liigutuse pealt tabatud poosid. Haarava monumendi lõi Rodin Calais' linna kangelaslikele kodanikele, kes Saja-aastase sõja ajal enda elu teiste linnakodanike eest ohverdasid. Neoimpressionismi rajaja ning peaesindaja oli Georges Seurat (1859-1891). Neoimpressionistid uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, ja sellele vastavalt lõid siis oma teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena. Ka värvide valikul polnud kunstnik vaba, näiteks varjud võisid olla ainult valgustatud osa täiendvärvuses (sellised täiendvärvuste paarid on punane-roheline, sinine-oranz ja kollane-lilla). Nii jättis kogu maal eredavärvilise mosaiigi mulje ega meenutanud enam kuigivõrd looduses nähtut.
muutunud populistideks nad ühiskonnas saavutanud diplomaatilise liidri asemel kuulsuse tunnused. Näiteks tema maal Jimmy Carterist (vasakul) oli loodud valimiste eel, et tunduda popp ja seeläbi koguda noorte hääli. Tema maal Hiina liidrist Mao Zedongist oli pühendatud Nixoni ajaloolisele visiidile Hiinasse, kuid sellel puudus igasugune sõnum. Warhol võttis ühedimensioonilise puna-halli meedias levitatud portree, vahettas sellel värvid, andis varjud ja sügavuse. Kuigi Warhol pidas ennast poliitiliselt neutraalseks, siis parempoolne maal Nixonist andis vihje tema parteilisest eelistusest. Nimelt on kujutatud vabariiklaste ebajumalat Nixonit toksilistes toonides ja ajab suust mürgist vahtu. Töö on mõeldud toetamaks demokraatide kandidaati McGovernit. Eestit esindab popkunsti valdkonnas saarlane Ando Kesküla Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Pablo_Picasso http://www.pablopicasso.org/ http://en
siluettiga, samuti oli äärmiselt vajalik vaadata seda, et taustavärv ei hakkaks lämmatama seda intuitsiooni mida ma olin püüdnud väljendada. Väga raskeks takistuseks maalimise puhul osutus pidev valguse vahetumine. Koolis oli teistsugune valgus kui kodus ning vahel tuli maalida ainult lambivalguses, see tähendas aga seda, et värvide nägemine hämaramates oludes oli erinev sellest, mis oli valgusküllases ruumis. et tihtipeale pidin ma kujutama ette millised varjud siluettil siis oleksid kui valgus paistaks küljelt, kuna tihtipeale polnud võimalik reaalselt valgust küljepealt paistma panna. Sul on ju tasapinnaline töö. Vahet pole kuhu on paigtatud lamp, valgust ei saa see ruumiliselt ikka pildile heita. Valguallikas, millest me räägime, on pildi sees, mida ei ole peale maalitud, aga millest tuleb valgus, mis paistab justkui portreele peale. Toavagus mõjutab pigem seda, kuidas sina värve näed.
Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal). Kuigi maalikunstis nähti algselt eelkõige ajalooliste ja religioossete teemade kujutamise viisi, kujutasid maalikunstnikud ka igapäevaseid asju. Paljud 17. sajandi maalikunstnikud, nagu näiteks Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse
Impressionisdid tõid maalikunsti kaasa uudsed süzeed, nad kujutasid oma piltidel esimestena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid. Impressionistid usaldasid loodusteadusi ja leidsid et esemeid ei tule maalida sellisena nagu me neid teame, vaid sellisena nagu me neid näeme. Nähtavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks, vähenes pildi ruumilisus. 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926) 6.1 Elulugu Claude Monet ka Oscar-Claude Monet ja Claude Oscar Monet (14. november 1840 5. detsember 1926) oli prantsusemaalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Monet sündis 1840
Ilma mingisuguse võimaluseta näha ise seda sõda reaalselt, omamata tõestatud fakte, ainult televisiooni toel, enamik inimesi usub seda. Vangide kohal ja taga põleb lõkketuli. Lõke tekitab palju varjusid koopa seintele. See lõke on nagu suvaline institutsioon või ametkond, mis toetab inimesi, kes petavad meid. Usa valitsus toetab G. W. Bush-i ja teisi poliitikuid, see ongi allikas ideedele, mis meile peale surutakse. Need varjud seintel on vangidele tõe, reaalsuse eksitamiseks, selles maailmas on just ideed need, mida need mehed meile peale suruvad. Minek sõtta on vari koopa seinal, mis eksitab meid tõe ja õigluse pähe. Kusjuures mitte keegi, või siis vähesed, julgevad või viitsivad neid ideid kahtluse alla seda ja nende päris tõde uurima hakata. Selle asemel nad vütavad selle omaks Platon kirjeldab headust nagu jõu ja energia omamist, nagu Päike, millel on energiat, et soojendada meie nahka
