100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
KOOL IKT Osakond .......... Wifi Referaat Juhendaja Tartu 2011 1. MIS ON WIFI WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi- Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist
....................................................................................... 14 Tulevik................................................................................................................... 15 Kokkuvõte................................................................................................................. 18 Kasutatud kirjandus.................................................................................................. 19 Sissejuhatus WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (WiFi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime WiFi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USAs asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884. aastal ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat WIFI - "Wireless Fidelity" Juhendaja: Silver Silluta Koostaja: Kristjan Krimm Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Wifi on lühend sõnadest "Wireless Fidelity", mis tähistab traadita andmeside võimalust litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz, kiirusega kuni 11 (54) Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud LINUX, Windows XP ja Apple MacIntosh operatsioonisüsteemi ning on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. (WiFi..., 2007). WIFI TEHNILINE ISELOOMUSTUS WiFi tehnoloogia põhineb raadiolainetel. See tähendab, et arvutite omavahelist informatsiooni vahetamiseks ei ole enam kaableid vaja kasutada. WiFi töötab litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja
Populaarsuse poolelt teine ja praegusel ajal ka kasutatuim on WPA (Wi-Fi Protected Access) ja tema järglane WPA2. Wifi kasutuse turvanõrkused Nõrkust võib kirjeldada kui mingit sündmust, mis meid paljastab või arvutivõrkude puhul tegevust, mis halvab meie võrgu võime vahetada andmeid efektiivselt, tõhusalt ja soovitud turbetasemel. Sellised asjad juhtuvad võrkudega, mille puhul ei rakendata vajalike turbemeetmeid, nagu ka võib meie Wifi võrkudes olla. Nagu kõikidel traadita andmesideedastus viisidel on ka Wifil populaarseimad vead, mida seda kasutades tehakse. Need kõik saavad alguse enamasti koolitamata kasutajatest, kes ei tea mida nad täpselt teevad. Nad ei ole teadlikud riskidest, mis võivad valesti või kehvasti seadistatud seadmetest tulla, või arvavad nad lihtsalt, et neid ja nende väheolulisi võrke see ei puuduta. Siinkohal võibki välja tuua mõned enimlevinud vead, mida Wifi turvalisuse juures tehakse.
Area Network) 802.7 üldlevi tehnoloogia (Broadcast TAG) 802.8 optika tehnoloogia (Fiber-Optic TAG) 802.9 integreeritud võrk kõne ja andmete edastamiseks Olulisemad standardid 4 802.10 turvalisus Andmeturbestandard kasutamiseks IEEE 802 protokollidel põhinevatele koht- ja linnavõrkudele. Käesoleval ajal selle standardiga tegelemiseks moodustatud töögrupp ei tegutse ning traadita võrkude andmeturbeks on loodud standard IEEE 802.11i. Cisco ISL (InterSwitch Link) protokoll põhines IEEE 802.10 protokollil, kuid nüüdseks on selle asemel kasutusele võetud IEEE 802.1Q IEEE 802.11 standard IEEE 802.11 IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802
kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab
võrku ühendatud. Alates 1999. aastal IrDA kiiruse laiendi VFIR ilmumisest võimaldatakse igale kasutajale 16 Mbit/s (allikas: www.irda.org) andmeedastuskiirust. Üheks WLAN'i rakendamise tehnoloogiaks on ka UMTS (universal mobile telecom system), mille andmeedastuskiirus küünib 2 Mbit/s, kuid see on alles väljatöötamisel (allikas: http://www.umts-forum.org/). UMTS on ühtlasi ka esimene GSM uuendus, mis toetab WLAN'i. Eraisikul on võimalus kasutada traadita võrku juurdepääsuks RF modemi ühendust, mis on kahjuks suhteliselt kallis ühekordne väljaminek (ca 5000 EEK), kuid andmeedastuskiirus on sel juhul kuni 11 Mbps. Paberi peal on juba valmis ka 45 Mbps standard. RF modemite puudusteks on veel selle suhteliselt piiratud leviala, mis tihedalt asustatud aladel on 1-2 km, ja eraisiku jaoks suur tasu ISP pakkujale. Eelisteks on püsiühenduse olemasolu ja suur sidekiirus. Selline ühendusviis peaks
üldnimetus. Raske on leida sülearvutit, millel puudub WIFI kaart, pigem võib mõnel väiksemal mudelil (nt. Apple Macbooc Air) puududa pesa juhtmega internetiühenduse jaoks. WIFI leiab ka enamuset nutitelefonidest ja taskukonsoolidest. WiFI võimaldab paljudel inimestel ühenduda internetiga samaaegselt olles erinevates kohtades (muidugi leviala piires). Ühe tugijaama levi katab üldjuhul keskmise kontori või kodu. WIFI on traadita internet ehk see levib läbi õhu raadiolainete kaudu. WIFI töötab enamasti 2,4 GHz sagedusel, aga on olemas ka kõrgematel sagedustel töötavaid wifisid (3,6GHz ja 5,2Ghz). 1. 2,4 GHz WIFI Tavalistes Euroopa majapidamistes ja asutustes kasutatakse 2,4GHz süsteeme sest need on laialt levinud ja hind on suhteliselt madal. 2,4 GHz WIFI puhul eristatakse nelja standardit (kanalit): · 802.11/a-kanal- kiirus 11Mbit/s · 802.11/b-kanal- kiirus 54Mbit/s · 802.11/g-kanal- kiirus 108Mbit/s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid