TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteen...
3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad b) Vabaneti mõisnike eestkoste alt c) Võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve: · tulu saadi maksudest · kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele d) Valla eesotsas oli valitav vallavanem (taluperemeeste hulgast) e) Koos abilistega moodustas vallavanem vallavalitsuse f) Saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem kasutada oma riigi juhtimisel 4. Talurahva koormised 19. sajandil KOORMISED: vallakogukond vastutas koormiste täitmise eest ühiselt nn. ringkäendus
Kodanikuühiskond saab tekkida ja areneda ainult siis, kui ühiskonnas on märgatav kodanikuaktiivsus ja kodanikualgatus. Aktiivset osalemist ühiskonnaelus mõistetakse sageli kui rabelemist poliitilise karjääri nimel. Ometi ei piirdu kodanike osavõtt demokraatlikust valitsemisest ainult valimisvõitluses osalemisega. Kodukohas võib kaasa lüüa seltside, nõukodade ja hoolekogude töös, algatada avalikke väitlusi kohalike päevaprobleemide üle, hoida teraselt silma peal linna- või vallavalitsuse tegevusel. See kodupaigademokraatia mõjutab igapäevaelu isegi tõhusamalt kui keskvalitsuse poliitika. Kodaniku õiguste olemus ja kujunemine Kodanikuõigused on kujunenud ajaloolises järjepidevuses. Kodanikkond on riigi tunnus olnud läbi aegade, kuid kodanikkonna mõiste ja arusaamad on muutunud ning täienenud. Nüüdisajal hõlmab see valdkond märksa rohkem eri tahke kui paar sajandit tagasi, mil kodakondsuse idee tekkis. Kodakondsuse sünd on seotud kodanlike revolutsioonide, eriti
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
korralduse alusel peatada peretoetuse maksmise juhul,kui lapsevanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Toetuste maksmist vanemale jätkatakse juhul, kui peatamise põhjused langevad ära. Toetuse maksmist jätkatakse võõrasvanemale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale juhul, kui laps saab uue perekonna. Kasuvanem on Eesti seadusandluses suur mõiste. Põhimõtteliselt piisab sellest, kui selles samas linna- või vallavalitsuse korralduses märkida, et laps kasvab tegelikult kasuperekonnas ning toetust makstakse seejärel kasuperele. Peale selle, kui vanemliku hoolitsuseta lapse suhtes on juba vormistatud eestkoste või sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, on lapsel õigus saada täiendavat toetust. (Malvet 2002: 30) Riiklikud toetused: 1) Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest
omavalitsustel on võimalus üleliigsed kulud hüvitada. Seega võib ennustada erahooldekodude omahinna tõusu ja sellest tulenevalt ka müügihinna tõusu. 8.SWOT - ANALÜÜS Ettevõtte sisemised tugevused: · Teenuste ja elutingimuste kõrge kvaliteet · Koolitatud ja kvalifitseeritud personal · Võime pakkuda konkurentsivõimelist teenust · Võime teenindada eesti- ja venekeelseid kliente · Kogemustega juhtkond · Juhtidel head suhted vallavalitsuse ja ümbruskonna ettevõtetega · Hea logistiline asukoht · Looduslähedane rahulik keskkond · Töötajate kohapealne majutus Ettevõtte sisemised nõrkused: · Tulude suurendamise piiratud võimalus · Hetkel puuduvad piisavad finantsvahendid kõikide plaanide elluviimiseks · Ettevõtte väike tuntus turul · Tööjõu kaugus · Töötajate hooletusest tulenevad õnnetused · Tulude vähenemisel kasumlikkuse puudumine Ettevõtte välised võimalused:
KOVi organisatiooniline struktuur Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem
inimeste poolt tehtavate tehingute suurejoonelist kasvu. 19 KASUTATUD MATERJAL Maaameti kinnisvara hinnastatistika päringud www.maaamet.ee/kinnisvara (12.09.2015) Eesti Statistika andmebaasid http://www.stat.ee/andmebaas (12.09.2015) Jõhvi üldplaneeringu seletuskiri file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Johvi_YP_SELETUSKIRI.pdf (12.09.15) Jõhvi Vallavalitsuse ehituse, planeerimise ja maakorralduse teated http://www.johvi.ee/? q=ehit_plan_teated (12.09.2015) Kinnistusraamat http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat (13.09.15) Narva linna arengukava 2008 – 2018 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/4037/Narva%20linna%20arengukava %202008-2018%20est.pdf# (13.09.15) Narva arvudes http://www.narva.ee/ee/vasakpoolsed/narva_arvudes/page:3295 (14.09.2015) Domus Kinnisvaraturu ülevaade 2013 aasta kohta.