Impressionismil oli veel lühike järg voolu näol, mida nimetatakse neoimpressionismiks (neo = uus, seega uusimpressionism). Selle rajaja ning peaesindaja oli Georges Seurat (1859-1891). Neoimpressionistid uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, ja sellele vastavalt lõid siis oma teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena. Ka värvide valikul polnud kunstnik vaba, näiteks varjud võisid olla ainult valgustatud osa täiendvärvuses (sellised täiendvärvuste paarid on punane-roheline, sinine-oranz ja kollane-lilla). Nii jättis kogu maal eredavärvilise mosaiigi mulje ega meenutanud enam kuigivõrd looduses nähtut. 5 * http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 6 Ajavahemikul Pariisi Kommuunist kuni Suure Sotsialistliku
töölist. Pakkimine algas 25. augustil 1985. aastal ja lõppes 22. septembril samal aastal. Järgneva kahe nädala jooksul külastast projekti üle kolme millioni inimese. (www.christojeanneclaude.net) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 13 11. 1990-1991 Christo ja Jeanne-Claude valmistusid oma järgmiseks projektiks ,,The Umbrellas". Plaan oli püstitada kollased vihmavarjud Californias ja sinised varjud Jaapanis, samal ajal. 1990. aasta detsembris, peale pikki ettevalmistusi, olid esimesed terasest alused valmis vihmavarjude paigaldamiseks. 1991 septembril paigutati vihmavarjud omadele kohtadele 2000 töölise abiga. Californias asetati mõned alused helikopteritega kohtadele. Projekti lõplik maksumus ulatus 26 millioni dollarini. 7. septembriks oli 1340 sinist vihmavarju Ibarakis ja 1760 kollast vihmavarju Tejon Ranch'is, lõuna Californias paigaldatud. Kunstiteos avati vaatamiseks 9
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal : ERICH KARL HUGO ADAMSON Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Lenne Lahtvee Kunda 2009 Erich Karl Hugo Adamson ehk Adamson-Eric, nagu ta ennast hiljem ise nimetas sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Ta oli pere kuuest lapsest neljas, tema isa töötas Tartus riidekaupmehena ning tema ema oli kunstnik. Eric õppis vene õppekeelega Aleksander Esimese gümnaasiumis, kus olid head õpetajad ja kus pandi rõhku klassikalistele keeltele. Sellest koolist oleks olnud kerge astuda tolleaegsesse Tartu Ülikooli. Vabadussõda ja Eesti Vabariigi sünd kaotasid tsaarinimedega õppeasutused ja Aleksandri gümnaasiumi hoones hakkas tööle Hugo Treffneri gümnaasium. Seal jõudis Eric õppida vaid ühe aasta. Räägitakse, et välja lõid tema sünnipärased voorused otsuste sõltumatus, autoriteetide mittetunnustamine ja teatav kange...
Taju 1. Millised on sügavustaju monokulaarsed tunnused? Tunnused: · Interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed
J. Daguerre dagerrotüüpia leiutamine, pildistas valgustundlikuks muudetud metall või klaasplaatidele, F. Talbot leiutas kaheastmelise fototehnika, kus negatiivist saab kopeerida piiramatu arv positiive, Nadar aeofotod, tegi pilte kuumaõhupalli pealt õhus. Impressionism (1870 1880, kunstivool) valguse ja varju mäng, peened nüansid, värvivarjundid, uudsed süzeed, uut moodi kujutamisviis, väikesed ja visandlikud erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus, varjud värviti värviliseks, hüljati traditsiooniline kompositsioon, motiiviks oli maastik, vabaõhumaalid, E. Manet, C. Monet tegi esimese impressionistliku maali, andis edasi looduse muutlikust, ,,Impressioon. Tõusev päike", ,,Palazzo Mula Veneetsias", ,,Roueni katedraal", P. Renoir mahedad ja südamlikud teosed, heledad ja puhtad toonid, pehmed pintslilöögid, ,,Vihmavarjud", ,,Aerutajad Chatou´s", ,,Kiik", E
Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid
Sokrates, kes, nagu tavaliselt Platoni teostes, on ka siin autori vaadete esitaja, palub oma kaasvestlejatel endale ettekujutada koobast, kus istuvad selliselt aheldatud inimesed, et nad on sunnitud vaatama koopa tagaseina poole ilma võimaluseta pead keerata ja pilku selja taha heita. Aheldatute selja taga asub lõke, mis valgustab koobast. Lõkke ja aheldatute vahel on aga sirm, mille kohal liigutatakse erinevaid asju, nii et tagant langev valgus jätab liigutatavatest asjadest koopa seinale varjud. Sokrates küsib nüüd kaasvestlejatelt, kas ei pea need koopas- viibijad paratamatult pidama varje tegelikkuseks, kui nad on kogu oma elu olnud sel viisil aheldatud. Ja kaasvestlejad nõustuvad temaga – on tõepoolest loomulik, et niisuguste aheldatute jaoks saavad varjud koopa seinal tegelikkuseks endaks. Varjud koopa seinal sümboliseerivad antud juhul meeltega tajutava maailma nähtusi. Platoni kujund annab väga hästi edasi seda, kuidas tema kujutab ette nähtuste ontoloogilist staatust
disainis tähtsaimate elementide esile toomisel. Mehed tihtipeale seostavad kollast kui väga hellasüdamelist, ,,lapsikut" värvi, seega ei ole soovitatav kasutada kollast reklaamimaks prestiizeid ja kalleid meeste tooteid keegi ei osta kollast ülikonda või kollast Mercedest. Kollane on ebastabiilne ja spontaanne värv, seega vädi seda värvi viitamaks ohutusele ja stabiilsusele. Hele kollane kipub valgesse kaduma, seega tihti vajab see tumedamat värvi, et seda esile tõsta. Kollased varjud on visuaalselt ebahuvitavad sest nad kaotavad oma rõõmsuse ja muutuvad tähtsusetuks. Tuhm kollane: tähendab ettevaatlikust, lagunemist, haigust ja kadedust Hele kollane: seostatakse intelligentsiga, värskusega ja õnnega Roheline: Roheline on looduse värv. See sümboliseerib kasvu, harmooniat, värskust ja viljakust. Rohelisel on tugev emotsionaalne kaja turvalisusele. Tumerohelist seostatakse tihti rahaga. Rohelisel on suure ravimisjõud
· Naistel ihu kollakas, riided valged, juuksed mustad. · Egiptuse kauneim naisportree oli Nefritete pea (vaarao abikaasa). · Vaarao puhul rõhutati nende jumalikkust. d. Teenijate ja orjade kujud hauakambris pidid teenima ülikuid teises elus. 7. Pinnakunst (maal, reljeef) a. Egiptuse poos: · Nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates. b. Käsitluslaad oli pinnaline: · Puudusid varjud ja värvivarjundid. c. Ruumilisus puudus: · Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud. d. Maagiline mõju: · Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud · Või jahiloom nooltest läbitud. Ilma sumerlaste suurepäraste leiutisteta, millega me praegu oma elu ette ei kujutagi oleks maailm ikka väga vaene, sest mida me teeksime ilma ratasteta või mis hakkaksid põllumehed peale ilma adrata. Ja mille poole saaksime ,,üles
Pea oli alati sirgelt püsti, pilk suunatud Kaitseehitised- võimsad kaugustesse Skulptuur- madal, perspektiiv puudus, figuuri Maal, Reljeef- nägu külgvaates, silmad otse, suurus olenes objektist. õlad otse, jalad külgvaates Loomade kujutamine- loomutruult, Käsitluslaad olid pinnaline, puudusid varjud, emotsioonid värvidel hele-tumeduse üleminek. Asend- kohmakas, istusid või seisid jäigas Ruumilisus- ei osatud edasi anda ruumi, poosis, käed palveks rinnale ristatud, prop tagapool olevad inimesed asetati ülemisse olid valed, rõhutati rassilist iseärasust. Nt ritta. lauge laup, pikk nina jne.
Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 8. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne. III Müsteeriumide villa Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid.
1668. aastal suri Titus, kes jättis oma isale oma imikust tütre. Titus ja ka Hendrikje olid enamasti modelliks Rembrandti portreedes. Pärast pankrotistumist tulid Rembrandti maalides Hendrikje näo ja keha jooned. Rembrandt suri 4. oktoobril 1669. Ta maeti märgistamata hauda Westerkerkis. Rembrandti maalimistehnika Rembrandti maalid olid pruunides toonides. Väga harva esineb ka punast tooni. Valgus esineb vasakult poolt. Maalid on pehmetes ja valguvates toonides. Varjud on samuti kerged ning hõredad. Rembrandt tõi hästi esile maalis olevaid tähtsaid inimesi ja asju. Kõrvalised isikud jäid rohkem tahaplaanile. Hea näide on näiteks '' Doktor Tulpi anatoomialoeng''. Doktor ja tema kõrval seisvad isikud on selgelt välja maalitud, kuid doktoris eemal olevad isikuid katab hägune vari. Enamus maalides on tehtud põhi objekt õhkese õlivärvi kihiga, mis annab juurde heledust ning põhi objekti ümbrus on värvitud suurema värvikihiga.
