Vm-l kehtestati.(enamlased). Kardeti saksa pealetungi ja kahe jõu vahele jäämist. 2. Anti teada, et nõukogude võim, mis Eestis ka kehtestatud, et see ikkagi ei kehti siin. Kuni Asutav Kogu kokku tuleb on Maanõukogu kõrgeim võim. Nõukogude otsused on õigustühised. 3. Lääne Euroopasse saadeti delegatsioon, et leida sealt toetust Eesti iseseisvuseideele ning saada rahalist abi, et riiki luua. Eesti kuulutati iseseisvaks 24.veebruar 1918
3.3 Ülevaade uuringu tulemustest Järgnevalt esitatakse uurimistöö tulemused küsimuste kaupa. 1) Kas te olete kunagi tarbinud energiajooke? 6-7. klasside seas tunnistas energiajookide tarbimist 77% ehk 30 õpilast ning mittetarbimist 23% ehk 9 õpilast. 8-9. klasside seas oli tarbijaid 77% ehk 34 õpilast ning mittetarbijaid 23% ehk 10 õpilast. 11-12. klasside seas olid energiajooke tarvitanud 88% ehk 21 õpilast ning polnud tarvitanud 12% ehk 3 õpilast. Vastused koondades võib välja tuua, et kõikidest vastanutest on energiajooke tarbinud 79,4% ehk 85 õpilast ning mittetarvitanuid on 20,6% ehk 22 õpilast. Sellest võib järeldada, et tarbimine on üldjoontes samasugune ning vanusest ei sõltu tarbimissagedus. 2) Kui tihti te joote energiajooke? Kõige levinum tarbimisharjumus on paar korda aastas, seejärel paar korda kuus, paar korda nädalas ning viimasena iga päev. Lisaks on välja toodud eraldi mittetarbijate grupp, kus kõige
Exceli valemeid ja töövahendeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 30. oktoober kell 8:00. 0 Töölehel ELriigid on Euroopa Liidu (EL) riikide loetelu eesti ja inglise keeles. Töölehel Stat.ee on andmed Eesti 2017. aasta väliskaubanduse kohta. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. 1
oleks võinud olla rohkem kolme aasta jooksul. Kõige enam sain tegelikult targemaks LGBTQ inimeste osas. Ma ei teadnud, et neil on oma ühendus, et nad saavad seal kokku või käivad seal koos kõik. Ma olin väga üllatunud. Mul ei ole kunagi nende vastu midagi olnud ning see naine, kes meiega seal rääkis, suhtles meiega nii vabalt ja oli väga avatud kõigele. Mulle tundus, et ükskõik mida keegi küsis, siis ta oskaski kohe vastata ja me saime vastused oma küsimustele. See õppekäik laiendas väga minu silmaringi ning mul on hea meel, et sain sellest osa võtta. Ma julgen öelda, et ta muutis mind veel rohkem sallivamaks LGBTQ noorte osas, mis on väga hea ja üllatav. Pagulastega mul ei ole siiani suurt kokkupuudet. Arvan, et tuleb olla salliv ning mina noorsootöötajana seda peangi olema. Õigusrikkujatega tegeleb ka Tugila programm. Noor suunatakse üldjuhul politsei kaudu sinna programmi ning siis Tugila
(umbes 20 meetrit) jm. Mõte oli terviku säilitamises ning ma olen erialainimestelt saanud palju moraalset toetust selle projekti teostamiseks. Aga selle teokstegemine läks üle kivide ja kändude, kuigi arhitektiks oli Ignar Fjuk (keda riigiprokurör Andres Ülviste nimetab Igor Fjukiks). Et riigiprokurör Ülviste määrus selle kaasuse lõpetamisel on 75-aastase juurdepääsupiiranguga, siis ma seda siia välja panna ei saa. Lisan aga oma vastused riigiprokuratuuri otsustele-määrustele, minu kirjad ei vaja salastamist. Kaasust on kaks korda käsitletud ajakirjanduses, kirjutatut ei ole ümber lükatud ega vastu vaieldud. Need viited leiab slaidide hulgast. Muidugi vajaks see kaasus erikäsitlust ja loodetavasti see tuleb. Lisad: ettekannet saatnud slaidid (Tuuli Stewarti töötluses) M. Hindi vastus 1 riigiprokurörile (10. aprillist 2016) M. Hindi vastus 2 riigiprokurörile (10. maist 2016)