a. kroonikas Põdrala (Padriale) nime all. Aastast 1593 on teateid mõisast nimega Morsel-Podrigel, mis kuulus v. Strykidele. Aastal 1761 ehitatud mõisahoone on üks väheseid 18. sajandi barokkehitusi Eestis. Säilinud on arvukate puuliikidega vabakujunduslik park (5,7 ha), mille vanim osa rajati koos härrastemajaga. Neogooti stiilis perekonnakabeli lasi ehitada Gerdruta v. Stryk oma tütre Louise mälestuseks, seal puhkavad mitme põlvkonna mõisnikud v. Strykid. Kabel korrastati Põdrala vallavalitsuse ja v. Strykide perekonna koostöös ning 25. augustil 2001 pühitses EELK peapiiskop Jaan Kiivit Gerdruta kabeli kirikuks. Lõve Küla on huvitava ajalootaustaga. Vanim märk inimesest on ohvrikivi II aastatuhandest e.m.a. Kivi on märgistatud ja asub kohe Tõrva-Riidaja maantee ääres, umbes 1 km Lõve bussipeatusest Tõrva suunas. Lõve mõis eraldus Helme mõisast 1718. a. ning kuulus pikka aega v. Anrepitele. Kärstna ja kabelimägi
[…] § 15. Väikeehitis (1) Väikeehitis käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; […] § 40. Ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine […] (2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 9 1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
Vallaesimeheks sai Eestimaal vallatalitaja ja Liivimaal vöörmünder. Sellegipoolest sõltus tollane omavalitsus suhteliselt palju mõisnikest. 1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu. Vallaesimeheks sai vallavanem (kadusid vallatalitaja/vöörmünder). Vallavanem koos oma abilistega mood. vallavalitsuse ning palkas omale appi mitmesuguseid ametimehi : vallakirjutaja, magasiaidamehe jms. 1866.a reformiga paikapandud omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Pilet 5 Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Eesti ala oli jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel. Kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner. (Eestimaa kindralkuberner Tallinnas, Liivimaa oma Riias) Nad kamandasid oma haldusalal olevat sõjaväge, kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid kubermangu rahaasju
2) mõistab kodanikuühiskonna ja vabaühenduste toimimise põhimõtteid ja eesmärke; iseloomustab kodanikuühiskonna rolli demokraatia tagamisel; 3) oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikuühiskonnas; analüüsib probleeme ning pakub lahendusi; 4) algatab ja toetab koostööd ühiste eesmärkide seadmisel ning elluviimisel. Millise õpitulemusega Uurimistöö teemasid seotud? Vabaühenduste ja vallavalitsuse 1, 2 koostöö N vallas Vabaühenduste roll kodanike 1, 2, 3 kaasamisel avalikku ellu Kodanikuühiskonna aktivisti 1, 2 portree Lõpetuseks Teadust võib teha väga erineval tasemel. On niisugust tipptaset, kuhu Eestis ei küündi keegi, ja on ka säärast taset, mis on jõukohane õpilastele. Õpetaja ülesanne ongi leida see
esitatud konkreetse loetelu näol ainupädevusena, mille delegeerimine kolmandatele isikutele, institutsioonidele või ametitele ei ole lubatud. 51.Kohalike omavalitsuste täidesaatvad organid ja nende pädevus. Nendeks on linnavalitsused ja vallavalitsused linnpea või vallavanema juhtimisel. On sellistena määratletud "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses", valitakse ja moodustatakse volikogude poolt.. Pädevuse määrab seadus.Linna- või vallavalitsuse volitused piirnevad volikogu otsuste ettevalmistuse ja volikogu otsuste täitmisega, riigi poolt seadusega või lepingulisel alusel kohustuslikuks tehtu elluviimise ja küsimustega, mis ei kuulu ühegi muu võimuorgani vastutusalasse. Vallavanem või linnapea esindab kohalikku omavalitsust, juhib valitsuse tööd ja vastutab volikogu ees kogu valitsuse töö eest. 52.Maakonna valitsemine. Selle erinevus kohalikest omavalitsustest. Maakond on
Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris. Asutus toimib teenistusalastes suhetes tööandja rollis selle tavapärases mõistes, kuid samal ajal vastutab ka avaliku halduse tõhusa toimimise eest. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus amitiasutuse töö korraldamiseks anda teenusalaseid akte. Valla ja linnavaltsus kaks tähendust: 1) Valitsus kui kollegiaalset linnapeast ja linnavalitsuse liikmetest või vallavanemast ja vallavalitsuse liikmetest koosnev KOV organ 2) Linnapea või vallavanema poolt juhitav KOV asutus Eristamine on oluline haldusorgani sisepädevuse jaotamise võimalikkuse aspektist, mis esineb vaid viimati nimetatud, mitte esimesel juhul. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOVi üksuse ametiasutuse hallatav asutus on KOVi eearvest finantseeritav astutus, mille põhifunktsiooniks on on avaliku teenuse/avalike teenuste osutamine –
handball.ee/est/voistlused/eesti_kv/ > Link: Poeglaste C,D klass (19.03.2011) 22 KOPPELMAA, K., Harju Spordiliidu vastuvõtul selgusid parimad sportlased ja koolidevahelise võistluse võitjad, 2006, http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2006/St4/harju.htm (13.03.2011) 8 Evi Lauer on pärjatud 2003. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga, 2004. aastal valiti Anija Vallavalitsuse ja LC Anija poolt Anija Aastainimeseks, 2006. aastal tunnustati Valgetähe medaliga ning 2007. aastal sai ta Haridus- ja teadusministri tänukirja. Vabal ajal tegeleb ta aianduse ja fotograafiaga. Hetkel seob spordiga Evi Lauerit see, et ta tegeleb käsipallivõistlustel lauakohtunikuna. 2.4 Urmo Sitsi Urmo Sitsi sündis 1971. aasta 15. novembril Tartus. 23 Juba kooli ajal oli Urmo Sitsi sportlik. Ta tegeles korvpalli, suusatamise, jalgratta sõidu, kergejõustiku, dzuudoo, aerutamise ja
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et...
summaga eksimisel olla isiku jaoks suur tähendus, eriti kui parandamine seisneks isiku jaoks koormavama otsustuse tegemises. Parandamiseks on olemas eri mooduseid, nt: 1. olemasolevas haldusaktis tõmmatakse vigane tekst maha, kirjutatakse korrektne tekst ning lisatakse juurde märge, et parandus on õige, paranduse tegemise kuupäev ning paranduse teinud isiku nimi ja/või allkiri; 2. vormistatakse uus otsus, käskkiri või korraldus, kus sätestatakse: „HMS § 59 alusel parandada Metsa vallavalitsuse 23. märtsi 2003. a otsuses „Tegevusloa andmine“ äriühingu nimi OÜ Ving, asendades selle nimega OÜ King.“ Nimetatud otsus, käskkiri või korraldus lisatakse dokumendiregistrisse senise haldusakti juurde. 16 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
otsas. Rehealuses peksti ja puhastati sügiseti vilja. 19. sajandi keskpaigani hoiti seal talviti loomi, suviti aga vankreid ja põllutööriistu. Rehealust lahutas rehetoast uks, mille kaudu ka suits ahjukütmise ajal välja lasti. 6 TEGELASED Mäeotsa Peeter Pint – vana talunik Anne – tema naine Maie – tema tütar Jüts – tema poeg Erastu Enn – Maie kosilane Männiku Märt, noor mulk – Maie kosilane Kure Aadu – vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Ees paremat kätt PARS, mille kõrval KARTSAS. Veel enam ettepoole paar uusi pastlaid varna otsas. Pahemal pool põrandal laud-pingid või toolid toas. Muidu talutoa riistad ja ruum. 7 ESIMENE VAATUS -1- Maie. Enn (õuest tulles) MAIE: Jäta mind rahule, Enn, mul pole aega! Kui eit kuuleb-näeb, et töö on tegemata? Ma olen
Kinnistu on tasase reljeefiga, hoonestamata. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Krundil kasvavad vanad puud, millest enamus on IV ja V väärtusklassist. Puud, mis jäävad hoone alla, võetakse maha. Samuti tuleb üle vaadata, millised puud võivad segada kraana tööd, neid võtta maha osaliselt (oksad näiteks). Üks päev ennem puude maha võtmist tuleb teavitada Hulja Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti võidakse esitada eri tingimused, näiteks mahavõetud puud anda üle küttepuudeks. 2.3 Ehitusgeoloogilised uuringud Ehitusgeoloogiliste uuringute andmetel on ehituskohal alljärgnevad pinnasekihid: · täitepinnas, mis koosneb mullast ja kiviklibust 0,4 m, · saviliivmoreen kollane kõva jämepurdudega 30-40% paksusega 1,4-2,1 m, · saviliivmoreen hall kõva (jämepurdu 60-70%) paksusega 0,4-1,1 m,
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