(1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab kõikvõimsa peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema perekonnaliikmete ja peaministri portreesid. Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Figuurid neis on tumedad ja esinevad lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil.
mõnikord kolmemõõtmelised ning sellised teoseid hakati nimetama assamblaazideks, mis ähmastasid piire maalikunsti ja skulptuuri vahel ning seadsid kahtluse alla ka elu ja kunsti piirid. Kui Johns'i loomingut iseloomustab kujundi lakoonilisus, siis Robert Rauschenberg'i (sünd 1925) loomingut iseloomustavad sõnad ülikülluslik, kuhjatud, barokne. 50ndatel alustas kunstnik ühevärviliste lõuendit maalimisega alguses üleni valgetega, mille ainsateks kujunditeks olid vaatajate varjud, siis üleni mustadega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud ajalehed ning maalikunst hakkas assamblaazidega asenduma. Ta on oma teostes kasutanud rikkalikult reaalseid esemeid, kuid neid õlivärvidega täiendanud (nt padi, tekk, linad kombinatioonis ,,Voodi" (1955) on tükati värvikihi all). Tuntud on ka tema maalid liiklusmärkide, teeviitade ja elektrilampidega. Kuulsaks on saanud Rauschenbergi konstruktsioon kolmest Coca-Cola pudelist, mis mõõdukalt
arvatakse olevat maalitud kunstniku enda näo järgi) Zenobius and Lucy. Sakraalne kooslus on paigutatud renessansile omasesse arhitektuurikeskkonda. Loomulik valgus, mis langeks maali sisse justkui vaataja poolt annab maalile erakordselt selge ja ruumilise ilme. Võib oletada, et vaataja suunas on aken vaatega kaunile aiale. Sammastes on tunda marmori läbikumavust. Figuurid on skulpturaalsed ja tõepärasust lisavad veelgi taustale moodustunud varjud. Majesteedi austamine (Adoration of the Magi) 1440-43 Puit diameeter 84 cm Staatliche Museen, Berliin See maal on valminud umbes viis aastat varem kui “Madonna lapsega ja pühakud”ning on maalitud sootuks tumedamates toonides. Rahvahulk on maalitud äärmiselt detailselt. Välja on toodud nii inimeste emotsioonid kui ka nende riietuse detailid. Vähem oluliseks pole kunsntik pidanud ka loomade ja maastiku täpset kujutamist
3. vitaminiseeritud; 4. maitsestatud piim, s.o pastöriseeritud piim lisanditega (nt kakao ja suhkur) Kvaliteet sõltub sellest, kuidas piima lüpstakse, transporditakse ja töödeltatakse. Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1. konsistents peab olema ühtlane, ei tohi esineda sadet; 2. maitse ja lõhn peavad olema puhtad; 3. värvus peab olema ühtlaselt valge, kollaka varjundiga, rasvata ehk kooritud piimal on sinikas varjud, maitsestatud piimal lisandi varjun. Rõõsk koor Saadakse tööstuslikult piima separeerimisel. Rasvasisalduse järgi jaotatakse koor: 1. 10%; 2. 20%; 3. 35%; 4. 38%. Pakkimise viisi järgi: 1. kilepakend; 2. purepakend; 3. plastiktops. Kvaliteet peab olema kõrvalmaitse ja -lõhnata, kergelt magusa maitsega. Värvus valgest kreemini. Konsistents ühtlane ja rasvatombukesteta. Piima ja rõõska koort säilitatakse puhtas ja hästi tuulutatavas ruumis
12. Vincent van Gogh (elu ja looming). Hollandlane. Sündis kirikuõpetaja peres, noorem vend. Arvas et hakkab tegelema misjonitööga. Umbes 20. aastaselt siirdub Hollandi äärealadele, kus hakkab tegema misjonitööd. Hakkas maalima, tahtis edasi anda emotsionaalsust. Esimesed tööd masendavad . Loobub misjonitööst ja õpib kunsti, aga akadeemiline haridus puudub. Hiljem läheb vennale appi. Perekonda ta ei loonud. Proovib rõõmsamalt maalida. Väga hea värvitunnetus. (Tool- varjud värvilised- sinakad rohekad). Tahtis teise kunstnikuga luua kogudust. ( "Kartulisööjad, Päevalilled, Saapad). Tegi endast portreid. Iseloomulik jõuline pintslitöö. Lõpetab elu enesetapuga. 13. Paul Gauguin (elu ja looming). Kõige eripärasema elulooga. Sündis Pariisis, kolisid Peruuse, kus möödub lapsepõlv. Prantsusmaale jõuab tagasi 7. aastaselt. Esimene töökoht kaubalaevastikkus, hiljem börsimaakler. Abielus ja peres 5 last. Varjatud kiindumus maalimise vastu. Meeldis