· projekti kasumlikkus (kasumit taotlevad ja mittetulunduslikud projektid); · projekti sisu ehk tegevusvaldkond (turundus-, tootearendus-, suhtekorraldus-, üritusturundus -, kvaliteedi-, juhtimis- , uurimis-, IT ja veebi-, ehitusprojektid). 8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE Projekti konteksti ehk olukorra määratlemisel tuleb kindlaks määrata, mis meid mõjutab ja keda/mida me ise mõjutada kavatseme. Tuleb leida vastused mitmetele küsimustele: Keda projekt puudutab? Ka kõige edumeelsema projekti puhul ei saa me eeldada, et kõik meie kavatsusi toetavad. Inimestel on muutuste suhtes erinev hoak. Tuleb teadvustada, kuidas seostuvad projektiga erinevad grupid ja isikud, kas projekti tulemus on neile meelepärane või tekitab ebakindlust, hirmu ja pahameelt. Projektist kasusaavad ja huvitatud grupid tuleks kaasata projekte toetama. Gruppidega, kellel jaoks projekti tulemused toovad kaasa tulikaid
sajandil. Hüpnoosi uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ja muutunud loodusteaduse meetoditega vaadeldavaks ja mõõdetavaks (Lainjärv 2011: 4). Antud töö teema „Levinumad arusaamad hüpnoosist“ on inspireeritud minu isa Jüri Kruglovi 1979. aastal kirja pandud märkmetest, milles ta käsitles enesehüpnoosi kasutamist ja selle mõju organismile, samuti ka muid hüpnoosiga seotud teemasid. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on leida vastused küsimustele, kui paljud inimesed on kursis sellise terminiga nagu hüpnoos, kui laialdased on inimeste teadmised selles valdkonnas ning millised on inimeste arvamused ja kogemused seoses hüpnoosiga. Eesmärgi täitmiseks uurisin oma isa tööd, teemakohast erialakirjandust ning viisin läbi küsitluse. Püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne. 2. Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias.
Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2
kohustuslik, sisuliselt täpsed ettekirjutused. 2. väärtustele tuginevad - tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. 3. sotsiaalselt kohustavad (social-responsibility-based) - firma kohustused kõigi oma huviliste - oma klientide, töötajate, omanike, aktsionäride, partnerite, konkurentide ning ka kogu ühiskonna ees. Enne koodeksi tegemist on vaja leida vastused järgmistele küsimustele: · Mis on eetikakoodeksi eesmärk, milliseid teemasid peaks see hõlmama? · Kas see on mõeldud üldise juhisena või peab ta sisaldama kindlaid näpunäiteid firma töötajatele? · Millist liiki peaks koodeks olema, selle sisuline pool? · Kes on hõlmatud koodeksi ettevalmistamisel ning selle tutvustamisel ja täitmise kontrollimisel? · Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kui väljaspool? Kuidas teha eetilisi otsuseid
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veeb...
kui vaid kaks nädalat enne seda juhtus ohtlik õnnetus Estonia sõsarlaevaga Diana II. Diana II oli ehitatud Estoniaga ühel ajal samas laevaehitustehases samade jooniste järgi. 16. jaanuaril 1993 sattus Diana II tormi kätte ning visiir avanes. Indikaatorlambid komando 18 Lisa 4. Kokkuvõte KOKKUVÕTE Siinne uurimistöö andis vastused enamikule püstitatud küsimustele ning kinnituse arvamusele, et Estonia huku küsimuste käsitlemisel on hukkunute omaksed jäetud kõrvale. Uurimistööst selgus, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõppjäreldused ei rahulda enamikku vastanutest (94%). Vastanud leiavad, et uurimiskomisjoni lõpparuanne ei ole objektiivne ja tõene, kuna seal käsitleti vaid visiiri eraldumise tehnilisi probleeme. Tähelepanuta jäeti fakt, et laevale omistatud ohutustunnistused ei vastanud tegelikkusele
" Ning vastusevariandid olid järgnevad: * Ei vastanud küsimusele * Ei tea a) Gordianus I b) Cepstinus c) Valerianus d)Otho e) Galba f) Nero g) Tiberius h) Augustus Vale vastus on variant b), mis on minu enda väljamõeldis. Pakutud variandid on eespool olevas näidikus samas järjekorras järjestatud. Järelikult: Enamus noortest ei vastanud küsimusele , sest suhteliselt suur osa ei teadnud vastust. Keisritest enimpakutud olid Nero ning Gordianus I, mis on muidugi valed vastused. Valet vastust ehk Cepstinust pakuti minuarust vähesel määral, mis näitab seda et väga palju ei teata Vana-Rooma keisritest. 19 Kokkuvõte Nüüd on töö valmis. Eesmärgid on minu arvates püstitatud ning kindlasti kohe lainedasin ma oma teadmisi Vana-Rooma valdkonnas. Sain teada palju keisrite valitsemisest, nende iseloomust, perekondadest. Samuti ka Vana-Rooma perekondadest ja elust
REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ...
,,Jah" vastas 85% õpilastest; ,,Ei" 15% 5. Kas pooldad euro () kasutuselevõttu? ,,Jah" vastas 7,7% õpilastest; ,,Ei" 92,3% 6. Kas oleksid nõus minema sõtta Eesti, Euroopa või mõlema eest? ,,Eesti" vastas 53% õpilastest; Euroopa 8%; Mõlema eest 31%; Ei lähekski sõtta 8% 7. Kas Euroopas on palju asju, mida sooviksid muuta? ,,Jah" vastas 31% õpilastest; ,,Ei" 62%; ,,Ei tea" 7% 8. Mida tähendab sinu jaoks olla eurooplane? Antud vastused on järgmised: ,,Pole õrna aimugi" ,,Eriti midagi, aga vähemalt euroopas on kenad piffid" ,,Ma saan elada arenenud maal ja me saame head haridust jms." ,,Paremaid elutingimusi ja võimaldatajse paremat haridust ja ka turvalisust" ,,Olla Euroopa maailmajaos" ,,Midagi" ,,See tähendab elada Euroopas, kuuluda Euroopa liitu" ,,Eriti mitte midagi" ,,Olla osa Euroopast" 9
* Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres *Võimalus ei oota, et sa uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda *Selline on elu:kord nutad,kord naerad,kuni surm annab käsu"VAIT" *Õnne juurde kuulub paratamatult valu,nagu valguse juurde vari... *Sõnad on antud inimestele tema mõtete varjamiseks... *enamik inimesi on täpselt nii õnnelikud, kui õnnelikud nad on otsustanud olla A. Lincoln *keerulistel küsimustel on lühikesed kergestimõistetavad valed vastused. *me mõistus on see paik, kust ainus viiv meid põrgust paradiisi, paradiisist põrgu viib. *Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, kui meil enestelgi. *Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad. *Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid. *Tänapäeval kardavad inimesed iseennast. Nad on unustanud kõrgeima kõigist kohustustest kohustuse iseenda ees.
III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile.
