Informaatika ja biomeetria teooria eksam (0)

Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG
Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika
haru.
Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam
Infotehnoloogia - sama asi aga laiem
Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon   eristub   teadmetest   selle   poolest,   et   andmed   võivad   olla töötlemata   kujul   faktid,   millest   üldistamise   või   muu   töötlemise   järel   saab
informatsioon.  Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng  Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot,
ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema omandaja vahel. Paberi valmistamine võimaldas kirjakeele laiema ja mugavama kasutuse.  Raamatute laiema leviku tegi võimalikuks 1450ndatel Johan Gutenburgi leiutis – trükimasin. ● Trükikunsti   hoogne   areng   ning   sellega   kaasnev   raamatute   massiline   trükkimine muutis teadmised ehk vahendatud info märksa kättesaadavamaks. 17. sajandil hakati
lisaks raamatutele trükkima ka ajalehti. Fotograafia tekkis1840ndatel aastatel. Film tekkis 1895. aastal. Seoses elektri kasutamaõppimisega 19. sajandil tekkis ka rida uudseid infoedastusmeetodeid. Aastal 1867 leiutas Bell telefoni.  Info   edastamine   ühelt   inimeselt   teisele   lõi   eelduse   massikommunikatsioonitekkeks.
Massikommunikatsiooni   ehk   massimeediumi  -   mingi   info   edastamist   korraga   paljudele
tarbijaile. 


● Trükkivate   meediumite   alla   kuuluvad   ajalehed,   ajakirjad,   raamatud   ning   muud trükitud materjalid. Elektronmeediumite alla kuuluvad raadio ja televisioon. Infotöötluse võib jagada neljaks:  info sisestamine,  info säilitamine,  info teisendamine  info väljastamine. Moodsa arvutus- ja infotöötlustehnika aluseks on kolm põhimõtet: ● Igasugune informatsioon esitatakse digitaalkujul: kvantitatiivsed suurused arvudena,
● muu   info   –   tekst,   piltkujutised   jne.   aga   numbriliselt   kodeerituna   (eeskätt kahendkoodis); digitaalteabe töötlemiseks rakendatakse elektroonikat; ● infotöötlusprotsessi juhitakse automaatselt, varem koostatud programmi järgi. Andmete   töötluseeskirjad   e.   algoritmid  on   esitatud   käskude   jadana,   mida   nimetatakse
programmiks. ● Programm   salvestatakse   digitaalseadme   mällu   ja   tema   automaatne   täitmine   ongi digitaalarvuti töö aluseks. Digitaaltehnikas   kasutatakse   kahendsüsteemi   nii   iseseisva   süsteemina   kui   ka   teiste
arvusüsteemide realiseerimise vahendina.  Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse
praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti)


Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud
info töötlemiseks.  ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja
kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe)
● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower)
● Sülearvuti (laptop, notebook)
● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ●  IBM PC tüüp
● Apple (Macintosh) tüüp Riistvara ehk raudvara (hardware) all mõistetakse arvuti füüsilisi komponente aga ka sisend-
väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul
hädavajalikud.  ● Lisaks   riistvarale   on   arvuti   tööks   tarvilik   tarkvara,   mis   sisaldab   instruktsioone riistvarale. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: ● sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); 
● töötlusseadmed (keskseade, välismälud);
● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat  (motherboard)   on   elektroonikaseadmes,   eriti   mitmesugustes   arvutites   peamine
trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Protsessor  (Central   Processing   Unit   –   CPU)   on   arvuti   osa,   mis   täidab   operatsioone
(masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide   täitmist   juhib   tavaliselt   elektrooniline   taimer.   Taimeri   iga   signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone ● 1   MHz   tähendab   umbes   1   miljon   elementaarkäsku   sekundis.   Mida   suurem   on taktsagedus seda kiiremini reeglina protsessor ja seega ka arvuti töötab.


