Kihlised pilved (0)

Kihilised pilved

Referaat

Kihilised pilved on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve.
Kihilised pilved jagunevad järgmiselt:

• Klass: alumised pilved
  
  • St – kihtpilved (Stratus)
    
• Klass: keskmised pilved
  
  • Ac – kõrgrünkpilved (Altocumulus)
    
  • As – kõrgkihtpilved (Altostratus)
    
  • Ns – kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ])
    
• Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved
  
  • Ci – kiudpilved ( Cirrus )
    
  • Cc – kiudrünkpilved ( Cirrocumulus )
    
  • Cs – kiudkihtpilved (Cirrostratus)
    

Kihtpilv
Kihtpilv (ladina keeles Stratus, St) on madal kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekkib maapinnale lähedal (kõrgusel 50 m kuni 2 km). Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund, suvel nõrka uduvihma.
Kõrgrünkpilved
Kõrgrünkpilved (ladina keeles Altocumulus, lühend Ac) on keskmiste pilvide klassi kuuluv pilvede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, troopikas natuke kõrgemal. Nende paksus on 200–700 meetrit (harvem kuni 1000 m), pilvekiht on alt tasane . Kõrgrünkpilved on valged, hallid või sinakad, kujult on nad vöödid, vallid, tükid, tombud ja tihti paistavad äärtelt läbi.
Kõrgrünkpilved koosnevad tavaliselt lamedatest pilvetükkidest, mis võivad moodustada kihitaolisi kogumeid. Mõnikord on nende pilvede osad rünklikud või isegi tornjad.
Kõrgrünkpilvede teke näitab troposfääri keskosa ebastabiilsust ja on seotud ebapüsiva ilmaga. Rünklikumad ja tornjamad pilved on hoovihma ja äikese võimaluse tunnus.
Tavaliselt koosnevad kõrgrünkpilved allajahtunud veepiiskadest, mõnikord moodustavad neid nii allajahtunud veepiisakesed kui ka jääkristallide ja lumekübemete segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiiskud või üksikud lumehelbed sajuhoogudena või laussajuna.
Kõrgrünkpilvede puhul võivad esineda niisugused optilised nähtused nagu tara ehk pärg ja irisatsioon.
Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks.

• Lainelised kõrgrünkpilved (Altocumulus undulatus – Ac und)
  
  • Läbipaistvad kõrgrünkpilved (Altocumulus translucidus – Ac trans)
    
  • Altocumulus undulatus translucidus (Ac und trans)
    
  • Läbipaistmatud kõrgrünkpilved (Altocumulus opacus – Ac op)
    
  • Läätsekujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis – Ac lent )
    
• Kuhilakujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus cumuliformis – Ac cuf)
  
  • Topikujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus floccus – Ac floc)
    
  • Altocumulus castellanus ehk Altocumulus castellatus – Ac cast
    
  • Altocumulus cumulogenitus ja Altocumulus cumulonimbogenitus – Ac cug
    
  • Sajujoontega kõrgrünkpilved (Altocumulus virga – Ac virga)
    

Kõrgkihtpilved
Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Pilved tekivad kõrgusevahemikus 3–5 km. Pilvekihi paksus on tavaliselt 1 km, harvem kuni 2 km.
Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja , halli või sinaka värvusega pilvkatte, mis võib kohati olla pisut kiulise ehitusega ja nõrgalt laineline . Päikese ja Kuu jaoks on nad poolläbipaistvad nagu mattklaas, aga kui pilved on väga tihedad , on nende asukohal nähtav heledam laik pilvede pinnal. Varjud tavaliselt puuduvad.
Kõrgkihtpilved tekivad kiudkihtpilvede tihenemisel ja hiljem muutuvad kihtsajupilvedeks. Nad koosnevad vihmapiiskade, lumehelveste ja jääkristallide segust . Sademeid tavaliselt ei anna ja optikisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Külmal poolaastal võib sadada nõrka vihma või lund.
Nad jagunevad:

• Udutaolised kõrgkihtpilved (Altostratus nebulosus – As neb)
  
