tähtsusest ja tervislikust toitumisest. Püstitati hüpoteesid: 1. Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilased on teadlikud tervislikust toitumisest. 2. PKG (Pärnu Koidula Gümnaasium) G1A õpilased ei ole teadlikud hommikusöögi tähtsusest. 3. PKG G1A õpilastest suurem enamus ei söö hommikust. 4. PKG G1A klassis õppivad neiud on teadlikumad tervislikust toitumisest. Valimisse kuulusid Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilased, sest see valim oli uurimiseks väike ja kergesti küsitletav. Kasutati kombineeritud uurimust, sest oli vaja teada saada, kui suur osa õpilastest oli teadlik tervislikust toitumisest ja õpilaste seisukoht seoses uurimusküsimustega. Tänatakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A klassi koostöö eest ja juhendajat Eva Palki abi eest. 3 1. Tervislik toitumine
kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Mida tähendab hüpotees? Tähendab oletust miks miski juhtus. Probleemi üks võimalikke lahendusi(?), pakub faktidele mingi seletuse. Võimaldab ennustada uusi fakte ning näidata tingimusi, milliste puhul need peaksid ilmnema. Puudutab nähtuste seaduspärasusi, nende olulisi seoseid ja suhteid. Mida tähendab valim? Mõõtmiseks võetud üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Kuna valim on ainult osa üldkogumist, siis tehtud järeldused ei saa olla absoluutsed Mida tähendab juhuslik valim? Juhuslik oluline on see et kõikidel inimestel on tõenäoline võrdsus sattuda valimi hulka, nt mõne andmebaasi põhjal tehtav uuring. Tooge välja üks ettemääratud valimi näide ning seletage see lahti. Ettemääratud, kindlalt paika pandud reegel, nt kvoot valim seoses vanusega 70-80 aastased.
üldine osalemis- sotsiaalne poliitika- aktiivsus staatus huvi poliitikahuvi Postimehes meediakasutuse Postimehe aktiivsus lugemise aktiivsus 3. Empiirilised indikaatorid Kuidas mõõta poliitikahuvi, sotsiaalset staatust, mitut laadi aktiivsust? Mis on selle tunnuseks? 4. Hüpoteesid Millistest teguritest poliitikahuvi PMs eeskätt sõltub? 5. Uuringu üldine kava valim, meetodid, ajakava, tööjaotus, eelarve Akadeemiline meedia ja kommunikatsiooni uurimine eeldab ideaalis · kogu mitmetasandilise kommunikatiivse protsessi hõlmamist (nii makro- kui mikroanalüüsi) koos neid mõjutavate teguritega · mitmete erinevate meetodite kasutamist · tulemuste teoreetilist mõtestamist (lähtudes politoloogilisest, sotsioloogilisest, psühholoogilisest, semiootilisest või kommunikatsiooniteoreetilisest probleemiasetusest)
Mõtteid Bulgakovi "Meister ja Margarita" teemal Antud teose puhul on tegu äärmiselt erilise ning kõrgetasemelise raamatuga. Mitte ainult pole tegu vene kirjanduses vähe levinud sanriga ja üleüldiselt harva ette tuleva romaaniplaaniga, vaid ka sisu, mõte ja ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastas...
23. Momendid. Keskmomendid 24. Momente tootev (genereeriv) funktsioon 25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni max koht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi 29. Tsebõsevi seos ja teoreem. Moivre-Laplace lokaalne ja integraalteoreem Annab võimaluse hinnata tõenäosust, et hälve JS X või mat ootusest on suurem/väiksem kui arv 30. Valim. Empiiriline jaotusfunktsioon Valimi maht n on kogumi tulemus, n sõltumatut vaatlust. Polügon ja histogramm 31. Kogumi punkthinnangud. Nihutatud ja nihutamata hinnangud Mittenihutatuks nimetatakse PH, matemaatilist ootust, mis on võrdne hinnatavale parameetrile igal valimi mahul. Põhikogumi mittenihutatud hinnanguks on valimi keskmine. Nihutatuks nimetatakse PH, mille matemaatiline ootus ei ole võrdne hinnatava parameetriga. 35. Matemaatilise ootuse intervallhinnang PDF
374. 375. 376. Vaatluse liigid: Avatud vaatlus Varjatud vaatlus Kindla struktuuriga vaatlus Vaba struktuuriga vaatlus 377. Intervjuu 378. Personaalne süvaintervjuu tehakse intervjueeritavaga näost näkku ning selle käigus analüüsitakse detailselt olemasolevat probleemi. Jaguneb struktureeritud ja struktureerimata intervjuuks 379. Fookusgrupi intervjuu toimub grupiarutelu, mille käigus üritatakse leida probleemile lahendusi 380. 381. Valim 382. Uurija peab otsustama, kas koguda andmeid sihtrühma kõigi liikmete (üldkogum) kohta või teha sihtrühmast valik (moodustada valim) 383. 384. Valimi moodustamine: · Üldkogumi määratlemine (teha kindlaks keda soovitakse uurida) · Valimiraami identifitseerimine (nimekiri üldkogumi elementidest või liikmetest, kes üldkogumis esinevad) · Valimimeetodi paikapanek (juhuvalim või mittejuhuvalim)
