VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAL (0)

VALGUS JA  VALGUSTUS  
TÖÖKOHAS
Merlin -Hans Hiiekivi
1
Sissejuhatus

Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse 
mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate 
valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, 
valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese 
valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide 
tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. 

Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, 
mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid 
mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab 
tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning 
silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket 
ja arengut. 
2
Valguse liigitus

Valgust liigitatakse spektri ehk 
värvi järgi. Värv tuleneb valguse 
lainepikkusest. 
3
Ultravalgus  

inimese  silmale  nähtamatu valgus, mille 
lainepikkus  on λ = 10…380 nm. 

Ultravalgust kirjeldab UV indeks, mis 
näitab ultravalguse intensiivsust ja mille 
mõõtühikuks on 1 mW/m2 . 

Ultravalgust  indeksiga  alla 2 võib pidada 
inimesele ohutuks, väärtustel 3-5 on 
mõistlik esmakordsel päevitamisel 
piirduda 30-60 minutiga. Kui indeksi 
väärtus on üle 5, tuleb päikese käes 
töötamisega olla ettevaatlik, 
ultravalguse ohtlik kogus võib tekitada 
nahavähi
4
Nähtav valgus

laine sagedus jääb vahemikku 1014 
Hz...1015 Hz ja lainepikkus vahemikus λ 
= 380...760 nm. 

Sellise sagedusega elektromagnetlaineid 
nimetatakse valguseks. 
5
Infravalgus  

Lainepikkusel λ = 760 nm...1 mm on 
lained inimsilmale nähtamatud. 

Infravalgust kiirgavad kõik kehad, mille 
temperatuur on ümbritseva keskkonna 
temperatuurist kõrgem (näiteks, 
radiaator , triikraud, inimkeha ). 
6
Loomulik valgustus
. Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid 
valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. 

Ajaliselt väga  muutliku  päevavalguse hindamiseks 
kasutatakse suhtelist näitajat - loomuliku 
päevavalguse tegurit (e). 
e=E_S/E_V *100%

ES –  valgustihedus  töötasapinnal (0,8 m 
põrandapinnast)

EV - väline valgustihedus pilvise ilmaga.

 (e)- valgustustiheduse protsent  ruumis samal 
momendil mõljuvast välisvalgustusest rõhtpinnas, kui 
selle valgustamisest  otsesed  päikesekiired osa ei 
võta. 
7
Tehisvalgustus

kasutatakse, kui loomulikust valgustusest ei piisa.

Jaotatakse:
1) ülavalgustus: valgustid on  laes  paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritult
2)  kombineeritud  valgustus, mis koosneb ülavalgustusest ja 
kohtvalgustusest;

kohtvalgustus võib olla  statsionaarne  või teisaldatav.

Ainult kohtvalgustuse kasutamine tööstuses ei ole lubatud, 
kuna sel juhul tekivad  teravad  varjud ja  kontrastid . See väsitab 
silmi ja suurendab töövigastuste ohtu.

Ülavalgustuse osa kombineeritud valgustuses peab olema 
vähemalt 10%.

Ainult kunstliku valgustuse kasutamine tööstuses on lubatud 
üksnes sel juhul, kui seda nõuab  tehnoloogia  ,mis töötleb 
päevavalgust mitte taluvaid materjale. 
8
Avarii- ehk hädavalgustus 
peab  aitama  tööprotsessid ohutult lõpetada, ohutult hoonest või 
ruumist lahkuda ning päästjatel või remondimeestel oma tööd teha. 

jaguneb: 
  evakuatsiooniteede hädavalgustuseks, 
  evakuatsioonimärkide valgustamiseks,
   avatud ala paanikavältimisvalgustuseks, 
  riskialavalgustuseks.

Valgustitena kasutatakse põhiliselt hõõglampe ja 
päevavalguslampe

Päevavalguslampe kasutatakse täpsema töö puhul. Nende 
puuduseks on  valgusvoo  kõikumine, mida nimetatakse 
stroboskoopiliseks efektiks.

Sellest saab  vabaneda , kui
- lambid lülitada vooluvõrgu erinevatesse faasidesse
- nihutada  lampe  kondensaatorite abil.
9
Hõõglamp

Põleb kiiresti läbi sest mõnes kohas on 
hõõgniit  paratamatult pisut peenem, aga 
sellises kohas on tema takistus suurem ja 
vastavalt elektrivoolu seadustele ka 
soojuse eraldumine ning temperatuuri 
tõus, mis veelgi kiirendavad selles kohas 
niidi peenemaks põlemist. 

Lisaks on hõõglambil vähene kasutegur: 
ainult 5–10% tarbitavast elektrienergiast 
muudab hõõglamp valguseks, ülejäänud 
90–95% energiat muundub tarbetuks või 
kahjulikuks soojuseks.
10
Halogeenlamp

Väga kuum, mõnel juhul isegi üle 500 ºC. 

Kvartsklaasist kolbi läbib ka kahjulik UV kiirgus, mille 
kõrvaldamiseks võib valgustil olla vastav kaitseklaas.