• Lainelised kõrgkihtpilved (Altostratus undulatus – As und)
  
  • Läbipaistvad kõrgkihtpilved (Altostratus translucidus – As trans)
    
  • Läbipaistmatud kõrgkihtpilved (Altostratus opacus – As op)
    
  • Altostratus praecipitans – As pr
    

Kihtsajupilved
Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Harilikult moodustavad nad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega. Selle pilvemassi paksus võib olla kuni 10 kilomeetrit, tihti on pilvekihis tühikuid. Kihtsajupilved on segapilved; nad koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked.
Kihtsajupilved tekivad kõrgusevahemikus 1,5–3 (3–5) km, aga mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100–200 meetrit ja isegi madalamal. Kihtsajupilvede teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega.
Kihtsajupilved tekivad sooja frondi ees, kui soe õhk liigub külmale õhule vastu ja tõuseb selle õhumassi kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb , veeaur kondenseerub ja tekivad pilvevallad pikkusega mitusada või mõnikord isegi tuhat kilomeetrit. Pilved algavad 300–400 km kaugusel sooja frondi ees ja ulatuvad sügavuti tsükloni keskkohani. Nende alumine piir algab tavaliselt 2000–1800 m kõrguselt ja alaneb koos sooja frondi laskumisega kõrguseni 100–200 m ja isegi madalamale.
Kihtsajupilved tekivad ka aeglaselt liikuva külma frondi taga. Külm õhk liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk kerkib külma õhu kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb, veeaur kondenseerub, ja tekib pilvede ala laiusega 100–200 km.
Oklusioonifrontidel võivad kihtsajupilved esineda nõrgemal kujul.
Kihtsajupilvedega, nagu mõnede teiste pilveliikidega, võivad sageli kaasneda räbalpilved.
Nagu pilvede nime järgi võib arvata, sajab kihtsajupilvedest kas vihma, lörtsi või lund. Hilissügisel, talvel või varakevadel võib esineda veel üks omapärane sademete liik – jäävihm.
Tavaliselt on see pikaajaline (mõnest tunnist kahe-kolme ööpäevani) laussadu, mille intensiivsus varieerub suuresti. Kõige tavalisem sademete hulk on 5–15 mm, tugeva saju puhul isegi 20 mm. Harva on registreeritud sadusid üle 50 mm sajuvee hulgaga.
Kiudpilved
Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast. Nad on valged või valkjad pilved tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid.
Et sellel kõrgusel on õhutemperatuur alati alla 0°C, siis nad koosnevad jääkristallidest ja on puhtad jääpilved. Isegi kui kiudpilved annavad sademeid, ei jõua need enamasti maapinnani.[1]
Kiudpilved paistavad väikeste isoleeritud säravvalgete siidiselt kumavate õrnade niitide või kitsaste paeltena. Nende ääred enamasti narmendavad jugavoolude toimel.
Kiudpilved esinevad sageli koos kiudrünkpilvede või kiudkihtpilvedega. Sel juhul on oodata sooja fronti.

• Alaliik Niitjad kiudpilved (Cirrus fibratus ehk Ci fibratus)
  
  • Kassiküüned ehk suusakujulised kiudpilved üleskäändunud otstega (Cirrus uncinus ehk Ci uncinus ehk Ci unc)
    
  • Sulgpilved (Cirrus vertebratus ehk Ci vertebratus ehk Ci vert )
    
  • Kaootilised kiudpilved (Cirrus intortus ehk Ci intortus ehk Ci int)
    
  • Noalaev (Cirrus radiatus ehk Ci radiatus)
    
  • Kondensatsioonijäljed Cirrus tractus ehk Ci tractus või Cirrus aviaticus ehk Ci aviaticus
    
• Alaliik Tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus ehk Ci spissatus, vananenud Cirrus densus ehk Ci densus)
  
  • Topikujulised kiudpilved (Cirrus floccus ehk Ci floccus)
    