Turunduse juhtimisel langetatakse otsuseid ja neid tuleb realiseerida. Teostamisetapil viiakse turundusstrateegia ja -taktika ellu. Turunduse kontrollietapil hinnatakse turundusstrateegia ja taktika rakendamise tulemusi ning korrigeeringute vajalikkust. Oluline on kontrollida nii strateegia kui taktika töövõimet. Turunduse mõõtmisel kasutatakse mitte ühte, vaid mitut kriteeriumi: käivet, turuosa, turunduskulusid, tarbijasuhtumist jm. Leitakse vastused küsimustele: Mis toimus? Miks nii toimus? Mida tuleb olukorra parandamiseks teha? Selgitatakse, kas firma kasutab parimat turundusvõimalust ja kas seda tehakse efektiivselt, millega firma teenib ja millega kaotab nii toodete, müügipiirkondade, turusegmentide, turustuskanalite kui tellimismahtude lõikes. Turundusega tegeleb OÜ Visiit SV üks isik, OÜ looja ja juht. 4. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKOND JA ANALÜÜS 4.1 Ettevõtte välis- ja sisekeskkond Väliskeskkond:
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...
18 Tabelid ja joonised nummerdatakse. SISSEJUHATUS Teema valiku põhjendus; Töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine; Ülevaade peamistest allikatest; Ülevaade töö alaosadeks jaotamine põhimõtetest; Heaks tooniks on kõigi töö valimisele kaasa aidanud isikute tänamibe sissejuhatajas (mitte juhendaja). Põhiosa: o Töö sisulises isas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; o Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; o On oluline, et refereeringutele lisab töö autor oma poolse kommentaarid. Tsitaat: o Peab olema täpne ja vastama originaalile; o Tsitaadi algusest , keskelt või lõpust ära jäätud sõnade asemele pannaks mõttepunktid (...); o Tsitaat pannakse jutumärkidesse; o Tsitaadile lisa viide, kust sa selle said. Viitamine:
· Õnneks saab Marie-Antoinette ise oma poja kohutavat ülestunnistust lugeda alles oma elu viimasel päeval. · Herbert'il õnnestub Marie-Antoinette hinge surmavalt haavata ja surmale määratud naise viimseid tunde mürgitada. Protsess algab · Kohtusaalis suudab kuninganna suurepäraselt säilitada rahu, isegi kõige rumalamad ja salakavalamad küsimused ei vii teda endast välja. · Marie-Antoinette'I vastused on arukad ning läbimõeldud ega võimalda avaliku protsessi jaoks ``materjali''. · Mõeldakse välja hulganisti alusetuid süüdistusi. · Kuninganna advokaat saab süüdistused kätte vaid päev enne kohtuotsuse langetamist. · Palvest hoolimata süüdistatavale lisaaaega ei anta, sest kõik teavad ette, millega protsess lõpeb. Kohtuistung · See, mis pidi kuningannat alandama, hoopis ülendab teda. Ükski neist,
Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes. 1960-ndad tõid endaga kaasa palju erinevaid juhtumeid, mis mõjutasid suurel määral interneti kui sellise arendamist
Mõiste diagonaallõige (ja selle pindala) oli juba tõsiseks probleemiks. Prisma ja püramiidi valemeid teati hästi, aga konkreetses ülesandes neid kasutada ei osatud. 3) alapunkti kohta tuleb märkida, et ilmselt ei ole paljud eksaminandid harjunud matemaatilist teksti lugema, teksti sisu ja esitatud küsimus jäid neile arusaamatuks ning selletõttu ei osatud ka vastata (kuigi vastust tegelikult teati). 2008/2009 õ-a matemaatika riigieksami ülesannete vastused I osa 4 4 2 3 ;2 - ;1 a b a b2 3 2 32 1 1 32 150 8; ; ; 16; ; ; 3 69 11 3 69 253
Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 3.KLIENDITEENINDUS 3.1 KLIENTIDE TEENINDAMINE MÜÜGISAALIS · Naeratus · Tere, kuidas saan teid aidata? · Kuulan ära kliendi soovi/mure/küsimuse · Juhatan kliendi õige tooteni, vastan tema küsimustele, vajadusel palun abi teistelt teenindajatelt · Ei lahku kliendi juurest enne, kui klient on saanud oma küsimustele vastused · Soovin head päeva 37 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 3.2 KLIENTIDE TEENINDAMINE LETIS · Naeratus · Tere, mida teile? · Annan kliendile soovitud toote · Kas soovite veel midagi? · Ütlen kõva häälega summa · Raha tagasi makstes loen selle letile · Nägemist/Head isu, nägemist
