................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis.............................................................................................................................7 1.2.4 Fuksiin.............................................................................................................................7 1.3 Muud tervendamisel kasutatavad värvid............................................................................... 7 1.3.1 Indigo..............................................................................................................................7 1.3.2 Valge...............................................................................................................................8 1.3.3 Roosa...........................................................................................................
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni
REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris.
mõjuvõimas kommunikatsioonivahend, mistõttu ta on nii oluline disainielement.rv valgus ning valgus on elu allikas. On olemas neli tooniperekonda - jahedapõhjalised, soojapõhjalised, sinisest või kollasest tulenevad. Igasse gruppi kuuluvad kõik spektrivarjundid, seega ei ole värviskeemi vaja joonistada rohkem kui ühest grupist. Õigupoolest, kui me seda teeksime, siis see mõjuks negatiivsena. Kui mistahes joonise juures kasutatud värvid kuuluvad kõik samasse gruppi, moodustavad need seose, mis kaitseb iga varjundi positiivset tähendust. Seetõttu on oluline teha kindlaks, milline värvigrupp ehk psühholoogiline värviperekond esindab kõige paremini soovitud eesmärki. Sellega luuakse raamistik, mille raames disainerid võivad vabalt töötada, kindlad teadmises, et antud värviskeem täidab oma funktsiooni. Peaaegu kõik tänapäeva kujundid tahavad kombineerida kaasaegse efektiivsuse ja hooliva sõbralikkuse.
Valge on meie elus nagu paus, järelemõtlemine. Valge ei tekita emotsioone. Pikaaegne viibimine valges ümbruses võib põhjustada tühjus- ja üksindustunde. Lapsed, kes end üksikuna tunnevat, võivad peljata valget. Erinevate esemetega täidetud ruumis moodustab valge neutraalse fooni, võimaldades kunstiteostel, mööblil või lilledel mõjule pääseda. Värviliste pindadega vaheldudes loob valge avarus- ja puhtustunde. Valge heleduse kõrval intensiivistuvad ja kirgastuvad kromaatilised värvid. Siiski tuleks vältida paljude erinevate värvide samaaegseid vastandamisi valgega, sest need võivad muutuda ärritavaks ja silmi väsitavaks. HALL Keskmine hall on meie silmadele kõige rahulikumana tajutav värv,
pinduheleduselt omavahel võrrelda. Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Kõrvuti asetsevad värvid moodustavad värvikoosluse ehk värvikompositsiooni s.t. harmooniat ja tasakaalu. HARMOONIA Värvikompositsioon on harmooniline kui ta on koostatud kas kontrastipõhimõttel või sarnaste omaduste lähendamisel. Seega klassikaliselt harmoonilised värvikombinatsioonid on: Ühe värvitooni heledus-tumedusastmed.Ühe värvi erinevad toonid loovad ruumilise tunde. Samaväärsusringid värvid igal ringil on samaväärsed. Kõik värvid on
ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Soe koloriit Kui me valime värvid värviringi soojemalt poolelt, saame sooja koloriidi. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. G.Klimti soojas koloriidis maal "Suudlus" 11
Valge tuba, valge mööbel ja valged tekstiilid ja kogu tulemus meenutab Lumekuninganna lossi. Valged seinad ja erivärvi mööbel mõjuvad koos väga hästi ja ruum on suur ning puhas. 9 Värvid arhitektuuris Värvidel on äärmiselt tähtis roll arhitektuuris. Värid panevad inimest vaadeldavat hoonet tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia kja tihtipeale ka tema otstarbe. Caja de Compensacion Los Heroes büroohoone Elamuhoone 10 Santorini saare sinised kirikukuplid MUSAC, Kaasaegsekunstimuuseum Castillas Kaasaegne elamuhoone 11 Kasutatud materjalid 1. ,,Värviõpetus" M. Tammert, OÜ Aimwell, 2006 2. ,,Kompositsiooni õpetus" E
Kõik kommentaarid