sattusime tõenäosus. Tõenäosuslike valikute probleemiks on üldkogumi jaoks registri olemasolu ja sellele juurdepääs ning seejärel valitud objektidega koostöö saavutamine. Lihtne juhuslik valik (juhuvalik) Empiiriline valik - üldkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosuses ei ole teada. Empiiriliste valikute korral on probleemiks tulemuste usaldusväärsus, valim ei ole juhuslik, saadud tulemused sõltuvad objektidest, keda uurija (ekspert) suudab või soovib valimisse kaasata. Mugavusvalim, lumepallimeetod mõõtmisvahendi koostamine (otsimine) ehk meid huvitatavate tunnuste koostamine; Olemasoleva vahendi kasutamine, täiendamine või uue koostamine mõõtmismeetodi valik ehk andmete kogumise meetod; Otsene kontakt (vestlus, paberkandjal küsitlus), telefon, e-kiri, tavapost Andmete kogumine
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Valim mahuga N = 25 jrk ni xi ni * xi ni * 2088, 1 1 2 2 2089,25 49 1909, 2 1 4 4 1910,42 69 1656, 3 1 7 7 1657,17 49 1576, 4 1 8 8 1576,75 09
On see kollektiivne või individuaalne fenomen? •Valikuraam (sampling frame) on valikuühikute täielik nimekiri •Valikuraami koostamisel väldi –Alaesindatus –Üleesindatus – asjasse mittepuutuvad sees –Topeltesindatus •Kust valikuraami saada? –Registrid –Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid •Erand:Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhul Esinduslikkus ehk representatiivsus •Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. •NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride –Nt. Uurides Tallinna linnavalitsustei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) •Mis on mu: – uurimisobjekt? (e-õpe) –uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) –uuringu eesmärk? (analüüsida, kuidas, millisel määral ja millise efektiga kasutatakse e-õpet III taseme hariduses)
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED....................................
Sinu nimi 8. a INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Kohila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. INTERNETI KASUTAMINE NOORTE SEAS.......................................4 2. TULEMUSTE ARUTELU................................................................6 2.1 Valim ja meetod..........................................................................6 2.2 Tulemuste analüüs........................................................................6 2.3 Järeldused.................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................9 ALLIKMATERJALID.....................................................................10 LISA 1. Küsitlus
kauba hindade võrreldavus kõigis logistikaahela lülides. STATISTIKA PÕHIMÕISTED Põhimõisteid tuleb täpselt tunda selleks, et uuringud ja uuringute tulemused oleksid identsed ehk võrreldavad, objektiivsed ja seosed mõistetavad. 1) Hulk — objektide või sündmuste kogum, mida käsitletakse kui tervikut 2) Element 3) Üldkogu - kõik hulga elemndid, mille arv näitab üldkogu mahtu 4) tunnus - konkreetne objekti omadus, mis iseloomustab hulka või elementi 5) Valim - on osa hulgast ehk üldkogumist, ehk võetud mingi arv elemente ja selle valimi alusel tehakse otsuseid ja järeldusi kogu üldkogumi kohta. 6) Valimimaht -väljavõtukogumis objekti väärtuste arv 7) Empiirilised väärtused- uuringu üksiktulemused (vaatluse tulemused) 8) Sündmus - fakt, juhtum, tegevusprotsessi tulemus 9) Võrreldavus - ei saa võrrleda summeerida ega leida keskmisi väärtusi eritunnulistest suurustest tunnuse väärtused liigitatakse järgmiselt:
Statistika- teadus massnähtuste kvantitatiivse uurimise meetoditest. Teadus info kogumisest, esitamisest, organiseerimisest, analüüsimisest ja kokkuvõtust, nii, et andmed oleksid kergesti tõlgendavad. Jaguneb oma olemuselt: kirjeldav statistika, järeldav statistika. Statistiline vaatlus- info hankimine, kirjeldav statistika- info ülevaatlik esitamine, tõenäosusteooria- tulevikuga seonduv ebakindluse kirjeldamine, prognoosimine, statistiline otsuste teooria- otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas mittetäieliku info tingimustes. Uurimisobjekt- protsess või nähtus, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistilin...
söödalisandi mõju meeskonnatöö käitumisele. Hüpotees 2: Tihedus ja tsentraliseerimine (st, kaks näitajad üldist juhtimist) on koostoime mõju meeskonnatöö käitumisele. On selline, et tiheduse ja meeskonnatöö käitumine suhe on tugevam kui tsentraliseerimine on madal. Hüpotees 3: Meeskonnatöö käitumine on positiivselt seotud voolu kogemusega. Hüpotees 4: Meeskonnatöö käitumine vahendab suhteid voolu kogemuse ja jagatud juhtimise vahel. Meetod Valim koosneb 521 osalejast, mis on jaotatud 111 meeskonnadeks. Osalejad on kõrgharidusega ja üliõpilased alates Kanada bisness kool, kes on osalenud projektijuhtimine simulatsioonis (nn "Pegasus Simulatsioon"). Meeskonna suurus kõikus neli kuni kuus liiget. Viiskümmend kaks protsenti osalejad olid mehed. Keskmine vanus osalejaid oli 27.8 aastat. Liikmed on omavahel seotud ja leeder on ametlikult määratud.