1. Vald, alev, linn. 2. Maakond. 1933. aastast muutus see ühetasandiliseks. Nõukogude võim lähtus võimude ühesuse printsiibist. Kohalikel asutustel sisulist otsustamisõigust ei olnud. Iseseisvuse taastamisel rajati uuesti ka omavalitsus. Praegu ühetasandiline. Omavalitsusüksuste esinduskoguks on volikogu, mis valitaksekolmeks aastaks. (Oktoobri kolmandal pühapäeval.) Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes moodustab kohaliku linna- või vallavalitsuse. 1999. aprillis: · Tamsalu vallavolikogu esimees - Marmelt Riibe. · Tamsalu vallavanem - Toomas Uudeberg. · Tamsalu linnavolikogu esimees - Ants Tamme. · Tamsalu linnapea - Urmas "U2" Tamm. Maakonnad on Eestis riigi haldusüksusteks. Maavalitsus täidab riigi keskvõimu otsuseid. Kõrgeimaks riiklikuks ametiisikuks on maakonna piires maavanem (praegu Marko Pomerants). Maavanema määrabametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus. MUUD OMAVALITSUSLIKUD ASUTUSED
sooritanud isiku õigusi rikkuva toimingu, keeldunud taotletud toimingu sooritamisest või langenud viivitusse (va HKMS § 45 lg-s 1 ja RVastS §-s 5 sätestatud juhud). Samuti eeldab vaidlus vähemalt kahte õigusvõimelist subjekti. Halduskohtus ei saa kehtiva seadustiku kohaselt lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi tülisid, nt linnavolikogu ei saa kaevata linnavalitsuse peale, ministeerium ei saa kaevata maavanema peale ega ka vallavalitsuse peale, kui viimane täidab riigi ülesannet. 1 Teistsuguse põhjenduse esitas Riigikohus aga asjas ,,Maksu- ja Tolliamet vs Andmekaitseinspektsioon" 2, kus tehti küll kindlaks avalik-õigusliku vaidluse olemasolu, kuid leiti samas, et seadus näeb selle lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Tegemist ei olnud tavalise kahe riigiasutuse vahelise pädevusvaidlusega sama ülesande täitmisel, vaid situatsiooniga, kas üks asutus teostas teise suhtes riiklikku järelevalvet
Eestis olid selle ettevõtmise õhutajad vennad Adam ja Peeter Peterson. J. Köleri nõuandel pandi erinevate palvekirjade sisu kokku suuremasse palvekirja, millele kõiki 8 konspiratsioonireegleid arvestades allkiru korjati. Kui algul olid palvekirjades domineerinud sotsiaal-majanduslikud nõudmised (maaostu ja renditingimuste reguleerimine, mõisa ülemvõimu likvideerimine kohtu vallavalitsuse üle), siis nüüd lisati koolmeistrite (J.Adamsonn, M. Jakobson) algatusel ka rida rahvuslikke taotlusi keele, hariduse ja kiriku alal. Palvekirja esitamiseks tsaarile moodustati valdade esindajatest suurem saatkond. Erinevalt J. Kölerist ei kippunud teised rahvuslikud tegelased aktsiooni toetama. Sellegipoolest hoiatas J. V. Jannsen Tartusse kogunenud talupoegade esindajaid vangistamise eest. Saadikud valisid Peterburi sõitmiseks teise tee, jõudsid õnnelikult kohale ning J
Otseste ja kaudsete maksude suhe oli 1924.a 1:3-le ning 1930 koguni 1:5-le. Väga tähtsat osa etendas riigi tulude laekumises tollimaksud 1924 moodustas see kogu maksutulust 44,9% ja 1930.aastal 42,1%. Üldine maksu koormatus jagunes: 1) Maksud riigi heaks 78,5% kõikidest avalikest maksudest 2) Maksud maavalitsuse heaks 4,0% 3) Maksud linnavalitsuse heaks 9,4% 4) Maksud alevivalitsuse heaks 0,4% 5) Maksud vallavalitsuse heaks 7,7% 13.3 Maksukorralduse seadus Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi maksusüteemi hakati välja ehitama 1989.a lõpus (28.detsember) Eesti NSV poolt vastuvõetud Maksukorralduse seaduse alusel. See seadus oli nn raamseadus, mis määras, milliseid makse võis kehtestada. Vana, NSVL ajast maksusüsteem, ei saanud mitte mingil moel olla vastuvõetud turumajanduse poole püüdlevale riigile ning uue maksusüsteemi loomisega püütigi luua
põhimääruses sätestatud korras. Osavalla ja linnaosa vanema nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavalla ja linnaosa vanem teenistusest linnapea või vallavanema põhjendatud ettepanekul. Aleviku- ja külavanem - Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Volikogu võib võtta vastu vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise linna linnapea, aleviku, alevi- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.
77. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus on kohaliku omavalitsuse nõusolek et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutusotstarbele. On tähtajatu. Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel v.a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema kasutusluba. 78. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses (õigused) on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat
77. Kasutusluba – sisu, saamise eeldused, vajalikkus – on kohaliku omavalitsuse nõusolek et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutusotstarbele. On tähtajatu. Riigisaladusega seotud ehitisel, riigikaitselisel ehitisel ja väikeehitisel v.a elamiseks kasutataval väikeehitisel ei pea olema kasutusluba. 78. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve – põhikohustused ja õigused. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses (õigused) on: 1) kontrollida seaduse täitmist, 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4)
segavallad (viimaste kooseisu kuulub lisaks maa-asulatele veel mõni alev või koguni nn. vallasiseseid linnu, mida meil on 14). Maakonnavõimude kompetentsi kuulub võrdlemisi väike ring küsimusi, neid otsustab keskvalitsuse määratud maavanem, kes võib palgata endale abilisi - maavalitsuse. Suur enamik kohaliku tähtsusega küsimusi tuleb põhiseaduse järgi lahendada valdades, milleks vallarahvas valib volikogu, see aga omakorda vallavanema (linnvaldades linnapea) ja vallavalitsuse (linnvaldades linnavalitsuse). Vallad on seepärast omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused. Eesti haldusjaotuse kujunemine Eesti haldusjaotus on küll vana, kuid mitte kuigi püsiv, seda on palju ja tihti muudetud. Maakonnad hakkasid meil kujunema juba muistsel iseseisvusajal, siis jagunesid nad kihelkondadeks ja keskvalitsust tollal veel ei olnudki
formaalselt haldusaktid. Määruseid saab anda valitsus ja ministrid ning ka kohaliku omavalitsuse volikogu. Määrusi võetakse vastu selleks, et täpsustada mingit seadust. Valitsuse määrused kehtivad kõigile. Ministri määrus 90% ei kehti uldnormina kui põllumajandusminister kehtestab mingi määruse, siis see kehtib vaid selles valdkonnas. Kull aga välisminister või siseminister võivad kehtestada mingid määrused, mis on kõigile täitmiseks. Linna ja vallavalitsuse volikogu määrused kehtivad ainult selles vallas või linnas, kus nad on kehtestatud. o Euroopa Liidu määrus on selline õigusakt, mis kehtib kõikides EL riikides ja on kohaldatav. Need määrused võivad kohati olla põhiseadusega vastuolus. EL määrus peab olema eesti keelde tõlgitud ja avaldatud. Euroopa Teatajast saab leida eesti keelseid Euroopa Liidu õigusakte. o Kõik, mis pole avaldatud ja eesti keeles, siis järelikult need kõik ei kehti!!
