Mõned välismaa kirjanikud (2)

Ernest Hemingway 1899-1961
Ta oli USA kodanik. Sõdades - kiirabiauto juht I MS-s Itaalia rindel; sõjakorrespondant Hispaania kodusõjas. Kirjanikest mõjutasid teda S.Anderson, G. Stein , E.Pound, S. Fitzgerald . Teoste ainestikku ammutas Pariisi, Aafrika ja Hispaania reisidelt. Nobeli preemia sai " Vanamees ja meri" eest Ta elu lõppes Kuubas hingelise kriisi tõttu vabasurma minnes. Teoste autobiograafilisus väljendub selles, et "Hüvasti relvad" ja "Päike tõuseb" raamatute peategelasi saab samastada ka H endaga. Biheivioristlik meetod - fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelasta käitumist ja kõnet, väliselt nähtavat - kuuldavat täpselt jäädvustades edasi anda hingeelu. Jäämäeteooria - nähtavat-kuuldavat on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest Jäämäe teooria seotud tekstistiiliga - ei püüa päevavalgele tuua nähtuste juuri, algeid, põhjuseid ja neid "ära seletada", vaid piirtub nendele vihjamisega. See "jäämäe" tipp on sümbol, mis esinab sügavamat tõelisust. 3 novelli - "Vanamees ja meri", "Mehed ilma naisteta", "Ümbersünd" 3 romaani - "Kellele lüüakse hingekella", "Ja päike tõuseb", Surm pärastlõunal"
Jerome David Salinger 1919-...
Elulugu Sündis New Yorkis juudi-iiri perekonnas. Lõpetas sõjaväeakadeemia ja õppis ka ülikoolis, mis jäi lõpetamata. Ülikooli ajal hakkas kirjutama lühijutte, millest esimene oli "Noored", mis ilmus 40ndal aastal ajakirjas Story. 1942 värvati sõjaväkke, kus viibis II MS lõpuni. Pärast sõda elas ta vanematega New Yorkis ja aastal 1952 ilmus tema peateos ja ainus romaan " Kuristik rukkis ". 1953l kolis ta elama maale. Ta süvenes idamaade filosoofiasse ja elas väga eraklikult. Tema viimane novell ilmus 1965. Pärast seda pole ta midagi trükis ilmutanud ja on teinud takistusi ka enda varasemaste teoste kordustrükkidele.
Loomingu iseloomustus Tema enamike teoste tegelasteks on noored inimesed, kes ei suuda sobituda ühiskonda, kuna see tundub neile pahatahtlik ja võlts (phoney). Salingeri tegelased on ka materiaalsete vaadete vastased ja protesteerivad kasuahnuse vastu. ("Rottide võidujooks") Ta vihkab kirjanikke, kes on end raha eest maha münud. Ühiskonnast võõrandumisega on tihedalt seotud ka lapsepõlve idealiseerimine . Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen- budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes.
Loomingu ülevaade 1 romaan, 2 novellikogu ja mõned üksikud novellid. - Novell "Noored" (1940), novell "Parim päev banaanikala püügiks" (1948), romaan "Kuristik rukkis" (1951), kogumik "Glassi perekonna kroonika" (1961-63), novell "Hapworth 16, 1924" (1965)
Erich Maria Remarque 1998-1970
Elulugu Ta sündis Saksamaal suhteliselt vaeses perekonnas ja tema kodanikunimeks oli Erich Paul Remark . Tundis huvi kirjanduse, muusika ja kunsti vastu ja oli üsna hea viiulimängija. 1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest. Seejärel töötas mõnda aega õpetajana ja pikemalt ajakirjanikuna. 1929 saabus tuntus kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta". Rahva hulgas saatis romaani päevapealt tohutu menu. Saksamaal võimul olevatele natsidele tundus ohtlik romaani sõjavastane meelsus . Nas alustasid Remarque vastu laimukampaaniat. 1933 põletati natside raamatu tuleriidal teiste hulgas ka "LRM". Ta põgenes Šveitsi, sai ka kodakondsuse ja elas seal elulõpuni. II MS alguses läks ta sõja eest pakku USA-sse, viibis valdavalt Hollywoodis ning New Yorkis. Oli ka tuntud külaline meelelahutusringkondades. '48 aastal põõrdus tagasi Šveitsi, kus elast üsna paikselt kuni surmani.
Loomingu iseloomustus Remarque tekstistiil on sageli napp ja konkreetne, mis on tingitud tema erialasest harjumusest. Tema teoste keskseks tegevuseks on surm. Läbi surma tahab ta näidata, et elu on habras ja seda tuleb hoida. Ta leiab, et tuleb võidelda surma vastu ning inimlikkuse eest. Seepärast on tema kohta öeldud Abstrakne humanist . Ta ise on ennast nimetanud sõjakaks patsifistiks (aktiivselt sõjavastane). Tema sõjavastane hoiak läbib kõiki tema teoseid.
Loomingu ülevaade E.P.Remark "Universaalne tuba", "Kojunaasja"