· Võrrelda testi sooritaja tulemust teiste inimeste tulemustega (normidel põhinev tõlgendus); · Võrrelda testi sooritaja tulemust mingi standardiga (standardil põhinev tõlgendus). Uurimistöö meetodid- konspekt Normidel põhinev tõlgendus. Testitulemused omandavad mõtte võrdluses teiste inimestega. Milliste inimeste grupiga võrreldes tulemust tõlgendatakse? Normide väljatöötamine, valim: · Läbilõikevalim: kõik üldpopulatsiooni kihid peaksid olema esindatud vastavalt tegelikele proportsioonidele. · Juhuvalim: igal inimesel peaks olema teoreetiliselt võrdne võimalus valimisse sattuda. · Mugavusvalim: inimeste valikul lähtutakse nende kättesaadavusest. Normid: ekslike tõlgenduste võimalused · Normid on välja töötatud uuritavast isikust erinevate inimeste põhjal. · Valim on vildakas. · Normid on aegunud.
3)Baasuuringud Lähtuvalt uuringumeetodist: 1)Kvalitatiivuuringud 2)Kvantitatiivuuringud Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel: 1)Ühekordsed uuringud 2)Jätku-uuringud Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuvalt: 1)Monopoolne uuring 2)Mitme tellija uuring 3)Sündikaatuuring ehk valmisuuring 4.Valimid: liigid ja iseloomustus. (õpik lk 323-324) 1.Juhuvalimid 1)Lihtne juhuvalim 2)Süstemaatiline valim 3)Kihtjuhuvalim 4)Klaster ehk territoriaaljuhuvalim 1.Mittejuhuvalimid 1)Omaotsustuslik valim 2)Mugavusvalim 3)Kvootvalim 4)Lumepallivalim 1.Küsitluslehe koostamise juhised ja kasutatavate küsimuste liigid.(õpik lk 312-316) Küsimustiku struktuur: 1)Sissejuhatus 2)Ankeedi täitmise juhend 3)Küsimused, mille abil püütakse koguda vajaminevat informatsiooni
· Olukorrale vastav riietumine ja käitumine 8. Fookusgrupp valimi moodustamine, läbiviimine, kombineerimine teiste meetoditega, eelised, puudused jms. Fookusgrupp (rühmavestlus) - Kvalitatiiv-uuringu vorm, kus valitud sihtrühma esindajaid (ühes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi- ideede arengut. Valimi moodustamine: Eesmärgipärane valim otstarbest lähtuvalt Võimalikult erinevate tunnustega osalejad (teoreetiline valim) ei tohiks olla omavahel tuttavad Läbiviimine: Küsimuste ettevalmistamine Pilootarutelu läbiviimine Vestluse korraldamine - ettevalmistus sama mis intervjuul leppida kokku aeg, koht jne Kasutamine: Uurimuse algjärgus aitab selgitada tausta enne küsitlust hüpoteeside genereerimiseks arvamuse ja suhtumise uurimiseks keelekasutuse, sõnavara uuringuteks
............................. 9 2.1.4. Kehaehitus............................................................................................ 9 2.2. Iseloom................................................................................................... 10 2.3. Liikumine................................................................................................ 10 3. Uurimus trakeeni tõust................................................................................. 12 3.1. Valim ja metoodika................................................................................. 12 3.2. Tulemuste analüüs................................................................................. 13 Kokkuvõte........................................................................................................ 16 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 17 Lisa........................................................