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Ernest Hemingway 1899-1961 Ta oli USA kodanik. Sõdades - kiirabiauto juht I MS-s Itaalia rindel; sõjakorrespondant Hispaania kodusõjas. Kirjanikest mõjutasid teda S.Anderson, G.Stein, E.Pound, S.Fitzgerald. Teoste ainestikku ammutas Pariisi, Aafrika ja Hispaania reisidelt. Nobeli preemia sai "Vanamees ja meri" eest Ta elu lõppes Kuubas hingelise kriisi tõttu vabasurma minnes. Teoste autobiograafilisus väljendub selles, et "Hüvasti relvad" ja "Päike tõuseb" raamatute peategelasi saab samastada ka H endaga. Biheivioristlik meetod - fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelasta käitumist ja kõnet, väliselt nähtavat - kuuldavat täpselt jäädvustades edasi anda hingeelu. Jäämäeteooria - nähtavat-kuuldavat on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest Jäämäe teooria seotud tekstistiiliga - ei püüa päevavalgele tuua nähtuste juuri, algeid, põhjuseid ja neid "ära seletada", vaid...
lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Egiptuse reljeefi- ning maalikunsti peetakse väga sarnasteks kuna reljeef on madal ja enamasti värviline. Sarnasusest lähtuvalt tuuakse tihti maali- ning reljeefikunst ühtse nimetuse alla pinnakunst.Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli antud nn egiptuse poosis:nägu külgvaates,silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates . Käsitluslaad oli pinnapealine,s.t puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Niisamuti ei osatud edasi anda ruumi tagapool olevaid inimesi asetati lihtsalt ülemisse ritta.Mida tähtsam oli inimene, seda suuremana teda kujutati.Et kõigele kujutatavale omistati maagilist mõju, siis pidi näiteks vaenlane olema alati maha paisatud ja jahi loom nooltest läbitud.Pooside ebaloomulikkusest hoolimata mõjus Egiptuse pinnakunst väga dekoratiivselt.Egiptuse meistrid olid joone käsitlemisel saavutanud suure kindluse:
Temalt pärineb mitmeid õpetuso, mis mõjutasid filosoofia arengut. IDEEDE ÕPETUS-tema järgi olemas 2 erinevat maailma: 1. ideede maailm, ehk tõeline tegelikkus. 2.muutuvate ja kaduvate asjade maailm ehk näiline tegelikkus. Neid maailmu võrdles ta koopaga, väljapool kodust asuvad ideed ja inimene näeb koopa seinal ainult nende varje, sellega ta mõistab, et inimesed asjade tegelikku olemust ei tea, seega kehalised esemed on vaid ideede ebatäiuslikud varjud. Platon pooldas hinge surematust, kui temaöt küsiti miks siis inimene järgmises elus õppima peab? Vastas Plato, et ta on pigem meenutab klunagi õpitut. Ta jagas ideed kolme kategooriasse: 1. Väärtusi sisaldavad ideed-headus, ilu 2. Looduseseneile vastavad ideed-tuli, vesi, jne. 3. Matemaatilisele suhtele vastavd ideed,. Kõige kõrgem neist on headuseidee. Maailma loomise kohta arvas Platon, et see loodud looja ehk DEMIURGI poolt
¤ Ilja Repin realism + ajaloo maal. Tuntuim vene realist. "Burlakid Volgal" , "Ivan Julm ja ta poeg" ¤ Ivan Siskin "Hommik männimetsas". IMPRESSIONISM Realismi edasiarendus. Kujutatakse seda mida nähakse (loodus). 1874. a. esimene grupinäitus. Põhimõte: Jäädvustada hetk. Uutmoodi maalimistehnika (teadus, tõe allikas, üks hetk, füüsika seadused VALGUSE kaudu). Vahetu kogemus on tähtsaim, tõetruum. Esemeid tuleb maalida nii nagu nähakse, mitte nii nagu teatakse. Varjud värvilised, maalid muutusid tasapinnalisemaks. Pintslilöögid olid nagu komad, kiire maalimine (valguse muutumise tõttu). Eeskujuks fotograafia. Tähtis pole see, mida kujutad, vaid kuidas kujutad. Maalitakse enda jaoks, mitte kirikule ega kellelegi teisele. Peamine motiiv on vabaõhumaal, maastik, maaliti üht ja sama motiivi mitu korda. Positiivsed kunstnikud. ¤ Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" sellest sai impr. ka nimetuse.
