Juugendstiil, impressionism, fovism, ekspressionism, kubism,Henri de Toulouse-Lautrec, Cezanne, Gauguin, van gogh (0)

Realism  
Kui romantikud   kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need 
olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja 
ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid  seda, mida 
nägid . See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende 
arvates oli realistide  temaatika  (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, 
tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. 
 
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud 
erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut 
ülevalt vasakule suunatud valgusallikas . Maali kujundasid tumedalt 
heledale üle minevad värvid. 
 
Impressionism  
Eelkõige  oldi huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide 
jäädvustamisest.  
Otse looduses  maalides  oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti 
töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. 
Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja 
laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke 
mosaiigitaoline pind.  
Selline  maalimisviis  aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus 
harjumatule  silmale   
visandlik. 
 
Värviefekti  tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel 
võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti 
lasevad üksteisel veel erksamatena paista.  
Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole 
kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi 
päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. 
Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli 
tehtud. 
Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. 
Ei olnud oluline ka traditsiooniline  kompositsioon pildis. 
Impressionistid  jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis 
ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu 
poleks maalile ära mahtunud. 
Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada 
valguse ja õhu kaudu.  Tavalises  päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid 
piirjooni – seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav  joonistus . 
Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. 
Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe 
ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja 
õhk  annavad  igale  väikesele  pinnale   lõpmatu   nüansirikkuse.  Et  seda 
2 
 
 
 
tabada,  maaliti  segamata  värvidega,  asetades  üksikuid  toone  väikeste, 
skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile.  
 
Juugendstiil  
Väljendusvahendiks on “joon”.  “Joon” väljendas stiili põhiolemust, 
mille põhirõhk omistati  tervete joonsete rütmide dekoratiivsele 
väärtusele. Selle kõige väljendamiseks pöörduti omakorda looduse 
poole. 
Pea kõikides stiilinäidetes on näha rõhuasetust taimemotiividele, kuigi 
tihti on need niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist 
algupära . Joon oli alati  dünaamiline  ja  voogav,  muutudes  kord laiemaks 
kord paksemaks, olles delikaatne või  siis agressiivne. Vastavalt 
meeleolule võis olla see kurviline või virvendav. 
Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika . Seda võib näha nii 
erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja 
religiooni sümboolikas. 
 
Juugendlik  maal  sarnaneb  vitraaži  või  vaibakavandiga.  Et  taotleda 
ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on  silmapiir  
tõstetud  silmapiirist  välja.  Iseloomulikud  on  sujuvad  ja  väljavenitatud 
figuurid,  rõhutatud  piirjooned  ja  selged  ühtlased  värvipinnad.  Maalide 
3 
 
 
 
temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris 
kujutamist  eelkõige   elusloodus   –  kasvavad  taimed,  väikesed  putukad, 
inimene kui looduse osa,  linnud  ja loomad. Nende kujutamisel  rõhutati  
kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi 
kunstiteoseid   eelkõige  dünaamilisus.  Looklevaid   kõverjooni   eelistati 
sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget 
sümmeetriat  harva.  Kujutatu  pidi  voolujooneliselt  ühinema  tervikuks, 
mis moodustas keerulisi kauneid ornamente.  
Juugendi  printsiip  oli  kõige  elava   ühtsuse   rõhutamine,  seepärast  näeb 
piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus  sujuvalt  
naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. 
 
 
Vincent van Gogh 
Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi 
anda elutruult.   Tema tööd on tulvil rahutust, kõik neis väriseb ja 
leegitseb, tema pintslitõmbed on tihti nagu tuleleegid. Huvitav ja 
iseloomulik on see, et van Gogh püüab siiski kindla, sünteetilise 
käsitlusviisi poole – kõiki neid rahutuid vorme ümbritsevad tugevad, 
julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne , 
jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle 
ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi 
loomisel. Tema värvid on heledad, eriti  armastas  ta helekollast. Van 
Goghile  kõlbas maalimiseks kõik, mida ta nägi ja mis teda ümbritses – 
maastik , inimfiguur,  kohviku  interjöör, pargivaade, vana  tool või paar 
vanu saapaid. Kõike seda maalis ta ta võrdse innu ja ekstaasiga, kõiges 
väljendub ülimal määral haaravalt tema rahutu,  tormine  hing. 
 