Hõõgniidi aurustumist ja kolvi mustumist takistavad 
täitegaasile lisatud halogeenid ( jood  ja broom), mis 
võimaldavad tõsta hõõgniidi töötemperatuuri ja 
valgusviljakust 30% ja tööiga 2–4 korda. Hõõgniidilt 
aurustunud  osakesed sadestuvad tagasi, eelistades 
kuumemaid (peenemaid) kohti. 

Volframi  ja halogeeni ühendite sadestamise tõkestamiseks 
kolvi  seintele  on kolvisisene temperatuur viidud 300–600 C-
ni. 

Kõrge temperatuur suurendab halogeenlampide 
tuleohtlikkust. Samuti on nende miinuseks sageli ka 
ultraviolettkiirgus, mis võib kahjulikult mõjuda näiteks 
tapeetide , tekstiilide ja maalide värvidele.
11
Säästu e. Luminofoorlamp

Tuntud ka päevavalguslampide (torukujulised) ja kompaktlampide 
(koosnevad tavaliselt mitmest väiksemast torust) nime all. Selle 
lambi  kolb  on täidetud madalarõhulise elavhõbedaauruga, millele on 
lisatud argooni või krüptooni (100–200 Pa). Süütamiseks on neis 
lampides etteköetavad  elektroodid , mis elektrivoolu toimel 
kuumenevad  kuni 1000C ja hakkavad intensiivselt eraldama 
elektrone. 

Elektrivälja toimel kiirendatud elektronid põrkuvad elavhõbedaauru 
aatomitega ja viivad väliskatte elektrone ebastabiilsetesse 
ergastatud seisunditesse, millest nad kohe langevad tagasi 
stabiilsele põhinivoole, kiirates seejuures energia ülejäägi UV-
kiirguse footonina. 

Valgusviljakus on tavaliselt vahemikus 50–100 lm/W, seega vähemalt 
viis korda suurem kui tavahõõglampidel (10–20 lm/W), ja tööiga 
5000–15 000 tundi, mis ületab hõõglambi oma ca 10 korda. Niisiis 
vähendaks hõõglampide asendamine luminofoorlampidega 
valgustuseks kuluvat  elektrienergia  hulka umbes viis korda nii igas 
peres kui ka riigi mastaabis.
12
LED lamp 

Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri 
suurune kahest  erinevast  pooljuhist koosnev kiip, mis on 
paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. 

Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub 
LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja 
kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on 
alumiinium,  arseen , gallium,  indium , fosfor ja  lämmastik . 

Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab 
tööks vaid mõnevoldilist alalispinget, ning tarbides vaid 1 
vati voolu, võib anda mitmekümne luumeni jagu valgust. 

erakordselt pikk tööIga (50 000–100 000 tundi)

väike tööpinge ja minimaalne soojenemine, 

suur põrutuskindlus. 
13
Elektripirnide võrdlus

Energiaklassid jagunevad järgmiste  protsentide  
alusel ( energiatarve  võrreldes nn. 
standardvalgustiga)

Mida kõrgem klass, seda parem on luumenite ja 
võimsuse suhe.

Võimsus arvestatakse elektritarbe järgi ning 
oodatav eluiga on antud hinnanguga, et lamp 
põleb päevas keskmiselt kolm tundi.

Üks viise  pirni  efektiivsuse hindamiseks on 
arvutada, mitu luumenit see vati kohta toodab

Tabel 2. Lampide andmed
14
Võttes lisaks arvesse 20000 tunnise oodatava  eluea  on selge, et 
LED  pirn parim ja pikemas perspektiivis  odavaim
Heledustemperatuur võrdleb musta keha ja mittemusta keha 
kiirgusspektrit ning on sellise musta keha temperatuur (K), mille 
heledus on sama suur kui vaadeldud mittemustal kehal. 
Tabel 3.  Valguste  heledused
15
1. Valgustuse valimine
Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö 
iseloomule . Mida täpsem on töö, seda  suurem peab olema 
valgustatus. 
10-200 luksi  ebatäpse töö korral, näiteks koridorides ja 
ruumides, kus lugemine ei ole vajalik. Minimaalne 
valgustatus, et eraldada objekte, on 10 lx. 

200-800 luksi  normaalseteks toiminguteks  nagu 
lugemine, masinatel töötamine, komplekteerimine            
                   200 lx on piisav, kui informatsiooni on palju 
ja taustpinnakontrast piisav, näiteks mustad tähed 
trükitud valgele paberile                                                     
                suurem  kontrast  on vajalik, kui detailid on 
väikesed ja kontrast ebapiisav

800-3000 lx eriotstarbeks. 
16
Valgustuse mõju tervisele ja töövõimele

Kuni viimase ajani oli levinud seisukoht: mida tugevam 
on tehisvalgustus, seda vähem silmad väsivad ja seda 
suurem on tööviljakus. 

Nüüdisajal arvatakse, et ka liialt suur valgustatus on 
silmadele halb. 