Sõnapikkuse  all mõeldakse protsessorite sisemiste tööregistrite (üldregistrite) pikkust. 8- ja
16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid.
● Kõigepealt on kirjas tootja nimi (Intel, AMD, Cyric), seejärel protsessori tüübi ja/või põlvkonna tähis ning tavaliselt ka taktsagedus. Arvuti mälu võib jaotada kaheks: ● Sisemälu   –   mäluseade,   millele   protsessoril   on   juurdepääs   ilma   sisend- väljundkanaliteta. ● Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketastel (kõvaketas, USB-mälupulk, CD jne) Sisemälu ● Püsimälu ehk registermälu  (Read Only Memory – ROM) on ainult lugemiseks. Ta talletab teabe, mis on talle sisse ehitatud. Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. ● Põhimälu   e.   töömälu   e.   muutmälu   e.   operatiivmälu  (Random   Access   Memory   – RAM)   on   sisemälu   see   osa,   millesse   tuleb   laadida   käsud   ja   muud   andmed   enne järgmist täitmist või töötlust. Mõeldud nii lugemiseks kui kirjutamiseks. RAMi kiibid jätavad meelde selle, mis sa neil käsid meelde jätta ja võivad isegi muutuda selliseks, et  jätavad  meelde  kõik uue informatsiooni.  Aga kui arvuti  on välja  lülitatud,  siis unustab  RAM kõik, mis  sa talle  ütlesid.  Ja sellepärast  ongi vaja  oma  töö arvutis salvestada – juhuks kui arvuti välja peaks lülituma ja kogu töö kaduma. ○ Hetkel on arvutikomplektidel reeglina põhimälu suurus (4)8-16 GB ● Vahemälu   (Cache)  on   eriotstarbeline   puhvermälu,   mis   on   põhimälust   väiksem   ja kiirem   ning   milles   hoitakse   põhimälust   võetud   ja   protsessorile   tõenäoliselt järgmistena vajalike käskude ja andmete koopiat. ○ Tänapäeval   realiseeritakse   vahemälu   tihti   kahes   osas.   Väiksem   ja   kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. Üha enam esineb vahemälu juues ka kolmas jaotus L3, harvem ka L4-vahemälu.


Välismälu Kõvaketas  (Hard Disk Drive – HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas. See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval   on   kõvaketaste   maht   enamasti   üle   500   GB.   Enamasti   on kõvaketastele   lisatud   puhvermälu   kiirendamaks   kõvaketta   tööd.   Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole.  Kompaktketas  (Compact   Disk   CD)   Mahukamate   andmete   säilitamiseks   kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid.  Mälupulk   ehk   USB   välkmäludraivid  (Flash   Memory   Stick)   Pisike   pulka   või   pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Algselt olid kasutusel 64-, 128-, 256- ja 512-megabaidised, nüüd aga juba 8-, ja 64- jne gigabaidise infomahutavusega seadmed. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade. 2.LOENG Arvuti mälu võib jaotada kaheks: 1. Sisemälu-mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs  ilma sisend – väljundkanaliteta. 2. Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketsatel (kõvaletas,  USB, jne.)  SISEMÄLU 1. Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory - ROM) 2. Põhimälu ehk töömälu ehk muutmälu ehk operatiivmälu  (Random Access Memory – RAM) Sisemälu osa, millesse  tuleb laadida käsud ja mud andmed enne järgmist täitmist või  töötlust. 3. Vahemälu (Cache) Väiksem ja kiirem vahemälu, nmtatakse ka  L1-vahemäluks. Tulevik… BIOS saadetakse pensionile – arvutid hakkavad kiiremini käivituma!


Programmi kiire täitmise eeldus on suure ja kiire põhimälu olemasolu. Operatiivmälu  suurust saab muuta mälumoodulite lisamisega ja vahetamisega. Uuematel arvutikomplektidel  reeglina põhimälu suuruseks üle 2(4)-8GB.  VÄLISMÄLU Kõvaketas – asub reeglina arvuti korpuses. Sisemuses pakineb mitu magnetpinnaga ketast,  mille kohal või all liiguvad lugemis- kirjutamispead. Tänapäeval kõvaketsate math enamasti  üle 100GB. Normaalseks arvuti tööks peaks olema kõvakettal vähemalt 100-300 MB vaba  ruumi, vaba ressurssi võiks olla kõvakettal. Pordid ehk väratid on emaplaadiga seostatud liidesed välisseadmete ühendamiseks.  Tänapäeval levinud pordid: 1. Jadaport – hire või modemi  ühendamiseks. 2. Paralleelport – printer ühendamiseks. 3. Kalviatuur- ja hiireport 4. USB-port – hiired, skännerid. Laiendusplaadid – vajalikud teiste seadmetega suhtlemiseks (monitor, arvutivõrk).  Laiendusplaadid võivad olla integreeritud tootja poolt emaplaadi sisse. Graafika- ehk videokaardil paikneb monitori pistikupesa. Reeglina, mida suurem  videomälu math seda parem. Tavaliselt 256MB kuni “/4/8 GB. Võrgukaart – ette nähtud arvutivõrgu kaabli ühendamiseks. Helikaart – kaasajal peaaegu alati emaplaadile integreeritud. SISENDSEADMED Puutetundlik ekraan –  Klaviatuur- Skanner – optiline sisendseade, mis on mõeldud piltide sisendamiseks arvutisse. Skannerit  kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule. Olulisemad näitajad on 