4 
 
 
 
 
 
Paul Gauguin  
Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on 
ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on 
värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad,  kirjud , eksalteeritud; töödes 
domineerivad tugevad kontrastid  ja dissonantsid; hilisemas loomingus 
ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et 
maalid lummaks  vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate 
värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. 
Maalides valitseb harmooniline kompositsioon 
Tahiti saarel  elades  leidis Gauguin end lõplikult. Oma maalidel kujutab 
ta  peamiselt  Tahiti  elanikke  värviküllase  eksootilise  maastiku   foonil . 
Kunstilaad,  mille  ta  siin  välja  kujundas,  on  rikas  ja  pidulik,  kuid 
arhaiseeriv ja  primitiivne  nagu keskaja  skulptuur  ja maal, nagu jaapani ja 
egiptuse  kunst , nagu  neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. 
5 
 
 
 
 
 
 
Cezanne  
Cèzanne mõte oli looduses nähtavaid vorme lähendada tuntud 
geomeetrilistelekujunditele: 
pea on ju kera ja  säär nagu silinder, mägi meenutab koonust jne. 
Cèzanne maalis sageli samale pildile ka mitmest vaatepunktist 
vaadatud objekti.     
Ta teadis, et inimese mõlemad silmad näevad pisut erinevat pilti, mis 
ajus ühinevad. 
Nii sooviski Cèzanne näidata piltidel inimese tõelist taju, mis tõi kaasa 
esemete kujutamise  vasaku ja parema silma vaatepunktist. 
Eriti armastas ta seda võtet katsetada arvukate natüürmortide 
6 
 
 
 
maalimisel. 
 
Lineaarperspektiivi kaotamisega ei soovinud Cèzanne mitte ruumiliset 
sügavusest  loobuda , vaid kasutas selle edasiandmiseks värvidide 
omadusi:  oranz , punane, kollane tükivad esile - sinised toonid viivad  
pildiosa kaugemale. Samuti ei pööranud ta tähelepanu 
perspektiivireeglitele ehk kõikide joonte suundumisele ühte punkti.  
Tumedate varjude  asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete 
vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada 
mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele 
jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne 
pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga 
objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on 
võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased 
inimest).  
 
 
Henri de Toulouse -Lautrec 
Inimesi  kujutades  näitab  Toulouse-Lautrec  nende  ühiskondllikku 
kuuluvust  ja  rõhutab  nende  omapäraseid  jooni  karikatuursuseni.  1892. 
aastast  hakkas  ta  tegelema  värvilise  litograafiaga  ning  selle  tehnikas 
7 
 
 
 
plakatitega sai ta  kuulsaks . Tema  plakatid  on jaapani  graafika  mõjudega 
– oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt 
rõhutatud  tasapinnaliste  kujutistega  ning  ristkülikukujulise  formaadi, 
kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga. Toulouse-Lautreci loogelised 
jooned ja liialdused seovad tema graafikat ka  juugendiga . 
 
 
 
 
 
Fovism 
Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku 
enese tunnete ja meeleolude väljendamine.  Maalimislaad oli raevukas ja 
talitsematu. 
Peaaegu segamata värvid olid lõuendile  kantud hoogsate  erinevas 
suuruses  laikudena. 
Kuna sellised maalid mõjusid suisa metsikutena, hakati neid foovideks 
kutsuma. (pr. keeles les fauves  - metsloomad, metsalised). 
8 
 
 
 
Foove ei huvitanud impressionistide valguse maalimine ega 
sümbolistide sümboolika - nende püüdeks oli väljendada kunstniku 
meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. 
See meeleolu, mida sooviti väljendada, oli eelkõige rahulik õnnetunne , 
rõõm nägemisest. 
 