Mansseni kogutud materjal kasutas valitsus otsese venestamise teostamiseks. 3. Revisjoni käigus leitud pahed andsid sobiva võimaluse alustada Baltikumis poliitilisi ümberkorraldusi. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Tallinnasse vürst Sahhovski ja Riiga kindral Zinovjev. Kaotati talurahvakohtud kihelkondades. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle kohustuseks olid kontrollida vallavalitsuse ja -kohtute tööd. 4. Kõige valusamalt tabas venestamine Eesti hariduselu. 1887. a. sai sundlikuk õppekeeleks vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste - 10 - omavahelises rääkimises. Õpetajad, kes ei osanud piisavalt vene keelt vallandati. Aleksandrikool, mille rajamiseks eestlased innukalt olid võidelnud ja üle 100 tuhande ribla raha kogunud, avati 1888. aastal
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
aastal. Mõned tahtsid õpetada, õppida. Keemia tudengid loopisid haisupomme auditooriumitesse, kus toimus õppimine. Keiser Nikolai II- Veebruaris andis välja manifesti, kus ta lubas kõigil inimestel luba kirjutada kirju valitsusele ja ministritele, soovitusi, et mida tuleb teha, mis muudatusi on vaja kindlas valdkonnas. See tähendas, et legaliseeriti rahva koosolekuid. Esialgselt huvituti maareformist, räägiti: maarendi hindadest, maaostu hindadest, räägiti vallavalitsuse õiguste suurendamisest, laste õpetamine eesti keeles. Konfiskeeriti maad, jagati talumaadeks. Nõuti valimisõigusi, tuleb võtta vastu vene põhiseadus, taheti demokraatliku vabariiki. Aastal 1905 tõmmati kogu rahvas poliitikasse. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö: lgas esimese üle venemaalise poliitilise streigiga oktoobris 1905. Streik sai alguse 7. oktoobril Mosva Kaasani raudteel, levis sealt edasi kõigi teistele raudteejaamadele ja teiste tööstuseni teises linnades
osa, eestlastele meelepärased nõuded jäeti kõrvale (rahvuskeel, kool jne) 1885. a määrati uued kindralkubernerid vürst Sahhovskoi (Tallinn), kes oli tulihingeline slavofiil, ja Zinovjev (Riiga) algas tormiline reformide periood Reformid: saksa ametnikud asendati vene ametnikega (ka kooliõpetajad jne) 1886. a kehtestati asjaajamiseks saksa keele asemel vene keel talurahvakohtud kaotati kihelkondade tasandil maakonnas seati sisse talurahva asjade komissari ametikoht, kontrollis vallavalitsuse ja kohtute tööd 1885. a allutati Eesti koolivõrk Vene haridussüsteemile 1887. a õppekeeleks sai vene keel, uued venekeelsed programmid, uued õpikud 1888. a Aleksandrikool avati venekeelse põllumajanduskoolina 1890ndatel hakati asutama ministeeriumikoole vene rahadega, õpetajad venelased otse vene kubermangudest, allus otse haridusministeeriumile 1893. a Tartu Ülikool muudeti venekeelseks, nimetati Jurjevi ülikooliks (Tartu nimetati ümber Jurjeviks)
kaotamine 1866 aastal , ettevõtlusvabadus ftw. Rüütelkondliku omavalitsuse juures 19 sajandil olulisi muudatusi ei toimunud, küikoli nii, nagu ta oli 18 saj enamvähem. Rüütelkonna kõrgeim institutsioon oli maapäev, tähtsaim tegutsev oli aga Maanõunike kolleegium. 19 saj tekib uus teema ehk Talurahva omavalitsus- esialgu olid need mõisnikkonna kontrolli all, tähtis oli 1866 vallareform, kui omavalitsused vabaneti mõisnikke eeskostest. Tekkisid eraldi vallavalitsused ja vallakohtud. Vallavalitsuse eesotsas oli vallavanem. Oli ka vallvolikogu, mis tuli kokku vhemalt 1 kord aastas, otsustas töhtsamaid küsimusi. Kohtuvõim 19 saj Justiitsreformi käigus toimus pöhimötteline murrang, kaotati kohtute seisuslikpöhimöte, kehtestati ühtne üldkohtute süsteem. Samuti, kohtuvõim läks eraldiseisvate kohtuasutuste privileegiks ( väikestviisi võimude lahususe süsteema tekis juba ). Politsei 19 saj algselt oli sama,mis 18 saj ehk adrakohtuniku fukntsioon, mis kohta täitis siis üks
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