kontaktpinna suurus ja lahutusvõime. Mida kõrgem on skanneri lahutusvõime, seda täpsem  on sisetatud pilt ja see võimaldab seda ilma kvaliteedi olulise halvenemiseta suurendada. VÄLJUNDSEADMED Monitor ehk kuvar -seade, mis videokaardi poolt tekitatud signaali alusel moodustab  ekraanile nähtava kujutise. Peamised tüübid:   1. Kineskoopmoniotrid 2. Vedelkristallmonitorid 3. LED 4. (Plasmonitor) 5. (OLED – monitor) Printer – arvuti kirjutav välisseade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise  paberile, kilele vms. andmekandjale.Tähtsaim parameter on lahutusvõime punktides tolli  kohta. Normaalne prindi kvaliteet algab 300 dpi-st. Tähtsamad printerite tüübid: 1. Maatriksprinter 2. Tindiprinter 3. Laserprinter TARKVARA Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke komponente, eelkõige  arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Süsteemitarkvara – on vajalik arvuti riistavara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Tähtsaim  component operatsioonisüsteem. Kuuluvad seadmed: draiverid, serveritarkvara,  aknahaldustarkvara jne. Rakendustarkvara –  Rakendustarkvara ligiid: 


1. Laiatarbeprogrammid – paljudele kasutajatele ja plajude rakenduste jaoks. 2. Erialaprogrammid – paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas  (raamatupidamine, meditsiin, jne.) 3. Individuaalprogrammid – üksikkasutajatele spetsiifilise ülesannete lahendamiseks.  Laiatarbeprogrammide kolm vaala: 1) Tekstitöötlusprogrammid ehk tekstitoimetid – dokumentide koostamiseks, töötluseks  ja väljastamiseks. 2) Tabelarvutusprogrammid – arvutustabelite ehk töölehtede koostamiseks ja  töötlemiseks 3) Andmebaasiprogrammid – suuremahuliste andmepankade loomiseks ja haldamiseks. Esitlusprogrammid: MS Powerpoint, OpenOffice Impress. Joonistamisprogrammid: Paint, Gimp. Pakkimisprogrammid: WinZip, PowerArchiver. Viirusetõrjeprogrammid: F-Secure, Norton. Sotsiaaltarkvara: msn, blogid, skype. Tarkvara lokaalsus kadumas, veebirakendused kasvamas. Arvutigraafika: Rastergraafika – koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab  oma värvi ja on eraldi töödeldav.  Vektrograafika – kõik objektid on kirjeldatud mingite vektorite abil, nt ringjoon on  kirjeldatud kekskpunkti ja raadiuse abil. Lisaks on veel joone paksuse, tüübi, värvi ja  täitevärvi kirjeldus. ARVUTIVÕRGUD JA INTERNET. TURVALISUS. Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii, et oleks võimalik andmeid  vastatsikkku vahetada ja arvutiressursse ühiselt jagada.


Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk – on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk nt ühes ruumis või majas. Laivõrk – laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke  telefoni- ja raadioliinide kaudu. Interneti ajalugu- loodi 1.september 1969. Maailmas esimene kindla keskuseta hajusvõrk.  Tollal kasutati sõjanduses, kandis nime ARPANET. 1987 avati kõigile kasutajatele ja  nimetati internetiks. Igal võrku ühendatud arvutil on IP-aadress. IP-aadress jaguneb akheks loogiliseks osaks – võrgu ja arvuti number. Esimene number  neljast määrab ära riigi, kus arvuti asub. (Eesti aadressid – 192 ja 193). Domeeninimede süsteem DNS – domeene on võimalik jagada alamdoneemideks, neid veel  omakorda jagada ja nii tekib hierahiiline nimede süsteem. Igale hierarhia tasemele vastab  masina nimes üks märgend. Mrgnedid on punktidega eraldatud. Elektronpost – internet teenus, mille abil saab suhelda inimestega, kellel on  elektronaadressid ja kes võivad asuda maailma mistahes punktis.  ARVUTIVIIRUSED Viirus -  programm, mis on mõeldud häirima arvuti tööd ja rikkuma kettale salvestatud  andmeid või miskil muul kujul teile kahu tekitama. Programm, mis lisab iseenda koopia  mõnele teisele programmile nii, et selle nn peremeesprogrammi käivitamisel käivitatakse ka  viirusprogramm ilma programme kasutaja teadmata.  Trooja hobune – tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine. Ei paljunda  ega “liiguta” end, seetõttu on temast lihtne vabaneda.  Loogiline pomm – käivitab mõne programme teatava lülitustingimuse – n kindla kuupäeva  või mõne muu sündmuse toimumise – korral. 