 
Ka ei pidanud olema eriti täpne looduse jäljendaja - hoopis vastupidi. 
Kujutatav võis täielikult deformeerida! 
Sageli kasutati täiesti vastupidiseid värve looduses nähtavale: puud 
võisid olla punased ja 
merevesi kuldkollane.  Foovid loobusid ka valguse-varjuga 
modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega 
ruumilise sügavuse illusioonist – ühesõnaga peaaegu kõigest, mille 
eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat 
ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. 
Nii maastikud , aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid 
tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid 
moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. 
 
 
Ekspressionism 
Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus , mõnikord 
ühiskonna kriitika ja maailmavalu, parema ühiskonna igatsus. 
9 
 
 
 
 
Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. 
 
Nende teosed ei pidanud ilusad olema, vastupidi. Oma  suhtumise  
väljendamiseks deformeerisid nad sageli inimest või esemeid oma 
maalil. 
Kasutati üldistatud ja nurgelist joonistust, teravaid värvikontraste või 
hoopis  segati  värvid "poriseks". 
Nad  lihtsustasid,  üldistasid  või  lausa  moonutasid  joonistust,  kasutasid 
teravaid,  isegi  tooreid  värvikontraste  (nt.  sinine- oranž ),  või  jällegi 
meelega  tuhmiks  ja  poriseks  muudetud  koloriiti.  Väga  palju  kasutati 
punase-musta  kombinatsiooni.  Pintslilöök  oli  järsk  ja  äge,  mis  muutis 
maali pinna faktuurseks. 
 
 
 
Inimene  on  saksa  ekspressionistide  töödes  sageli  jõhkra   ilmega ,  mille 
taga  aimdub  sisemine  piin  ja   traagika .  Häbenemata  toodi  vaataja  ette 
kehaline ja  moraalne  viletsus, nad väljendasid selgelt erootikat ja surma. 
Maaliti  müstilist   temaatikat ,  keskenduti  enam  figuurile  kui  esemetele. 
Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. 
Üldistav  kujutamine  sisendab  dramaatikat  tänu  mõnede  anatoomiliste 
10 
 
 
 
detailide moonutamisele või suurendamisele. Inimest ümbritsev loodus 
on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti 
harmoonia ,  dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. 
 
 
 
Kubism  
Kubistid taandasid esemed  lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk 
hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. 
Tundub, et nad on  looduses esinevad esemed ja olendeid justkui 
osadeks  lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud  ja  siis uuesti 
pildile  kokku pannud. 
Lisaks võib inimene  või ese olla maalil  korraga otse- ja külgvaates. 
Tavaliselt on kubistlikud maalid pruunikates, rohekates ja hallikates 
toonides. 
Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused. 
Maaliti portreesid, natüürmorte, maju. 
Kui perspektiiv üldse esineb, siis on see tahtlikult moonutatud. Samuti 
saadi inspiratsiooni neegriskulptuuridest, mis Pariisis just siis väga 
huvipakkuvad olid. 
 
11 
 
 
 
Aastast 1909 aasast arendasid Picasso  ja Braque välja nn.analüütilise 
kubismi , kus motiivi osad olid veelgi väiksemateks osadeks lahutatud, 
nii et vaid vaevu võis aimata, mis pildil on kujutatud. Meeleolu 
edasiandmiseks kasutati tumedaid värvitoone. 
Hiljem läksid kubistid veelgi kaugemale uute väljendusvahendite 
otsinguil ja hakkasid  
oma piltidele  kleepima  ajalehe väljalõikeid, kangatükke, tapeeti ja 
muud. 
12 
 
 
 

Document Outline

• Realism
• Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti poold...
• Impressionism
• Juugendstiil
• Vincent van Gogh
• Paul Gauguin
• Cezanne
• Henri de Toulouse-Lautrec
• Fovism
• Ekspressionism
• Kubism