on piisab ja jääb ka tarbjatele silma. Küsitlus viiakse läbi kord aastas, novembri kuu lõpus. ,,Automüüjate tuntuse uuringu tutvustus" Sihtrühm Eesti elanikud vanuses 15-74 aastat. Uuringu käigus kaardistati ka vastaja sotsiaal-demograafiline taust ning auto olemasolu peres ja auto juhtimise sagedus. Graafiliselt on esitatud üldtulemused (15-74 a. elanikkond ning eraldi väljatooduna autojuhid, kes juhivad autot vähemalt kord kuus). Valim on esinduslik Eesti 15-74 aastaste elanike lõikes, mis võimaldab tulemusi laiendada kogu vastavaealisele elanikkonnale (1 049 486 inimest seisuga 01.01.2007) Valimi suurus 500 sihtrühma liiget 7 Küsitlusmeetod omnibuss-telefoniküsitlus, intervjuud viidi läbi TNS Emor telefoniküsitluskeskuses kasutades spetsiaalset telefoniküsitlustarkvara Bellview CATI
tulemus. Viimaseks, on võrdleva uuringu puhul oluline minna süviti juhtumite sisse, et saada täielikku ülevaadet. 3.3 Eksperiment Eksperimendi eesmärk on Saunders et al (2009, 142) sõnul uurida põhjuslikke linke: kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus- ja juhtimisalaste tööde tegemiseks. Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja. See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile
Demonstreerida seda ühe näite abil matemaatiline statistika Jaotused Andmed tõenäosusteooria …. II osa Matemaatiline statistika 1. Klassikalise statistika eeldused. Nende eelduste rikutus Klassikalise statistika eeldused: a. Üldkogum on lõpmatu ja valim on selle lõplik alamhulk; |u| = n – valimi maht b. Valimisse kaasamine on sõltumatu, st valik on tagasipanekuga. Igal valimi elemendil on valimisse kaasamise tõenäosus 1/n. c. Parameetrilisuse eeldus. Valimi elemendil Xi = F(Θ); Θ = (Θ1, Θ2, , Θk). Jaotus on teada. Meie ülesanne on hinnata parameetreid Θj; j=1,2, ,k. 2. Statistiku definitsioon. Hinnangu nihketus ja mõjusus Olgu meil valim ( X 1 , X 2 ,..., X n ). Veenduge, et 1 n
tähelepanu nõudvateks, et lugejad unustavad sootuks üldised ideed, mida need arvutused illustreerima peaks. Sellise olukorra vältimiseks ei pöörata kogu järgnevas käsitluses tähelepanu mitte niivõrd valemitele ühe või teise statistiku arvutamiseks kui püütakse selgitada statistiliste ideede (kontseptsioonide) ja meetodite olemust ning kasutusvaldkondi sõnade, näidete ja jooniste abil. 2 Statistiline mõtteviis. Kirjeldav ja üldistav statistika. Üldkogum ja valim. Statistiline mõtteviis on meile kõigile igapäevasest elust tuttav ja omane. Võtame ühe lihtsa näite: ma ütlen teile, et lähen täna teatrisse kahe kolleegiga, kusjuures üks neist on 190 cm pikk ja teine 165 cm pikk. Millise järelduse te võite kummagi kolleegi soo kohta kõige kindlamini teha, kui teil rohkem mingit informatsiooni ei ole? *** 5
vigadest tingitud konstrukti mittevaliidsust Väline valiidsus kuivõrd uuringu tulemis saab üldistada teistsugustele olukordadele ja katsealuste populatsioonidele. Uuringu kordamine aitab hinnata uuringu tulemuste üldkehtivust. Sisemine valiidsus muutujatevahelise põhjusliku seose väitmise õigustatus. Põhiline oht tuleneb segiajamisest, kuna siis ei saa määrata põhjuslikku muutujat 21. Valim ja populatsioon, valimi representatiivsus. Populatsioon kõik inimesed, keda on võimalik uurida Valim vabatahtlikest koosnev uuritavate hulk. Valimi representatiivsus kas uurimisel saadud tulemusi on võimalik üldistada kogu populatsiooni kohta? 22. Katseisikute reaktiivsuse probleem; pime ja topeltpime katseplaan. Katseisikute reaktiivsuse probleem - Katsest teadlik olemine tekitab KI vastustes reaktsiooni, mis ei tulene otseselt sõltumatu muutuja mõjust
Sellise olukorra vältimiseks ei pöörata kogu järgnevas käsitluses tähelepanu mitte niivõrd valemitele ühe või teise statistiku arvutamiseks kui püütakse selgitada statistiliste ideede (kontseptsioonide) ja meetodite olemust ning kasutusvaldkondi sõnade, näidete ja jooniste abil. 4 1.1. Statistiline mõtteviis. Kirjeldav ja üldistav statistika. Üldkogum ja valim Statistiline mõtteviis on meile kõigile igapäevasest elust tuttav ja omane. Võtame ühe lihtsa näite: ma ütlen teile, et lähen täna teatrisse kahe kolleegiga, kusjuures üks neist on 190 cm pikk ja teine 165 cm pikk. Millise järelduse te võite kummagi kolleegi soo kohta kõige kindlamini teha, kui teil rohkem mingit informatsiooni ei ole? *** Ma arvan, et te võisite päris veendunult väita, et üks mu kolleegidest, 190 cm pikkune, on mees ja teine, 165 cm pikkune, on naine
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolijuhtimise õppekava Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähe...