TARKVARA ÕIGUSKAITSE Arvutiprogrammide õiguskiatse toimub läbi autoriõiguse. Autoriõigus tekib  arvutiprogrammidele samas ulatuses kui nt kijranuds- ja kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui varalised õigused. Tarkvara liigitus: 1. Äritarkvara 2. Jaosvara -  3. Proovivara 4. Vabavara 5. Vaba tarkvara 6. Avalik tarkvara 3.LOENG Objekt – isik/asi Tunnus - kirjeldus Üldkogum ehk populatsioon- nt. klassiõpilasi (50) kõiki samal ajal kokku saata Valim ehk väljavõtukogum – kõikide õpilaste vahel teha küsiltus. Paneb tunnuse – mis liiki tuunuseks on tegu? ARVESTUSEL Tunnuste põhitüübid: kvantitatiivsed – pidevad ja diskreetsed, kalitatiivsed –  järjestustunnus ja nominaalsed. Statisika – kirjaldav (ütleb või täidab midagi) või järeldav (kas on pikem või ei ole,  analüüsiv). Tunnuse jaotuse mudelid: Juhusliku valimi jaotus hakkab suure valimi korral sarnanema populatsiooni jaotusega. Kui  populatsiooni jaotusena esitatkse valimi jaotus, siis on tegemist empiirilise  jaotusfunktsiooniga (tõenäosusfunktsiooniga). Kui jaotust iseloomustava mudelini jõutakse  läbi teoreetilise arutelu, siis on tegu teoreetilise jaotusfunktsioniga. 


Normaaljaotus: kõige sagedamini kasutust leidev jaotus. Normaaljaotusega valimis  paiknevad väärtused kõige tõenäolisemalt keskväärtuse lähedal ning väärtuste  esinemissagedus väheneb ühtlaselt keksväärtusest kaugemates intervallides. Jaotusfunktisoon on keskmise ümber sümmeetriline. Sümmeetrilise jaotuse puhul asuvad kõik kolm kekskmist: mood, median ning keskväärtust ühes kohas – ulatuse keskosas.  Normaalajotuse nõue peaks täidetud olema juhul kui umbkaudu on n<30. Asümmeetriline jaotus – võib erinevate keskmiste omavahelise paiknemise alati ette  ennustada. Jaotuse asümmeetria iseloomustamiseks aksutatakse arvkarakteristikut, mida  nimetatkse asümeetria koefitsidendiks. Hüpteeside kontroll – teaduslikus töös nimetatakse hüpteesiks tõestamata oletust või  arvamust. Nende kontrollimise meetodeid nimetatakse statistlistesk testideks. Statistiline olulisus, olulisustõenäosus, p – mõõdab tõenäosust saad anii suure erinevusega  või nii tugeva seosega valim juhul, kui ülskogumis seda seost või erinevust ei oleks. Statistlise olulisus sõltub:  1) Seose tugevusest – st sõltub sllest aga ei mõõda seda. 2) Juhusliku varieeruvuse hulgast. 3) Valimi suurusest. Statistika valdamine rakendustasemel tähendabki oskust valida olukorrale vastav test (neid on väga plaju erinevaid) ja selle tulemusi õigesti interpreteerida. Seletav tunnus ehk kirjeldav tunnus ehk argumenttunnus ehk sõltumatu tunnus. Prognoositav tunnus ehk funktsioontunnus ehk sõltuv tunnus. Sõltuv tunnus sõltub  sõltumatust. Vabadusastmete arv (degree og freedom, df) – sõltumatute muutujate arv. SAGEDUS- JA JAOTUSTABELID Keskmised –  Mediaan - 


Mood -  Kvartiilid -  Dispersioon -  Standardhälve -  Variatsioonikoefitsient -  Standardviga -  Usalduspiirid keskmisele -  4.LOENG STATISTILISED TESTID Hii-ruut test - Võimaldab otsustada juhuslike suuruste jaotuste erinevuse ja sarnasuse üle.  Annab vastuse küsimustele: kas erinevus (kahe) grupi sagedusjaotuses on statistiliselt oluline  või mitte.  T-testid – kõige lihtsam meetod uurida pidev tunuse keskmiste erinevust rühmiti. T-tesi  puhul on neid rühmi kaks või üks. Küsimus kas vaadeldav (valimis esinev) kahe rühma  keksmiste erinevus on statistliselt oluline ehk siis ei ole juhusega seletatav. Dispersioonanalüüs: selle abil on võimalik analüüsida: diskreetsete, samuti kvalitatiivsete  faktorite toiet, mitme faktori koosmõju ning kontrollida hüpoteese. Vastavalt faktorite arvule  on olemas ühe-, kahe- ja mitmefaktoriline dispersioonanalüüs.  Korrelatsioonanalüüs – seoste lähemaks uurimiseks pakuvad võimalusi korrelatsioon- ja  regressioonanalüüs. Kahe nähtuse vahel esineva seose iseloomustamiseks peame pöörama  tähelepanu neljale erinevale aspektile:  1) Seose kujule – kahe nähtuse vahel määrab geomeetriline joon, millele punktide parv kõige lähedasem on. 2) Seose tugevusele -  3) Seose suunale 4) Olulisus (statistika mõttes)