Kodanikuühiskond saab tekkida ja areneda vaid siis, kui ühiskonnas on märgatav kodanikuaktiivsus ja kodanikualgatus. Aktiivset osalemist ühiskonnaelus mõistetakse sageli kui rabelemist poliitilise karjääri nimel. Ometi ei piirdu kodanike osavõtt demokraatlikust valitsemisest ainult valimisvõitluses osalemisega. Kodukohas võib kaasa lüüa seltside, nõukodade ja hoolekogude töös, algatada avalikke väitlusi kohalike päevaprobleemide üle, hoida teraselt silma peal linna- või vallavalitsuse tegevusel. See kodupaigademokraatia mõjutab igapäevaelu isegi tõhusamalt kui keskvalitsuse poliitika. Kodaniku õiguste olemus ja kujunemine Kodanikuõigused on kujunenud ajaloolises järjepidevuses. Kodanikkond on riigi tunnus olnud läbi aegade, kuid kodanikkonda puudutanud mõisted ja arusaamad on muutunud ning täienenud. Nüüdisajal hõlmab see valdkond märksa rohkem eri tahke kui paar sajandut tagasi, mil kodakondsuse idee tekkis. Kodakondsuse sünd on seotud kodanlike
seaduslikult asendavad isikud. 2. MINISTRI MÄÄRUSE teksti järel tuuakse ära määrusele allakirjutanud ministri nimi. 3. KOHALIKU OMAVALITSUSÜKSUSE ORGANITE MÄÄRUSTELE kehtivad üldjuhul eespool nimetatud nõuded. Volikogu määrustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Linna- ja vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär e. Peab olema avaldatud eraldi protsess. Avaldamisega lõpeb määrusandlik protsess. Seega on avaldamine määruse mitte ainult õiguspärasuse, vaid ka õigusliku eksistentsi eeldus ja tingimus. i. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused 1. avaldatakse Riigi Teatajas
ametikirjad, mitmesugused formularid (tõendid, teatised, kviitungid, aruanded jne). Need ei ole üldse õigusaktid. Seega Eesti praktikas valitsusasutuste või kohaliku omavalitsuse organite poolt ikka veel praktiseeritav nn protokolliline otsus ei ole samuti formaalses tähenduses üldse õigusakt ega loo adressaatidele õigusi ega kohustusi. Omaette küsimus on juhendi või eeskirja kinnitamine haldusaktiga (ministri määrus; vallavalitsuse määrus) - siis muutuvad nad kinnitava akti läbi üldaktiks (kinnitav akt ning selle lisad moodustavad tervikliku üheliigilise üldakti). Õigusaktid ei ole ka igasugused poliitilised avaldused (nt: poliitiline deklaratsioon; pöördumine teiste riikide parlamentide poole jms), milles väljendatakse antud riigi nimel poliitilisi seisukohti. § 3. Õigusakti struktuur Õigusakti struktuur näitab, kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt
Vastavalt põhiseaduse §le 96 on valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Kui nimetatud isikud on ära, siis kirjutavad määrusele alla neid seaduslikult asendavad isikud. Ministri määrusele kirjutab alla minister. Kohaliku omavalitsusüksuse organite määrustele kehtivad üldjuhul eespool nimetatud nõuded. Volikogu määrustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja (KOKS § 23 lg. 6). Linna- ja vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär (KOKS § 31 lg. 6); määrus peab olema avaldatud. Avaldamisega lõpeb määrusandlik protsess. Seega on avaldamine määruse mitte ainult õiguspärasuse, vaid ka õigusliku eksistentsi eeldus ja tingimus. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused avaldatakse Riigi Teatajas ning nad jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui vastavas aktis eneses ei sätestata teist tähtaega
Vastavalt põhiseaduse §le 96 on valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Kui nimetatud isikud on ära, siis kirjutavad määrusele alla neid seaduslikult asendavad isikud. Ministri määrusele kirjutab alla minister. Kohaliku omavalitsusüksuse organite määrustele kehtivad üldjuhul eespool nimetatud nõuded. Volikogu määrustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja (KOKS § 23 lg. 6). Linna- ja vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär (KOKS § 31 lg. 6); määrus peab olema avaldatud. Avaldamisega lõpeb määrusandlik protsess. Seega on avaldamine määruse mitte ainult õiguspärasuse, vaid ka õigusliku eksistentsi eeldus ja tingimus. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused avaldatakse Riigi Teatajas ning nad jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui vastavas aktis eneses ei sätestata teist tähtaega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