Ideed on muutumatud, neid ei saa hävitada. Nt: maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, ning kui inimene hakkab maja uuesti ehitama, juhindub ta maja ideest- maja on maja tänu maja ideele. Inimene võib küll surra, kuid inimese idee on jääv Koopamüüt- inimesed elavad justkui koopas, nad on aheldatud nii, et nad näevad koopaseina, kuna koopasuus jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varje, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale- need on varjud, mis asuvad väljaspool koobast. koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib tõelist olemust ehk ideede maailma. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku, ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattudes muutuvasse maailma, näeb hing ideede jäljendeid ja talle meenub , mida ta teadis varem. Olenevalt sellest, kui palju hing suudab meenutada, tuleb temast kas filosoof, kuningas, väejuht või kuni orjani välja
Siis astus ta pisut hämmeldunud ilmel oma tuppa. Võtnud lille kuuereväärilt, lõi ta kõhklema. Lõpuks tuli ta tagasi, astus pildi juurde ja uuris seda. Ähmases valguses, mis tungis läbi kreemikasvalgete siideesriiete, paistis portree nagu pisut muutununa. Näoilme oli teistsugune. Näis, nagu oleks suu ümber tekkinud mingi julm joon. See oli tõesti veider. Ta pöördus ümber, läks akna juurde ja tõmbas eesriide üles. Hele koiduvalgus voolas tuppa ja peletas fantastilised varjud hämaratesse nurkadesse, kuhu nad võbisedes lebama jäid. Kuid kummaline ilme, mida ta oli portree näol märganud, näis seal püsivat ja isegi selgemaks muutuvat. Terav värelev päikesevalgus näitas talle julma suujoont nii selgesti, nagu oleks ta end pärast mingi hirmsa teo kordasaatmist peeglist vaadanud." 7. Dorian otsustas elu põletada ja elada täiel rinnal, saagu mis saab. Ta teadis, et temaga ei juhtu midagi ja kogu halb läheb maalile.
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
Aldrin. Eesmärgiks oli Kuult võtta võimalikult palju pinnaseproove, mida kogunes ligi 22 kg 21 tunni ja 30 minuti viibimisel Kuul. 1970 ndate keskel on palju isikud ja grupid kahelnud Apollo 11 ekspeditsioonil. 1970ndatel väljastati esimesed raamatud seoses Amstrongi ja Aldrini kahtlusega viibimisel Kuul. On kirjutatud, et paljud asjad ei pidanud NASA poolt avaldatud ekspeditsiooni piltidel olema õiged. Nagu näiteks on ära toodud ameeriklaste lipu lehvimine Kuul(puudub tuul jne), varjud ja valgusallikate suunad piltidel jne. Kuul on ainult üks valgusallikas ja see on Päike. 2012 aastal on avaldatud fotod Kuu pinnast, kus asub ikka Ameerika lipp ja jäljed Apollo 11 ekspeditsioonist. 7. Tähtsaimaid uurimusi Kuu näiva liikumise ja kuuvarjutuste seaduspärasuste uurimine algas mitmes kohas hiljemalt 1 aastatuhandel e. Kr. Kuu kauguse ja mõõtmete määramisega tegelesid SamoseAristarchos(3saj. e.Kr.) ja Nikaia Hiparchos(2saj. e.Kr).