Olukorda, kus kõik punkti koonduvad ühele joonele, nim. funktsionaalseks seoseks. Reaalses  elu seda ei juhtu. Mittetäielikke seoseid nim. vastavalt korrelatiivseteks seosteks. Seose sound loetakse positiivseks, kui ühe tunnuse väärtuste kasvades kasvavad ka teise  tunnuse väärtused ning negatiivseks, kui ühe tunnuse väärtuse kasvades teise tunnuse  väärtused kahanevad.  Regressioonianalüüs – kui korrelatsioonianalüüs võimaldas väljendada seose tugevust ja  suunda, siis regressioonanalüüs võimaldab vaäljendada lisaks sellele veel seoseid  kvantitatiivselt väljendada. Võimaldab luua matemaatilise mudeli kirjeldamaks tunnuste  vahelisi seoseid.  Suurust x nimetatakse sõltumatuks suuruseks ja suurust y nimetatakse sõltuvaks suuruseks.  Eesmärk leida “parim” x ja y vahelist seost iseloomustava funktsiooni võrrandit, mille  saamiseks kasutatakse kõige sagedamini vähimruutude meetodit.  Determinatsioonikordaja R2 – näitab, kui suur osa y-st on määratud x-I poolt. Saab hinnata,  kui palju sõltuva muutujua hajuvusest on regresioonimudeli poolt kirjeldatud. Võimalikud  väärtused 0…1.  Mitmene regresioon – sõltumatuid muutujaid on võrrandisse võetud rohkem kui üks. Et  võrrelda regressioonmudeleid, milled sõltumatute muutujate arv ja/või valimite mahud on  erinevad, on kasutusele võetud kohandatud ehk reguleeritud determinatsioonikordaja  (adjusted R2).  Multikollineaarsus – regerssioonimudelisse lülitavate sõltumatute tunnuste omavaheline  korrelatsioon. Sellisel juhul on raske eristada ennde tunnuste mõju. Sõltumatute muutujate  omavaheline korrelatsioon ei tohiks olla suure kui nende seos uuriatav tunnusega. TEOORIA EKSAM kell 12:15, 24.november. 


Korrelatsioonikordaja tugevuse hinnang: ● 0,0 - 0,2 olematu, väga nõrk ● 0,2 - 0,4 nõrk ● O,4 - 0,7 keskmine ● 0,7 - 0,9 tugev ● 0,9 - 1,0 väga tugev Korrelatsioonikordaja tähis on r Korrelatsioonikordaja statistiline olulisus on p  Kui seos on oluline siis P < 0,05 Korrelatsioonanalüüs ● Seoste lähemaks uurimiseks ● Kahe   nähtuse   vahel   esineva   seose   iseloomustamiseks   peame   pöörama   tähelepanu neljale aspektile: ○ Seos kujus ○ Seos tugevuses ○ Seos suunas ○ Olulisus (statistikalises mõttes) ● Seose suunda loetakse  positiivseks,  kui ühe tunne väärtuse  kasvades kasvavad ka teised tunnused. Sama asi ka negatiivses vormis Dispersioonanalüüs


ANOVA - analysis of variance Selle abil on võimalik analüüsida: ● Diskreetsete, kvalitatiivsete faktoriete toimet ● Mitme faktori koosmõju ● Kontrollida hüpoteesi Dispersioon -  hälvete ruutude summa Kahefaktoriline dispersioonanalüüs - faktoreid on kaks, kuid faktoreid võib mõjutada mitu tegurit. Näiteks uuritakse mulda ja kõlvikut kuid muldi on erinevaid.  LSD - least significent difference Kirjalik eksam: Laiendatud valikvastustega test (informaatika osa, biomeetria  osa). Ülesannete lahendamine arvutil (tekstitöötlus, andmehaldus, andmete  statistiline analüüs) Individuaaltöö (akadeemiline multimedia ettekanne, andmeanalüüsi töö).