  • Cirrus incus -genitus ehk Ci incus-genitus
    
  • Cirrus castellanus ehk Ci castellanus
    

Kiudrünkpilved
Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, põhiliikidest kõige haruldasem. Pilvede ladinakeelne nimi tähendab "kuhilakujulisi juuksekiharaid".
Kiudrünkpilved tekivad kõrgusevahemikus 6–8 km ja moodustavad õhukese kihi paksusega 200–400 m. Kujult sarnanevad nad peenikeste lainete, virgede, lumehelveste või topikestega.
Kiudrünkpilved on valged säravad õhukesed pilved, mõnikord on neil kumava sinise taeva tõttu sinakas varjund. Kuigi nende esinemiskõrgusel on väga madalad õhutemperatuurid (kümneid kraade alla nulli), võivad kiudrünkpilved koosneda nii jääkristallidest kui ka veepiisakestest või veepiisakeste ja jääkristallide segust, eriti kui nad on tekkinud konvektsiooni tõttu. Sel juhul jäätuvad veepiisakesed madala temperatuuri tõttu kiiresti, ja kiudrünkpilved transformeeruvad kiudpilvedeks.
Nad ei anna varju, Päike ja Kuu paistavad neist läbi. Harva võib esineda irisatsioon, st pilveservad võivad vikerkaarevärviliselt helendada.
Et kiudrünkpilvede veesisaldus on väike, siis ei anna nad sademeid.
Tavaliselt esinevad nad koos kiudpilvede ja kiudkihtpilvedega.

Peamised liigid ja vormid:

• Lainelised kiudrünkpilved (Cirrocumulus undulatus – Cc und)
  
  • Cirrocumulus lenticularis (Cc lent)
    
• Kuhilataolised kiudrünkpilved (Cirrocumulus cumuliformis – Cc cuf)
  
  • Cirrocumulus floccus (Cc floc)
    
  • Cirrocumulus tractus (Cc trac) või Cirrocumulus aviaticus (Cc avi)
    

Teised:

• 
  
  • Tornikesekujulised kiudrünkpilved (Cirrocumulus castellanus – Cc cas)
    
  • Cirrocumulus stratiformis (Cc strat)
    
  • Cirrocumulus lacunaris (Cc lac)
    

Kiudkihtpilved
Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Kiudkihtpilved tekivad tavaliselt kõrgusevahemikus 6–8 km, troopikas ja suvel kõrgusel 8–10 km. Sageli on nende teke seotud sooja frondi või tsükloni lähenemisega. Tavaliselt enne neid tekivad kassiküüsi meenutavad kiudpilved (Cirrus uncinus), mis hiljem tihenevad ja ühinevad.
Kiudkihtpilved moodustavad pisut kiulise või täiesti ühtlase valkja või piimja või nõrgalt sinaka katte paksusega sajast meetrist mitme kilomeetrini, mõnikord võivad nad olla mitmekihilised (duplicatus). Algul ilmuvad kiudkihtpilved horisondi lähedal, hiljem kerkivad kõrgemale, ja lõpuks katavad kogu taeva.
Kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest. Eestis nad sademeid ei anna, aga väga madala õhutemperatuuri ja sellega seoses väikese aurumisega piirkondades (nt Ida- Siberis ) võib kiudkihtpilvedest langeda väga nõrka lund või jääkristalle. Päike ja Kuu paistavad selgelt neist läbi, seetõttu võivad sageli esineda halonähtused: valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised rõngad ümber Päikese või Kuu, valepäikesed (eba-päikesed), poolringid, kaared , valgussambad. Udutaoliste kiudkihtpilvede puhul on see ainus märk nende olemasolust.
Alamliigid:

• Niitjad kiudkihtpilved (Cirrostratus fibratus)
  

Udutaolised kiudkihtpilved (Cirrostratus nebulosus)
Kasutatud kirjandus:

• http://miksike.ee/docs/elehed/3klass/2ilm/elutuba/3-2-7paev.ht m
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pilveliigid_helerin.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtpilved
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rgr%C3%BCnkpilved
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rgkihtpilved
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtsajupilved
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kiudpilved
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kiudr%C3%BCnkpilved
  

http://et.wikipedia.org/wiki/Kiudkihtpilved
10