Joonis 1. Valguse ja töösoorituse  korrelatsioon
17
Kunstliku valguse ohud
Valgustusvigadest tulenevad tervisehäired:
•ebamugavustunne kuni räiguseni välja
•väsimus
• peavalud
•roidumus
•erinevad silmahädad(väsivad silmalihased, 
punetavad  silmad)
•süvenev stressiseisund (töötahte kadu, 
vead töös) .
18
Valguse pimestav mõju

Kuvar ei tohi asetseda  akna juures, kuna tausta 
eredus põhjustab otsest pimestamist. 

Akna pilt ei tohi samuti peegelduda kuvari 
ekraanilt - kaudne pimestamine.

Halba valguslahendust iseloomustab termin 
räigus, mis kujutab endast pimestusest või 
peegeldusest tekkivat nägemisaistingut. 
Tööruumide valguslahenduse väljatöötamisel 
tuleks teha ka töökohtade räigusarvutused.

Valguse üledoosi vältimiseks on hea kasutada 
juhitavat  valgustust . 
19
Lisad
•Tabel 4: 1.Ajagraafik
Tegevus/kuupäev
10-
17-
24.0
2-8. 
9-15.  16-22.  23.-29.  30.03
6-12. 
13-
20-
16. 02 23. 02 2- 
03
03
03
03
-5.04
04
19. 
26.04
1.03
04
Lähteandmete  valik  xxxxx  xxxxx  
 
 
 
 
 
 
 
 
Kirjanduse otsimine
 
 
 
 
 
xxxxx
xxxxx
xxxxx xxxxx xxxxx  
x
Kirjandusega 
 
 
 
 
 
 
 
xxxxx xxxxx    xxxx   
tutvumine
x
Vormistamine
 
 
 
 
 
 
 
 
 
xxxxx    
x
xxxxx
Esitamine ja 
 
 
 
 
 
 
 
 
   
 
           
kaitsmine
x
Retsensioon
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
           
x
Tabel 5: 2.Ajaraafik
10-16. 02
10-16.  17-23. 02
24.02 2-8.  9-15. 
16.-
23.-
30.03-
6-12. 
13-19. 
02
- 1.03
03
03
22.03
29. 
5.04
04
04
03
Lähteandmete valik
xxxxx
xxxxx
 
 
 
 
 
 
 
 
Kirjanduse otsimine
 
 
 
 
xxxxx xxxxx xxxxx
xxxxx
xxxx
 
Kirjandusega 
 
 
 
 
 
 
xxxxx
xxxxx
xxxxx
 
tutvumine
Arvutused
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vormistamine
 
 
 
 
 
 
 
 
xxxxx
xxx
Esitamine ja 
 
 
 
 
 
 
 
 
xx
       x
kaitsmine
Retsensioon
 
 
 
 
 
 
 
 
 
       x
20
Kasutatud kirjandus

[1]  Tint, P. (2007). Töökeskkond ja ohutus. Tallinn: TTÜ Kirjastus.

[2] Ülu Kristjuhan. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli 
Kirjastus. 49-53 lk.. 

 [3] www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc

[4]  https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344

[5]  http://www.fagerhult.com/ee/Lighting-control/e-Sense2/e-Sense-ActiLume/Paigaldamise-naide-e-Sense-ActiLume -
klassiruumis/

[6]  http://www.aripaev.ee/uudised/2015/02/22/saastev-valgus-nouab-investeerimist

[7]  http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8465

[8]  http://www.hkhk.edu.ee/valgus/valgus.html

[9] K. Tarkpea ja H. Voolaid, Elektromagnetism, Maurus, 2013. 

[10] E. standardikeskus, Valgus ja valgustus - Töökohavalgustus, Tallinn: Eesti standardikeskus, 2003. 

[11] „SI süsteemi ühikud,“ 4 märts 2015. [Võrgumaterjal]. Available:  https://et.wikipedia.org/wiki/SI-s%C3%BCstee mi_
%C3%BChikud. [Kasutatud 24 aprill 2016]. 

[12] T. Tamm, Praktiline valgutustehnika, Tallinn: EETEL-EKSPERT, 2011. 

[13] „Luks,“ 13 märts 2013. [Võrgumaterjal]. Available:  https://et.wikipedia.org/wiki/Luks. [Kasutatud 2014 märts 2016]. 

[15] E. Standardikeskus, Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine, Tallinn, 2008. 
21

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Valguse liigitus
• Ultravalgus
• Nähtav valgus
• Infravalgus
• Loomulik valgustus
• Tehisvalgustus
• Avarii- ehk hädavalgustus
• Hõõglamp
• Halogeenlamp
• Säästu e. Luminofoorlamp
• LED lamp
• Elektripirnide võrdlus
• Slide 15
• 1. Valgustuse valimine
• Valgustuse mõju tervisele ja töövõimele
• Kunstliku valguse ohud
• Valguse pimestav mõju
• Lisad
• Kasutatud kirjandus