Nagu vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb – moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltuvus teineteisest. See teooria tähtsustab rahvusüleste tegutsejate suurenevat rolli rahvusvahelistes suhetes. Samuti leitakse, et sõjaline jõud ei ole kaasaegses maailmas enam kuigi efektiivne; niisamuti on riikide peamine eesmärk heaolu, mitte julgeolek. Töö tarbeks valitud tekstide analüüsimise tulemusena jõudsin kolme põhilise tulemuseni, mis on muuhulgas ka vastused minu uurimisküsimustele. Toon need allpool välja ning seletan hiljem süsteemselt ja põhjalikult ka lahti: 1. Eesti peavoolumeedia lipulaev, Postimees.ee kajastab Ukraina kriisi ning kahe riigi omavahelisi suhteid ja teineteisest sõltumist üpris negatiivsetest külgedest. 2. Kriisi mõjusid kajastab Postimees.ee vene elanikkonnale kord ühest ja kord teisest vaatenurgast. Suuresti oleneb vaatenurga lähenemine sellest, kes
★ Metsasus 47% ★ Soostumus 22,3% riigi pindalast ★ Järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha ★ Jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km ★ Meresaarte arv ~1500 ★ Rannajoone pikkus 3794 km Põhjalikud vastused B-osa: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Olulisemad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupiltimõjutanud: ★ Maareform ★ Küüditamised ja kollektiviseerimine ★ Nõuk. Piiritsooni moodustamine ★ Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine ★ Ulatuslik maaparandus ★ Linnastamine
Nad võivad emotsionaalsele pingele reageerida isegi palaviku või krambiseisunditega. Tuleks võtta ära süütunded (nt. võib laps mõelda, et ema suri sellepärast, et ta ei kuulanud sõna või tegi pahandust). Ei tohiks kasutada metafoore või luua illusioone, sest laps võtab neid sõna-sõnalt, tal võivad tekkida hirmud või ebareaalsed lootused. Lapsel tekib palju küsimusi, kui ta tajub, et tal on lubatud küsida. Tuleb anda lühikesed tõesed vastused kõigile tema küsimustele. 5-9 aastased lapsed näevad tihti surma vägivaldsena, karistusena. Sageli nad ka personifitseerivad surma. Neil võivad esineda hirmud seoses kujutlusega,et surm on isik, kes tuleb ja võtab kellegi kaasa. Sellele eale on iseloomulik maagiline mõtlemine, mis põhjustab palju süütundeid. Näiteks võib laps mõelda, et kuna ta oli teda karistanud isale soovinud halba, oligi tema soov täide läinud ja isa suri tema pärast. Need on põhilised asjad,
(Joonis 3.2) 25 20 15 10 5 0 10 klass 11 klass Joonis 3.2 Õpilaste traadita interneti kasutus tunniväliste tegevuste tarbeks Uurisin ka kui paljud õpilased on näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste tegevuste tarbeks. Vastused olid väga huvitavad, sest peaaegu kõik olid vastanud jaatavalt, oli vaid kaks erandit kes olid vastanud, et ei ole näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste asjadega tarbeks. 11. klassis polnud mitte ühtegi õpilast kes oleks vastanud eitavalt. See näitab, et kooli keskkonnas on traadita internet väga tõsiseks probleemiks. (Joonis 3.3) Ei 10 klass
teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused. 4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone. 5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele. Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole. Positiivsus ja negatiivsus Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui aga on olemas ka midagi negatiivset, siis see negatiivne tõmbab tähelepanu endale ja sellisel juhul tekib meil kalduvus omistada teisele negatiivseid hinnanguid (Fiske, 1980). Selline tundlikkus negatiivse info suhtes on tingitud 2 asjaolust:
Kuidas hinnata äriideed ? Äriidee olemasolu ei tähenda veel seda, et te võite hakata plaane pidama, kuidas teenitava rahaga oma äraolemist mõnusamaks teha. Kuigi lehtedest võib tihti lugeda, et oleks vaid ideid, küll siis raha leiab, siis mina väidan, et idee üksi pole midagi väärt. Väärtus tekib, kui idee on kirjutatud äriplaaniks. Kuna äriplaani kirjutamine on aega nõudev tegevus, tuleks enne seda endale selgeks teha kas sinu idee on hea või ei. Selleks tuleb vastused leida järgmistele küsimustele: 1) Kas sinu ideele on turgu? Maailmas ringleb palju huvitavaid või isegi hulle ideid mis pakuvad kliendile võimalust midagi teha. Siiski pole enamikku nendest hulludest ideedest rakendatud ettevõtluses. Põhjus on selles, et kliendid pole valmis või nõus seda teenust tarbima või toodet ostma. Idee üksi vastu ei pea. Iga idee jaoks tuleb leida võimalus selle ellu viimiseks.
