Rembrandt Harmensz van Rijn (0)

Referaat
Rembrandt Harmensz van Rijn
Sisukord:
3) Sissejuhatus
4) Peatükid
8) Kokkuvõte
9) Allikad
10) Lisa
Sissejuhatus
Järgnevas tekstis tuleb juttu Rembrandt Harmensz van Rijni elust ning tema maalidest. Valisin tema, sest olen huvitatud barokk aja maalidest, nende kujutlusest, toonidest ja teguviisist. Sooviksin teada saada Rembrandti elust. Mis oli tema maalimisviis ning millised on tema kuulsamad teosed?
Rembrandti perekond
Rembrandt sündis 15. juulil 1606. aastal Hollandis Leideni külas. Ta oli väga lihtsa päritoluga, nimelt oli ta veskiomaniku üheksas laps. Pärast seda, kui ta oli asunud elama Amsterdami, mis toimus 1631. aastal, abiellus ta kolm aastat hiljem Saskia van Uylenburghiga. Saskia oli pärit rikkast perekonnast, kes kindlustas majanduslikult Rembrandti, kuid kuna ta oli kuulsamaid kunstnike Hollandis, siis külastasid ja tegid tellimusi rikkad inimesed. Tema tööde eest maksti palju raha ning Rembrandt suples rahas. Ta võis endale lubada kõike. Ta oli kirglik kollektsionäär, mis tõi veel rohkem kuulsust . Ta majas oli antiikskulptuure, Itaalia renessansikunsti, relvi, idamaiseid iluesemeid ning mitmesuguseid eksootilisi haruldusi. 1642. aastal tabas Rembrandti suur allakäik. Saskia sünnitas Rembrandtile neli last, kellest üks jäi elama. Ülejäänud surid sünnitusel. Ellu jäi ainult poeg Titus . Aasta pärast Tituse sündi suri Saskia 29. aastaselt tuberkuloosi. Pärast Saskia surma halvenesid Rembrandti suhted ka naise vanematega. 1650 . aastatel kuulutati Rembrandt maksejõuetuks võlgnikuks. Ta kolis koos eelmises majas teeninud teenijaga vaesesse linnaossa juudikvartali lähedusse. Teenijanna nimi oli Hendrikje Stoffel. Järgnesid ikkagi rasked ajad. Rembrandt oli endiselt vaene kuigi tegi kuulsaid teoseid. 1668 . aastal suri Titus. 1663. aastal suri Rembrandtiga vabaabielus olnud Hendrikje Stoffel. 1668. aastal suri Titus, kes jättis oma isale oma imikust tütre. Titus ja ka Hendrikje olid enamasti modelliks Rembrandti portreedes. Pärast pankrotistumist tulid Rembrandti maalides Hendrikje näo ja keha jooned. Rembrandt suri 4. oktoobril 1669 . Ta maeti märgistamata hauda Westerkerkis.
Rembrandti maalimistehnika
Rembrandti maalid olid pruunides toonides. Väga harva esineb ka punast tooni. Valgus esineb vasakult poolt. Maalid on pehmetes ja valguvates toonides. Varjud on samuti kerged ning hõredad. Rembrandt tõi hästi esile maalis olevaid tähtsaid inimesi ja asju. Kõrvalised isikud jäid rohkem tahaplaanile. Hea näide on näiteks ’’ Doktor Tulpi anatoomialoeng’’. Doktor ja tema kõrval seisvad isikud on selgelt välja maalitud, kuid doktoris eemal olevad isikuid katab hägune vari. Enamus maalides on tehtud põhi objekt õhkese õlivärvi kihiga , mis annab juurde heledust ning põhi objekti ümbrus on värvitud suurema värvikihiga.
Rembrandti eripäraks võrreldes teisi tolleaegseid kunstnikke, oli tema pehmekäeliselt tõmmatud kujud. Neis ei ole järske kurve vaid kõik on lauged. Pehmekäelisus tegigi temast Madalmaade kuulsaima kunstnikku. Seda on hästi näha ’’Jõemäestik varemetega mägedes’’. Pintsli tõmbed on tõmmatud küljelt ning tõmmatud lauge joonega üle pildi.
Rembrandti armastas maalida autoportreesid. Modellideks oligi ta ise, pere, sõbrad, kuid ka maalide tellijad. Tema karjääri algusaegadel meeldis talle joonistada Amsterdami bürgereid ja nende naisi, kuid oma elu lõpuaegadel maalis ta palju kortsus vanureid. Ta tegi oma eluajal 52 autoportreed. Lisaks joonistas ta loodust. Rembrandt nägi loodust dünaamilisena ja tundeküllasena. Veel maalis ta ka grupiportreesid. Grupiportrees kujutatakse mitut inimest. See tõi Rembrandtile esimese kuulsuse Amsterdamis, kui ta maalis ’’ Doktor Tulpi anatoomialoeng’’.