lihtsalt niisama. Niisiis püstitas Duff endale ülesandeks teha sarnane uurimus Melbourne'i noorte pidutsejate seas. Oma töös kasutas Duff kvantitatiivset meetodit, nimelt küsitlust ankeetide abil. Tema ise ja ta tiim käisid Melbourne'i pidutsemispaikades ning palusid sealsetel viibijatel nendega eraldatud ruumi kaasa tulla ja vastata küsimustele. Kokku vastas 370 inimest, kellest 209 olid mehed ja 170 olid naised. Vanuseline valim varieerus 18-44 aastasteni, keskmiseks vanuseks arvutati umbkaudu 23 aastat. Katsealuseid valiti põhimõtteliselt täiesti suvalises järjekorras, jäeti välja vaid need, kes olid silmnähtavalt alkoholi või mõne muu aine mõju all. Küsitlusele vastamise ,,auhinnaks" pakuti kuponge, millega sai antud kohast tasuta vett või mõnda karastusjooki. Duffi sõnul toimis taoline süsteem üsna hästi ning küsitletavad olid meeleldi nõus vastama. Antud meetod osutus valituks,
traditsioonilise peremudeli väljavahetamine modernse vastu, mis hoogustus 1990. aastatel. 2. Siirdeshokk tabas Eestit võrreldes teiste siirderiikidega varakult ja järsult, ent kõik demograafilised näitajad pöördusid tõusule varem kui enamikus teistes siirderiikides. Edaspidises uuringus on kasutatud Statistikaameti leibkonna eelarve uuringute (LEU) andmeid, põhiliselt 2000-2005, kui mõningase tagasivaatena eelmise sajandi lõpuaastatesse. Kasutatava viie aaasta uuringu valim sisaldab andmeid umbes 100 000 isiku kohta, ning kõik tulemused on igal aastal üldistatud kogu elanikkonna kohta. Alates 2004.a. ja juba üle 10 aasta on püsinud keskmine inimeste arv 2,37 inimest Eesti leibkonnas. Leibkonnapeade (suurema sissetulekuga inimene leibkonnas) keskmine üld- ja erialane haridus 2000-2005 .a. on tõusnud, paranenud on tööhõive, mis on tõusnud 50%-lt 60%ni, kuid ka nende keskmine vanus on suurenenud ühe aasta võrra. Perede majanduslik
Pärnumaa Kutsehairduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud Kristjan Krimm ERINEVAD LISA KAARDID referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2009 Sisukord. 1) Kuvaadapter 2) Helikaart 3) Võrgukaardid 4) Tv ja raadikaardid 5) Kontrollerkaardid Kuvaadapter(Video Adapter, Display Adapter, Videocard) Graafika - ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema p...
viinud ka paljud teised Euroopa riigid. Üldkogumiks konkreetse uuringu puhul Eesti kontekstis olid Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, välja arvatud pikka aega ehk üle aasta kindlates institutsioonides (vangla, hooldekodu) viibijad. Alalised elanikud on seejuures isikud, kes on viibinud või kavatsevad viibida Eestis üle aasta. Valimi aluseks on AS-i Andmevara rahvastiku andmebaas, kust süstemaatilise valikuga eraldati valim 18- aastaste ja vanemate isikute hulgast- Esialgselt kuulus valimisse 7500 leibkonda, iga valimisse sattunud isik kaasas leibkonna. Andmeid koguti leibkonna- ja isikuküsitluste läbiviimisel ning inimeste täidetud päevikutest, kuhu nad märkisid päeva jooksul kõik oma tegevused. Iga vähemalt 10-aastane leibkonnaliige täitis päeviku ühel argipäeval ja ühel nädalavahetuse päeval. Töötavad inimesed pidid lisaks täitma nädalapäeviku töötundide kohta
8. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi ja testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100 ristkülikjaotus, võttes olulisuse nivooks =0,05, st testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,265. ; Osa B. Dispersioonanalüüs 9. Jagada korrastamata algandmete valim viieks võrdse mahuga osaks võttes gruppideks valimi arvud järjekorranumbriga 1-12;13-24;25-36;37-39;49-60. Kontrollida nii moodustatud gruppide keskväärtuste homogeensushüpoteesi h0=1=2=3=4=5 kasutades dispersioonanalüüsi metoodikat (ANOVA-test) ja võttes olulisuse nivooks =0,05 Sgen=Pj-((/pq) p=5; q=12 p=5; q=12 Sfac=(Rj2/q)-((Rj)2/pq) Sjääk=Sgen- Sfac fac=Sfac/(p-1) jääk=Sjääk/p(q-1) Femp=fac/jääk
Statistika on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 1 Üldkogum on objektide hulk, mille kohta soovime teha põhjendatud järeldusi. Uurimise võimalused: a) uuritakse kõiki elemente b) uuritakse mingit osahulka - valim 2 Tunnused jagunevad: arvtunnused (kvantitatiivsed tunnused) pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4
Samuti välja selgitada toitlustusasutuse kontoritöötajate suhtemisoskus ja saada teada, mida peetakse enim suhtlemist häirivateks teguriteks. Eesmärgi täitmiseks seatakse järgmised ülesanded: · Tutvuda suhtlemist käsitleva teoreetilise kirjandusega ning anda ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlemist takistavatest teguritest; · Valida uurimismeetod ja sobivad küsimustikud, moodustada valim ning viia läbi töötajate suhtlemisoskuste uuring; · Teostada analüüs ning teha ettepanekud. Uurimismeetodina kasutatakse kahte küsimustikku, mille küsitletavad ära täidavad. Töö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline ülevaade baseerub erinevatel teemat käsitlevatel kirjandusallikatel. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlustõketest ja kommunikatsiooni barjääridest.