tugev EksamAI Eksam- Masin on intellektilt inimmõistusele lähedane võiületab seda, suudab täita tüüpilisi inimülesandeid, kasutada laia spektrit taustateadmisi ja omab mingil määral eneseteadvust turingi Eksamtest - eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist - Turingi testi standardse tõlgenduse järgi suhtleb inimene (kohtunik) ühe inimese ja ühe arvutiga, mis on programmeeritud vastama nii, et tema vastused oleksid võimalikult sarnased tavalise inimliku käitumisega. Kõik osavõtjad on eraldi tubades. Juhiste andmise ja küsimuste esitamise teel üritab kohtunik välja selgitada, millises toas on inimene, millises aga arvuti. Kui kohtunik ei suuda etteantud aja jooksul otsustada, kumb osalejatest on arvuti, siis on arvuti testi läbinud. eliza - 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T, a famous program that simulates a Rogerian psychoanalyst by taking excerpts from
klassidest tulnud juhid. Sotsioloog Karl Mannheim'i arvates seisab iga valitsev klass probleemi ees, kuidas ja mil viisil võib lubada juhtimisse neid, kellel ei ole kindlat(kõrget) sotsiaalset päritolu. Kui palju selliseid tulnukaid võib eliit vastu võtta, ilma et tema seaduslik prestiiz ei kahjustuks? Millistel tingimustel vana eliit võib keelduda vastu võtmast uusi rolle ja samal ajal säilitada oma monopoli kõrgematel kohtadel? Need küsimused ja vastused neile peegeldavad olulist vastastikust suhet ühiskonnasisese mobiilsuse ja poliitilise reziimi stabiilsuse vahel. Mobiilsuse liigid Põlvkonnasisene ja põlvkondadevaheline mobiilsus Põlvkondadevaheline fundamentaalse tähendusega Isalt --- pojale, emalt --- tütrele või isalt- tütrele, emalt - pojale. Põlvkondade vaheline mobiilsus leiab aset, kui poeg hõivab sotsiaalse stratifikatsiooni astmel kõrgema või madalama positsiooni kui seda on isal. Vanemad, kes on saavutanud kõrge
Andmeturbe alused Konspekt Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on f...