Rembrandti maalid
Rembrandt sai kuulsaks oma grupiportreega ’’Doktor Tulpi anatoomialoeng’’, mis on maalitud hallides toonides. See on toonide suhtes järsk ning kui võrrelda seda pilti teiste tema loodud piltidega, siis seal tuleb välja puhtus . Ta kasutab maali puhul n.ö. keldrivalgust. Maal ise räägib sellest, kuidas doktor õpetab käe ehitust ning õpilased on laiba ümber ja uurivad seda. Üks õpilane on kergelt kohkunud või hirmul, kuid ülejäänud on vägagi uurivad. Õpilased hoiavad käes pabereid kuhu nad kirjutavad ilmselt õpitut ülesse. Asukoht on kusagil maaaluses ruumis, sest valgus langeb kõrgelt ning ainult ühest suunast. Kirik see ei saa olla, sest laiba lahkamine oli vastu kiriku usule .
Ta maalis hästi palju oma naisest autoportreesid millest kuulsaim on ’’Saskia van Uylenburgh’’. See on maalitud punakas pruunides toonides ning see kujutab Rembrandti naist uhkes kleidis ning kannab kuldseid ehteid kõrvas ning käel. Saskia asetseb küljega. Naine on pildil üpris tõsine kuid õnnelik.
Suuri probleeme tekitas ’’Öine vahtkond ’’, mis oli tellimustöö. Rembrandt näitas välja seal oma uusi mõtteid kuid sellega ei oldud rahul. Maal kujutab mitmeid Amsterdami sõdureid, kes oleks nagu kiiruga voodist välja aetud . Põhiplaanile on toodud kapten Frans Banning Cocq ja leitnant Willem van Ruetenburgh. Kuid kui võrrelda seda ’’Doktor Tulpi anatoomialoenguga’’ siis ’’Öises vahtkonnas’’ on ta lisaks kapteni ja leitnant rõhutamisel, rõhutanud nende taga olevat kuldses kleidis tüdrukut. Paljudele ei meeldinud selline mõte ning tellija polnud nõus maksma. Asi jõudis isegi kohtuni välja. Inimesed arvavad ekslikult, et tegevus toimub öösel, kuid tegelikult on Rembrandt seda kujutanud lõunasel ajal.
’’ Maastik veskiga’’ (’’The Mill’’) tuleb suurepäraselt esile Rembrandti pehmekäelisus ja pruunjas tooni kasutus. Ta on maalinud loodust, kus on kujutatud veskit mäel ning viite inimest. Tegu võib olla Rembrandti sünnikohaga, sest isa oli veski omanik. Pildil on kujutatud ilmselt perekonda, sest nooremat sorti naine tuleb koos lapsega veski juurest ning suunduvad mehe ja jões pesu peseva vanema naise poole. Maastik oleks nagu voolav. Esile on toodud veski. Sinna on rohkem valgust suunatud, kuid allpool tegutsevad inimesed on jäetud pehmesse pruunjas toonides varju.
Hollandi kunstnikule meeldis ka maalida piibliteemalisi maalinguid. Üks on neist ’’Püha perekond’’, kus ta on kujutanud Maarjat, kuid see võib ka olla noor perenaine , hälli poole kummardub. Ülevalt vasakult nurgast on esile toodud kolm langevat inglit. See toob esile veel rohkem perenaise õrnust. Tahaplaanile on jäetud peremees kes teeb tööd. ’’Püha perekonnast’’ sai alguse ka see, et Rembrandt hakkas inimest nägema lähemalt, mis avas temas tundevarjundeid ja psühholoogilisi nüansse, mida polnud ükski Hollandi kunstnik sedavõrd ilmekalt tabanud.
Kokkuvõte
Rembrandti elu oli tema eluaastate alguses lihtne. Töid oli käega sega. Tal oli kõrval alati rikkast perekonnast pärit abikaasa ning üks poeg. Sel eluajal maalis ta palju suursuguseid maale, mis tõid tema perekonda leiba ja kuulsust. Talle tegid palju rikkad Madalmaade, kui ka mujalt pärit inimesed tellimustöid. Pärast abikaasa surma hakkas Rembrandti elu allakäik. Tema uues stiilis tööd ei meeldinud enam ning talle tagastati paljud maalid. Pärast abikaasa surma oli Rembrandt vabaabielus oma teenijannaga. Nad elasid maksejõuetute võlgnikena Amsterdami vaesemais linnaosas. Sel ajal hakkas Rembrandtil kuulsus tagasi tulema , kuid see ei kestnud kaua. Tema maalid läksid aina süngemaks. Käes oli tema eluaja lõpp. Sel ajal ta tegigi oma kuulsaimad tööd, kuid tol ajal need ei paistnud silma. Pärast poja ja naise surma heitis ka Rembrandt hinge. Ta maeti vaeste surnuaeda.
Kasutatud allikad
´´Madalmaade maalikunst XV- XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste , Evi Pihlak
´´Kunstiajalugu’’ M. V. Alpatov
Ajaloo õpik
en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt
ENE
Lisa
Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens , a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning hollandlased Rembrandt ja F. Halsi.
Kui Rembrandt elas veel Leidenis, siis käis alla aasta ülikoolis. Kuna talle meeldis kunst , siis ta läks Jacob van Swanenburghi ateljeesse õppima ning siirdus pärast seda Amsterdami Pieter Lastmani juurde, kes oli itaaliapärase suuna järgija. Kui Rembrandt avas oma ateljee , siis tulid ka tema juurde rohkelt õpilasi. Nendeks olid Govert Flinck, Ferdinand Bol, Gerald Dou ja veel palju teisi. Nemad olid Rembrandt õpetuste otsesed levitajad .