muutujateks ruumiline mõtlemine ja sõnavara ning sõltumatuks muutujaks sugu) Plots-> Normality Plots with tests Võite ära märkida, et tahate joonist histogrammi kujul. Kui olete need sammud ära teinud, peaks teile ilmuma tabel. Selleks, et vastata küsimusele kas on tegemist normaaljaotusega või mitte peame esmalt välja nuputama, millist testi vaatame. Kolmogorov-Smirnov testi on mõttekas vaadata siis, kui valim on väga suur (tuhanded indiviidid), Shapiro- Wilk test on kohane väikese valimi puhul (u 50-2000 indiviidi). Meie andmestikus on 1350 inimest, seega võiks kasutada Shapiro-Wilk testi. Järgnevalt tuleb vaadata Sig.-i. Kui Sig on väiksem kui 0.05, siis ei ole andmed normaaljaotuslikud. Sageduste võrdlemine: (Analyze Descriptive Statistics ->Crosstabs). Lisaks on võimalik tellida statistik (Statistics -> Chi-
ennustada. Jaotuse asümmeetria iseloomustamiseks aksutatakse arvkarakteristikut, mida nimetatkse asümeetria koefitsidendiks. Hüpteeside kontroll – teaduslikus töös nimetatakse hüpteesiks tõestamata oletust või arvamust. Nende kontrollimise meetodeid nimetatakse statistlistesk testideks. Statistiline olulisus, olulisustõenäosus, p – mõõdab tõenäosust saad anii suure erinevusega või nii tugeva seosega valim juhul, kui ülskogumis seda seost või erinevust ei oleks. Statistlise olulisus sõltub: 1) Seose tugevusest – st sõltub sllest aga ei mõõda seda. 2) Juhusliku varieeruvuse hulgast. 3) Valimi suurusest. Statistika valdamine rakendustasemel tähendabki oskust valida olukorrale vastav test (neid on väga plaju erinevaid) ja selle tulemusi õigesti interpreteerida. Seletav tunnus ehk kirjeldav tunnus ehk argumenttunnus ehk sõltumatu tunnus.
intervjueeritavale kõrgharidusreformi põhipunkte. Selgitasime intervjuu käiku ja kinnitasime nende anonüümsuse. Küsimuste koostamisel lähtusime sellest, et alustada kaugemalt ja üldisemast, liikudes iga küsimusega asja ivale lähemale, jõudes lõpuks probleemi tegeliku tuumani. Valimi koostamisel pidas meie grupp olulisimaks määrajaks seda, kas inimene on tasulisel või tasuta kohal, et saaksime arvamusi mõlemalt poolt seda kujuteldavat piiri, mis reformiga ära kaob. Valim on väike, sest tegu on pilootuuringuga, mille eesmärk on õppida küsima õigeid küsimusi ja testida, kas meie meetod on õige. Intervjuu Juhan, 20, tasulisel kohal Mil määral oled rahul praeguse kõrgharidussüsteemiga? Põhimõtteliselt võiks siin kehtida ameeriklaste vanasõna: If it ain’t broken, don’t fix it. Minu meelest ei ole siin hetkel midagi niiväga katastroofilist, et peaks nüüd kohe muutma hakkama.
(komplekssus!) Elu seadused erinevatel elu tasanditel organismi sees Elu keemia seadused: aatomid 1. Elu jaoks on kõlbulikud vaid osa keemilisi elemente. Neile sarnased, sama rühma elule mittevajalikud elemendid on enamasti väga mürgised. 2. Keskne keemiline element elusorganismides on süsinik. Enamus eluks vajalikke molekule sisaldab veel O, H, N, harvem S. 3. Erinevatel elusorganismidel võib olla teisejärguliste elementide osas veidi erinev valim. Elu keemia seadused: molekulid 1. Elu põhistruktuuri loovad kindlad süsinikupõhised orgaanilised ühendid. Piisab vaid kahe aatomi asukoha vahetamisest, et püsivate ikka samade keemiliste omadustega molekul muutuks elu jaoks kõlbmatuks (ühendite stereoisomeerid). Polümeersetel molekulidel võib molekulis esineda ka väikest varieeruvust, elu kahjustamata (valgud, DNA) 2. Molekulid võivad olla organismis erineva ülesandega:
● Juhuslik komponent ehk vealiige (u). 2. Andmetüübid. Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel: ● Ristandmed (cross-sectional) ● Aegread (time series) ● Paneelandmed (panel data) Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta, selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valimi põhjal leiame mudeli parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim => hinnang on juhuslik suurus. 4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang (point estimate) on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse. Näiteks valimi aritmeetiline keskmine on punkthinnang kogumi keskväärtusele.