Tume sügise. Kajakate kisa Rannaäärsel veel Osa neist on lennus, Teine kaljudel. Pikk ja pnav piire Ilmub eemal veel; Sealt üks päeva kiire Pääsnud laintele. * Üks märtsihommik udune Üks märtsihommk udune Soos puude all hämarus. Ja pooles ringis kaugele Käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, Teed sulad, poriga. Nii kaugele kui näed sa- Mets udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjud Ja märjad oksad ripuvad Alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, Tuisk tume puude all, Kurb, kidur põõsas kurdab teel- Mis muremõte tal? * Me igapäev paremat loodame Me igapäev paremat loodame, See lootus meid alati perab. Me õndsamaid tunde ootame, See ootus meid abita jätab. Jah, hälli seest kuni hauani Viib enesepettuse sära. Ah, üda lööks külmaks rauani, Kaoks seegi pettus ära. *
seda nüüd poole väiksemana. Google arvas, et nii on logo parem lugeda ka väiksemates seadmetes. Lame disain hõlmabki logosid, ikoone, pilte ning teisi elemente, mida on võimalik veelgi lihtsamaks muuta. Kõik see peaks aitama veebilehel muutuda lihtsamaks ja kergemaks, et lasta kasutajal efektiivsemalt sisuni jõuda. Tulevikus on aga üsnagi tõenäoline, et lamedas disainis kerkivad esile sellised trendid nagu pikad varjud, elavad värvid, lihtne tüpograafia ja minimalism, kus elementide arv lehel viiakse miinimumini. Lameda disaini rikkalikum alternatiiv on aga material disain. See disainimuster keskendub ümber reljeefsete ja dünaamiliste elementide. Kasutatakse varju efekti ja liikumist, et luua realistlikum disain. Oma minimalistlikkusega on material disainil palju ühist lameda disainiga. Vahe on selles, et material disain annab visuaalselt sügavama tunde, kui lame disain
traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Päikesepiste e. kuumarabandus Päikesepiste ja kuumarabanduse tunnusteks on: · peavalu, mis päikesepiste puhul on sageli ootamatu ja tugev · nõrkus, peapööritus, nägu on ülemäära punane või kahvatu · silmade ees virvendab, võivad esineda tumedad varjud ja sädemed · rahutus, valud seljas, jalgades, vahel alakõhus · iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus · kehatemperatuur võib tõusta kuni 40 kraadini · vahel võib inimene olla uimane, ümbrusele mitte reageerida, võib minestada · tasakaaluhäired · hingeldamine, südamekloppimine · raskel juhul tekib lühiajaline teadvusekadu 6 Esmaabi päikesepiste saanud inimesele · vabastage päikesepiste saanud inimene riietest, et liigne soojus
III tund jäi vahele . IV tund: IMPRESSIONISM . Immpressioon prants. keel - mulje Claude Monet ''Tõusev päike'' 1873 Impressionismi põhimõte on jäädvustada mulje. UUTMOODI Kujutamisviis - toetuvad teadusele (nagu ka realistid). Impod rohkem füüsikale ja nende seadustele. Impode töödes on valgus peategelaseks. (Loodusesse maalima) Nad leiavad, et esemeid ei tule maalida nagu me neid teame vaid sellisena nagu me neid näeme. Impod värvivad ka varjud värvilisteks . Ruumilisus kaob ja tööd muutuvad tasapinnalisemaks. Nad pidid hästi kiiresti maalima, sest valgus ei ole koguaeg sama (õhtu, hommik). Peamiseks motiiviks mida nad kujutavad on maastik (just vabasõhus) Nad võivad ka maalida ühte ja sama motiivi mitu korda , kuna valgus muutub kogu aeg. Korraldavad kokku 8 rühmanäitust. Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta.
Tehisvalgustus kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa. Jaotatakse: 1) ülavalgustus: valgustid on laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritult 2) kombineeritud valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest; kohtvalgustus võib olla statsionaarne või teisaldatav. Ainult kohtvalgustuse kasutamine tööstuses ei ole lubatud, kuna sel juhul tekivad teravad varjud ja kontrastid. See väsitab silmi ja suurendab töövigastuste ohtu. Ülavalgustuse osa kombineeritud valgustuses peab olema vähemalt 10%. Ainult kunstliku valgustuse kasutamine tööstuses on lubatud üksnes sel juhul, kui seda nõuab tehnoloogia ,mis töötleb päevavalgust mitte taluvaid materjale. 8 Avarii- ehk hädavalgustus
pilvede põhiliik. Pilved tekivad kõrgusevahemikus 35 km. Pilvekihi paksus on tavaliselt 1 km, harvem kuni 2 km. Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja, halli või sinaka värvusega pilvkatte, mis võib kohati olla pisut kiulise ehitusega ja nõrgalt laineline. Päikese ja Kuu jaoks on nad poolläbipaistvad nagu mattklaas, aga kui pilved on väga tihedad, on nende asukohal nähtav heledam laik pilvede pinnal. Varjud tavaliselt puuduvad. 4 Kõrgkihtpilved tekivad kiudkihtpilvede tihenemisel ja hiljem muutuvad kihtsajupilvedeks. Nad koosnevad vihmapiiskade, lumehelveste ja jääkristallide segust. Sademeid tavaliselt ei anna ja optikisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Külmal poolaastal võib sadada nõrka vihma või lund. Nad jagunevad:
on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad.Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus.
olid ka nende kannatused. Kõik see viis nii kaugele, et hakati varastama. Ühe peotäie vilja varastamine võis sind juba vangilaagrisse viia. Meeleheitel emad tegid seda teadlikult, et nende vangistamise tagajärjel satuksid nende lapsed lastekodudesse, kus nad ellu jääksid . ,,See lokkav hoolimatus, millega küüditatuid koheldi, on raske nimetada teisiti, kui inimeste tahtlikuks hävitamiseks." ütleb A.Rahi-Tamm lõpetuseks. 4. Mineviku varjud tänases päevas 4.1 Asumiselt vabanemine Viimases peatükis räägin Siberist vabanemisest ja küüditamise tagajärgedest inimeste elus. Raamatus ,,Eestlaste küüditamine" kirjutab A.Rahi-Tamm, et küüditatute olukord läks paremaks alles peale Stalini surma. Esimesed otsused eriasumiselt vabastamise kohta tehti 1954. aastal. Alla 16- aastased lapsed vabastati asumisel viibijate piirangutest ja vanematel kui 16- aastastel lubati minna õppima vabalt valitud õppeasutusse.
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
· Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. · Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. · Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. · Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal). Neid tehnikaid olid ka varasemad kunstnikud mõnikord kasutanud, kuid impressionistid kasutasid neid pidevalt. Varasemaid näiteid leidub Frans Halsi, Peter Paul Rubensi, John Constable'i, Théodore Rousseau, Gustave Courbet', Camille Corot', Eugène Boudini ja Eugène Delacroix' töödes. Impressionistid kasutasid ära 19. sajandi keskel kasutusele tulnud ettesegatud värve tuubides, mis meenutavad tänapäeva hambapastatuube
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Toitlustusteenindus Carmen Kutan URMAS ALENDER Referaat Koolipoolne juhendaja: Marika Paulus Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 Urmas Alender............................................................................................................................4 Ruja............................................................................................................................................. 7 Kokkuvõte..................................................................................................................................10 Kasutatud ALLIKMAte...
VAIMASTVERE PÕHIKOOL Referaat EESTI LUULE JUHAN SÜTISTE Koosatas: 7.klass Juhendas: 2004 Sissejuhatus...1-2 Juhan Sütiste...3-4 Looming...5-6 Näiteid loomingust...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61). "Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid" eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale lahendus...
kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse - ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata (ideede algkujud). Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa abil. Inimesed on alatiselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid
Ette tuleb kujutada gruppi inimesi, kes on aheldatud koopa seina külge, näoga seina poole. Nad ei näe, mis toimub nende selja taga vaid suudavad näha ainult varje seinal, mis langevad seljataga olevatelt esemetelt. Kuna vangid on aheldatult olnud terve oma elu, peavad nad varje tõelisteks. Varjude üle arutatakse ja luuakse algelisi teaduseid. "Neil oli seal kombeks tänada ning austada seda, kes nägi kõige täpsemalt mööduvaid varje, mäletas kõige paremini, millised varjud neile tavaliselt eelnesid, järgnesid või esinesid samaaegselt, ja suutis selle põhjal kõige paremini ennustada, mis on tulemas."2 Rahuldudes ainult meeleliselt tajutava maailmaga, näeme vangide kombel vaid näilikku maailma. Reaalse maailma tajumiseks peab küündima selleni, mis paikneb selja taga. Ideede maailma saab vaid mõtlemise abiga. Platoni järgi kuulub kõige aluseks olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, ainult ideede maailma.
Mitte kõik, aga väga palju on võimalik. Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki . Parimad sõjamehed on aeg ja kannatlikkus Parim kättemaks vihale on NAER! Ära kunagi mine mööda võõraid jälgi. Tee oma jäljed ja kõnni mööda neid. Halb lähendab inimesi. Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada. Naerata alati päikesele vastu, siis jäävad varjud seljataha. Naerata, sest elu ei vääri pisaraid. Tõeliselt raisku on läinud see päev, mil sa pole kordagi naernud. Andke alati andeks vaenlastele, miski ei aja neid rohkem närvi! Ära ärata uinunud kurbust. Ükskõiksus on kõige hullem variant. Tihti üritame peita pisarad naeratuse taha, taipamata et meie silmad reedavad meid. Iga päev on lehekülg sinu eluloos. Õnn koputab kõigile uksele, kuid mitte kõik ei lase teda sisse.
mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid
ka vabaduse jätame, ja tulek on lõpmatu liginemine. kuid ainult nende ausa nime On inimesi, me võimalikult võtame. kes lähevad Ja meie otsus maksab palju, külmas ja rõskes õhtus. ei leita ilmas naist, ei meest, Nad lähevad kes oleks igal ajal julge ja lähevad ja kaitstud selle kohtu eest. ja nende ümber võbised varjud ja minek on lõpmatu eemaldumine. Doris Kareva Triin Soomets “raamat” Elul ei ole lugu, ma endast ei räägi elu on loomine. ma ootan kinni ja vait Kas on nii, et me saame kui mu avad kõik, mida soovime? olen su lendav vaip
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