abikaasaga. 11. Selgitage (oma näidetega) filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised probleemid tegelevad põhimõtteliste küsimustega, millel puudub ortdoksne arusaam, ent tegu ei ole empiiriliste ega formaalsete küsimustega. Läbi filosoofia muutub küsimus nii sõnastatavaks, et sellega saaks hakata tegelema mõni empiiriline või formaalne distsipliin. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Kuna vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud siis mitte vaatlusest, katsetest ega arvutustest, vaid mitte-empiirilistest arusaamadest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) teooria tõest endast, teooria tõe kriteeriumist, teooria sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele, selleks, et keeleväliste asjadega seoses
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike
ülekandeefekti * praktikas on seda raske korraldada kõigi testidega 2. paralleeltesti meetod – (kasut.harvem) * kaks testi, mis mõõdavad sama asja * ülekandeefekt on väiksem kui kordustesti meetodil * puuduseks on see, et praktikas on raske välja töötada ja läbi viia 2 võrdväärset testivormi * arvutatakse Pearsoni r Et vältida ülekande efekti ja saada kiiremini kordustesti tulemused. Inimestel on nt meeles testi küsimused või vastused, seega ei saa puhast testimis tingimust. 3. poolitustesti meetod - Poolitustesti meetod sarnaneb paralleeltesti meetodile, kuna hinnatakse, mil määral ühe testi kaks poolt (alternatiivset vormi) annavad ühesuguse tulemuse. * Probleem on optimaalse poolituse leidmine, kuna võimalike variantide arv suureneb geomeetrilises progressioonis * Tuleks kasutada nt paaritu- ja paarisnumbriga küsimused ja mitte testi esimene ja teine pool
esineb mõni sümpom ning sellest tulenevalt avastatakse vähk alles siis, kui selle täielikuks ravimiseks on juba hilja. Rinnavähk on kahtlemata huvitav uurimisteema. See on konkreetne ning faktidel põhinev. Uurimustöö tegemine oli üpriski aeganõudev, aga samas ka väga hariv. Faktide analüüs ja tõlgendamine ei osutunud kuigi keeruliseks ülesandeks, kuna materjali sel teemal leidus nii internetis kui ka mõnes raamatus piisavalt. Töö eesmärgiks oli leida vastused küsimustele: Mis on rinnavähk? Kuidas rinnavähki diagnoosida? Kuidas rinnavähi ravida? Selgus, et rinnavähk on geenide mutatsioonide tagajärjel tekkinud pahaloomuline tihend ehk kasvaja. Haiguse diagnoosimiseks tuleks naistel kõigepealt viia läbi ise rindade uuring, mis tähendab katsudes ebatavaliste mügarike otsimist. Kui rinnas on toimunud kahtlustäratavad muutused, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, kes viib läbi mitmed
Risk on võimalik koht, et mingi sündmus või sündmuste komplekt, tegevus või tegevusetus võib mis tahes süsteemi osas põhjustada vara või maine kaotuse ning ohustada eesmärkide saavutamist. Siseauditi eest vastutav isik peab riskide hindamisel rakendama selget ja asutuse eesmärke arvestavat süsteemi. Riskide identifitseerimisel ja hindamisel tuleks siseauditi eest vastutaval isikul koos juhtkonnaga leida vastused alljärgnevatele küsimustele (liikumine sisu üldiselt üksikule). Milline on antud valdkonna üldine riskitase? (juhindutakse seadusandlusest) Milline on majanduslike ja füüsiliste kahjustuste iseloom, mille ohvriks on langenud selle sektori asutused ja töötajad? Millised on majanduslikud ja füüsilised kahjustused konkreetses asutuses? (nt kool – väheneb peade arv, väheneb ka rahastamine; probleemiks on väljalangevus)
Risk on võimalik oht, et mingi sündmus või sündmuste komplekt, tegevus või tegevusetus võib mistahes süsteemiosas põhjustada vara või maine kaotuse ning ohustada eesmärkide saavutamist. Siseauditi eest vastutav isik peab riskide hindamisel rakendama selge ja asutuse eesmärke arvestava süsteemi. Riskide identifitseerimisel ja hindamisel tuleks siseauditi eest vastutaval isikul koos juhtkonnaga leida vastused järgnevatele küsimustele (üldiselt-üksikule liikumine): 1. Milline on antud valdkonna üldine riskitase? (nt: haridusvaldkonna puhul tuleb hinnata kogu haridussüsteemi riskitaset) 2. Millel on majanduslike ja füüsiliste kahjustuste iseloom, mille ohvriks on langenud antud sektori asutused ja töötajad? 3. Millised on majanduslikud ja füüsilised kahjustused konkreetses asutuses?
Puudujate märkimine on eriti oluline, kui otsuse langetamiseks on vajalik kvoorumi olemasolu. Informatsioonil on ka distsiplineeriv sisu. kutsutud isikud, kes osaleb üksnes konkreetse päevakorrapunkti arutelu ajal; o päevakord, kus arutatavad küsimused formuleeritakse nimetavaliselt; o koosoleku käik, kus protokollitakse päevakorrapunktide kaupa skeemi kuulati küsimused vastused küsimustele sõna võtsid otsustati järgi. Päevakorrapunkti number koos sõnaga KUULATI trükitakse ja märgitakse ettekandja eesnimetäht ja perekonnanimi ning mõttekriipsu järele ettekande kokkuvõtlik sisu ainsuse 3. isikus. Kui on olemas kirjalik ettekanne, siis ettekande sisu ei protokollita. Ettekanne lisatakse protokollile ja tekstis tehakse märge Ettekande tekst lisatud. Protokollis märgitakse samuti
Frank P. Ramsey. A. J. Ayer. P. F. Strawson. W. V. O Quine. Tõeprobleemidega pole mõtet vaeva näha. Tunnused: tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud. Tõel pole mingit deepi olemust – pole kõigi tõdede ühisolemust. Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida ei ole olemas! 7. Milles seisneb tõefraasi funktsioon? Erinevad vastused, seetõttu mitmeid silte, mida reeglina peetakse deflatsionismi liikideks. 1. Stiililine jms otstarve (rõhutav, stiililine, süntaktiline). Pole väga selge, mida Ramsey silmas peab. 2. Üldistav otstarve. Quine ja Ramsey: tõefraas on üleliigne omistatuna ühele antud lausele. “on tõene, et Ceasar mõrvati” = “Ceasar mõtvati”. Ent tõefraasi on vaja lause puhul, mis pole antud. Võime tahta öelda, et kõik, mis keegi mingil juhtumil ütles, oli tõene
Küsitlus ei muutnud otseselt minu käitumisharjumusi, kuid andis mõtteainet. Küsitlus ei muutnud otseselt minu käitumisharjumusi, kuid andis mõtteainet. Ei muutnud, sest küsitlus oli halvasti tehtud ning ei saanud mõttest arHalb vormistus, ei olnud aru saada, mida Ei muutnud, sest küsitlus oli halvasti tehtud ning ei saanud mõttest arHalb vormistus, ei olnud aru saada, mida Mida teeksite teie küsitluses teisiti? Jah ja ei vastused peamiselt, kui lubatud on Vastajale huvitavamaks... hisev. Ja tundus ka, nagu osad küsimused kordusid sisult (pole 100% kindel selles) Keelekasutus korrektsem Paneksin NATUKE lihtsamad küsimused Kõike Midagi Mitte midagi. Ei oska kohe öelda Midagi KÕIK!!! KÕIK!!
pädevuse jaotumise põhimõttega (ÄS §-d 298 ja 306).” 3-2-1-29-08 p 12 Vastus vastuväitele: aktsionär peab oma õiguste teostamiseks saama teavet ka muude asjade kohta, kui vaid majanduslike asjade kohta. “Sedavõrd mahukatele küsimustele vastamine eeldab pikemat ettevalmistust ja sõltumata muudest asjaoludest ei olnud enne koosolekut piisavalt aega, et teabenõudele vastused ette valmistada.” Vastus vastuväitele: Riigikohus on märkinud, et sedus ei kohusta aktsionäri esitama teabenõuet mõistliku aja jooksul enne välja kuuutatud üldkoosoleku toimumise aega. Teabenõue ei pea olema põhjendatud ning seda ei ole vaja enne üldkoosolekut juhatusele esitada. Küsimuste varasem esitamine võib keerukamate küsimuste puhul olla soovituslilk. Oleks pidanud arvestama, et kui küssad mahukad, siis ei pruugi
Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ...
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle ta...
2.ptk Elektromagnetväli Kordamisküsimused kontrolltööks 11.klassile 1. Mida käsitleb elektromagnetism? - Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. 2. Mida nimetatakse induktsioonivooluks? - Induktsioonivooluks nimetatakse juhtme liikumist magnetväljas, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengu...
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävita...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