.................................................9 3.3 Võimalused läbi messide ja ürituste........................................................................11 3.4 Võimalused läbi ajakirjanduse................................................................................11 4. Küsitlus: Noorte teadmised tööõigusest............................................................................12 4.1 Metoodika ja valim.................................................................................................12 4.2 Tulemuste analüüs..................................................................................................12 5. Vead, mida noored teevad tööle asudes või tööd otsides.................................................14 Kokkuvõte................................................................................................................................15
tarvis; pole loodud kriteeriume valimisaluseks. Süstemaatiline juhuvalim – üldkogumi liikmed on võetud valimisse kindla süsteemi alusel. Näiteks uuringusse kaasatakse nimekirja alusel iga viies õpilane. Kiht-juhuvalim – uuritakse kõigepealt, millises proportsioonis on erinevad segmendid üldkogumis esindatud ning seejärel koostatakse täpselt samade proportsioonidega valim. Valimi kihtidesse valitakse liikmed juhuvaliku teel. Klaster-juhuvalim – valitakse üldkogumist välja juhusliku väljavõtu teel mingi hulk klastreid või territooriume ning seejärel tehakse üldistusi kogu üldkogumi kohta. Nt valitakse välja mõned maakonnad, tehakse küsitlus ja üldistatakse tulemused riigi kohta. Mittejuhuvalimid: Mugavusvalim – liikmed valitakse üldkogumist uurija jaoks kõige mugavamal viisil
pangakontoris käinud klientide arv eksamitöö kirjutamise aeg kodakondsus Õige Selle esituse hinded 1/1. Leht: 1 2 (Järgmine) Eksamitest Katse 1 ülevaade Alustatud reede, 23 märts 2012, 08:45 Lõpetatud reede, 23 märts 2012, 09:11 Aega kulus 25 minutit 19 sekundit Esialgne skoor 29.17/40 (73%) Hinne 29.17 maksimumist 40 Tagasiside Hea Leht: (Eelmine) 1 2 Näita kõiki küsimusi ühel lehel Question 16 Punktid: 2 Selgitada, milliste uuringute puhul valim langeb ühte üldkogumiga. Vali üks või enam vastust. a. Tartumaalaste eelistused eelolevatel valimistel b. Eesti laste tervislik seisund c. Kolme erineva säilitusainega jogurtipartiide säilitusaja väljaselgitamine d. Eesti rahvaloendus e. Konkreetse klassi õpilaste tervislik seisund f. Tartlaste rahulolu linnatranspordi korraldusega Väär Selle esituse hinded 0/2. Question 17 Punktid: 2
Kasutatakse: uuritakse nt kuidas on õpilased rahul koolis õpetatuga. Intervjuu on meetod, mille puhul intervjueerija vestleb vahetult intervjueeritavaga, vastajaga. Eristatakse standarditud intervjuud (küsimused ette sõnastatud) ja standardimata intervjuu (kindlaks määratud ainult teema mis intervjueeriat huvitab) 9) Mida mõistate representatiivsuse all? Representatiivsus üldkogumine vähendatud mudel. See on see, et meie valim oleks esinduslik e. meie poolt küsitletud inimeste seas on proportsionaalselt samapalju põhitunnuste järgi nagu suures koguses. Esindab üldkogumi põhitunnuseid samas proportsioonis. Võime tunnuseid üldistada. 10) Ankeedile esitatavad nõuded. · Ankeedis võivad olla ainult need küsimused, mille vastused on olulised töö eesmärgi saavutamiseks ja püstitatud hüpoteeside kontrolliks.
Jõuti järelduseni, et haridus mõjutab siiski kas suuremal või vähemal määral inimeste tööd, pereelu ja elamispinda . 4 Kokkuvõte meetodi kasutamise kogemusest Individuaalandmetega töötamine oli kindlasti huvitav kogemus. Kuna uuringu käigus kogutud andmeid oli palju ja küllaltki laia temaatikaga, oli võimalus analüüsiks valida just meile sobivad andmed. Individuaalandmete analüüsimise muutis lihtsamaks väga hästi koostatud andmebaas ning suur valim. Küsitlusuuringuks juhuvalikuga valitud elanike haridustase, ametid ning korteri/maja maksumus iseloomustas hästi sealset elanikukonda. 10 11 5 Kasutatud kirjandus Ahas, R., Silm, S., 2006 ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise anlüüs" 12 6 Lisa Linda 25% Raul 25%
Kokkuvõte on esitatud viimase leheküljena. 1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida
sõltuvuse olemusest ja probleemist ühiskonnas. Järgmine osa keskendub empiirilise uuringule: valimi kirjeldamisele, uurimistulemuste esitamisele, analüüsimisele ja omapoolsetele ettepanekutele. 1. Uimastisõltuvuse kirjeldus 1.1.Uimastisõltuvuse probleem Tartus. 1.2 Uimastisõltuvuse kujunemise põhjused ja tagajärjed 1.3 Uimastisõltuvuse rehabilitatsioon 2. Uimastisõltuvuse rehabilitatsiooniteenused Tartus 2.1. Uimastisõltlased Tartu linnas 2.1 Valim 2.2Tulemused 2.3. Uimastisõltlaste rehabilitatsioonivajadus Tartu linnas 2.5 Järeldused ja ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 5 Lisad 6 6. ALLIKATE LOETELU 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2013. National Report on Drug Situation in Estonia 2013. Eurostat.[ http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/ee] 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002
ANKEET ehk kirjalik küsitlus Kuidas ankeete koostada Kui meil on eesmärgiks tagada võimalikult suur vastanute protsent, ei tasu inimest kohe esimeste küsimustega eemale peletada. Kui see vähegi võimalik, võib vastajaid pigem stimuleerida kiirema või põhjalikuma vastuse preemiaga vms. Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: Ankeedi sissejuhatus Andmed uuringu korraldaja kohta Uuringu eesmärk ja tähtsus Anonüümsus ja konfidentsiaalsus Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet ...
Konkreetsed uurimisküsimused: mida teada tahan, millistele küssadele tahan vastust, hüpoteeside sõnastamine. Uurimismeetodid: Millised meetodid aitavad lahendada. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, arvuline, suhteliselt palju uuritavad. Kvalitatiivsed meetodid- Kuidas midagi kirjaldatakse, sõnaline, vähem uuritavad. Kombineeritud meetodid- kasut koos. Andmed.kas olemas või vaja koguda. Keda uurida: kas valim või üldkogum. Kuidas andmeid koguda: küsitlus, intervjuu, Vaatlus Andmete sisestamine ja analüüs, tulemuste esitamine ja järelduste tegemine 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur · Sissejuhatus: miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused
• empiirilised uuringud pole seda teooriat kinnitanud 3. Kirjelda Herzbergi kahe-teguri mudelit ja too mõlema tegurite grupi kohta kolm näidet. Too välja kriitika antud teooria suhtes. Herzbergi kahe-teguri mudeliteks on: HÜGIEENIFAKTORID (välised tasud) Töötingimused, töötasu, staatus/ edutamine, suhted kolleegidega MOTIVAATORID (sisemised tasud) Töö ise, vastutus, isiklik areng, töökoha stabiilsus KRIITIKA : 1) Väike töötajate valim (raamatupidaja ja insener) 2) Metoodiliselt on puudulik 3) Lihtsustab rahulolu ja rahulolematuse põhjusi. 4. Kirjelda lühidalt McClellandi saavutusvajaduse teooriat ning kirjelda juhti antud teooriast lähtuvalt. David McClelland sõnastas teooria, mille järgi tuleb tugineda inimese kolmele põhilisele vajadusele: saavutusvajadus ühtekuuluvusvajadus võimuvajadus Antud teooriast lähtudes on edukal juhil kõrge võimu ja madal saavutusvajadus. Võim on
Kui x on pidev juhuslik suurus ning teisendusfunktsioon g(x) pole monotoonne, tuleb
g(x) jagada X muutumispiirkonna osas monotoonsuspiirkondadeks.
Lineaarteisendus on ülalkirjeldatud juhusliku suuruse teisendamise olulisim erijuht,
kus teisendusfunktsioon saab kuju g(x)=a+bx
Mediaani hinnang: kasvavalt järjestatud valimi keskelement, kasvavalt järjestatud
valimi keskelementide poolsumma.
Haare: valimi suurima ja vähima elemendi vahe.
Variatsioonirida- kasvavasse järjekorda reastatud valim
Järkstatistik: variantsioonirea liige järjekorranumbriga i.
Epiiriline jaotusfunktsioon avaldub variatsioonirea põhjal kujul: FN(x)=0, kui
x
............................................................................................................... 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3. Tulemused ja arutelu........................................................................................................13 3.1 Alkohoolsete jookide tarbimine sõltuvalt soost ja vanuses........................................13 3.2Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus ühe kuu jooksul...........................................14 3
oleme ainult inimesed. (Freud) Eetiline uurija peaks olema nii neutraalne kui võimalik. Empiiriliste andmete kogumine on oluline selleks, et millelegi toetuda. Kui me tahame teada inimeste hoiakuid, siis me ei saa neid ise välja mõelda, vaid peame neid küsima inimestelt endilt. Väga oluline on seejuures see, et õigeid küsimusi küsitaks õigetelt inimestelt. Samuti ei saa uuringut läbi viia kõikide inimestega, selleks moodustatakse enamasti valim. Valimi moodustavad need inimesed, kellega uuring reaalselt läbi viiakse. See ei saa samuti olla juhuslik, vaid peab olema planeeritud väga täpselt. Näiteks kui soovitakse saada teada valijate eelistusi, peab valim olema moodustatud valimisealistest inimestest ja nii, et see moodustaks, sooliselt, vanuseliselt jm tegurite lõikes täpse, kuid väikese mudeli kogu valimisealisest elanikkonnast. Selle kohta öeldakse, et valim peab olema esinduslik üldkogumi suhtes. Üldkogum on kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
