Vastus leiad õppematerjalist: Erinevad lisa kaardid arvutile

Erinevad lisa kaardid arvutile (0)

Kutsekool - Informaatika - Arvutite lisaseadmed

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kus on erinevus?
Milliste puudumine helikaardi hinda langetab?

Pärnumaa Kutsehairduskeskus
Arvutid ja arvutivõrgud
Kristjan Krimm
ERINEVAD LISA KAARDID
referaat
Juhendaja : Silver Silluta
Pärnu 2009
Sisukord.

Kuvaadapter

Helikaart

Võrgukaardid

Tv ja raadikaardid

Kontrollerkaardid
Kuvaadapter(Video Adapter , Display Adapter, Videocard)
Graafika - ehk videokaart
Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board ) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga ). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu).
Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust.
Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest:

Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
Pildimälu ( frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi;
Digitaal -analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile.

Pildimälu
   Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele . Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory . Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D- kiirendite puhul.
    Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti .
Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi ; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 - bitine adapter) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega (65K (high colour ) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus.
    Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu -taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle).
    Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust.
Pildimälu on mitut eri sorti ja pidevalt käib töö üha uute ja paremate sortide kallal.
Helikaart
Helikaartide puhul hinnavahemik algab 200 kroonist ning lõpeb 20 000 krooni kandis . Kus on erinevus? Millised tehnilised kriteeriumid või vidinad panevad hinnale juurde või milliste puudumine helikaardi hinda langetab? Räägin seda kõike pigem algaja kodumuusiku ning Linuxi fänni seisukohast . Mängude mängimisega ei tegele ma absoluutselt, mistõttu gamerid peavad oma hingeabi kätte saama kusagilt mujalt.
Tegelikult ei ole olemas sellist tehnilist funktsionaalsust nagu helikaart. On analoog /digital (A/D) ja vastupidi (D/A) muundurid, on muusikasüntesaatorid, on lihtsalt pesade ja pistikute standardid (vali vasakust freimist CABLING-> PINOUTS).
Paraku, tavamõistuse ja keskkooliharidusega inimesele pole lootustki neid mõisteid selgeks teha, järelikult tuleb kogu see funktsionaalsus sobivalt pakendada, siduda millegi moodsa ning motoorset satisfucktsiooniTM tekitavaga (MP3, mängurlus), tekitada inimeses alaväärsuskompleks juhuks kui ta ei kavatse osta ning alles siis on lootust seda komplekti kellelegi maha müüa (vt The Competitive Advantage). Well, aga jutt pidi tulema lihtne, ilma viideteta turundusklassikutele.
Asi, mida helikaardiks nimetatakse, on seega mingi turunduslikult otstarbekas valim mainitud seadmestikust, mis (reeglina) on monteeritud ühele ja samale, ISA või tänapäeval pigem PCI arvutikaardile. Helikaardi paradigmal on kalduvus ajas nihkuda, homme mõistetakse helikaardi all pisut paremat riista kui täna.
Täpselt sama funktsionaalsust võib kohata välistes profimoodulites, seega kaardi mõiste pole asja juures üldse oluline. Osa mainitud funktsionaalsusest võib kohata isegi helikaardi lisakaardil (daugtherboard) või realiseerituna suisa tarkvaraliselt (softsynth), mis veel kord osutab, et helikaart ei ole tehniliselt korrektne mõiste.
On võimalik, et "helikaart" on "integreeritud" emaplaadile. Terminoloogiline segadus sel juhul meenutab mulle "lindistava pleieri" paradoksi.
Profikvaliteediga seadmed esinevad pigem välise mooduli kui sisemise kaardi kujul. Missuguse irinaga hetkel piirdudes asume siis tegelikult teema juurde.
Võrgukaardid
Võrgukaarte vajame siis, kui soovime arvutit ühendada arvutivõrku. Võrgukaarte on väga palju erinevaid tüüpe, peamiselt ühendatakse võrgukaardid PCI laiendussiinile kuid uusimad võrgukaardid ühendatakse ka juba PCI-E laiendussiinile.
Võrgukaardid erinevad üksteisest eelkõige läbilaskevõime poolest, enamlevinumad võrgukaardid suudavad andmeid vahetada kiirusega 100 Mb/s või 1Gb/s kuid juba on olemas ka 10Gb/s läbillaskevõimega võrgukaarte.
TV ja raadiokaardid
TV ja raadiokaarte kasutatakse TV ja raadiosignaalide vastuvõtmiseks arvutis. Kaardid erinevad üksteisest eelkõige vastuvõetava signaali kvaliteedi poolest. Meie regioonis on oluline jälgida, et TV kaardid võimaldaksid PAL standardile vastava televisioonisignaali vastuvõttu (Põhja- Ameerikas on kasutusel NTSC televisioonisignaali standart ).
Kontrollerkaardid
Kontrollerkaarte kasutatakse siis, kui soovitakse arvutile lisada sisend -väljund liideseid (USB, Firewire, Bluetooth jne) või soovitakse arvutiga ühendada rohkem kõvakettaid, kui seda emaplaat võimaldab.
Kasutatud kirjand :

http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/laienduskaardid.html

http://arvutiweb.ee/

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjan771 Õppematerjali autor

Erinevad lisa kaardid arvutile

arvuti kaart kuvaadapter helikaart võrgukaart tvkaart raadiokaart

Sarnased õppematerjalid

docx

Videokaart

Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust.

Informaatika

doc

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras

Kõiksugused kaardid riistvaras Referaat 2009 Sisukord: · Sissejuhatus · Videokaart · Võrgukaart · Helikaart · TV kaart · Adapterkaart · Füüsikakaart Sissejuhatus Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste

Arvutite riistvara alused

doc

Videokaart

videokaart Videokaart on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile.

Arvutiõpetus

doc

RIISTVARA KAARDID

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson RIISTVARA KAARDID Referaat Juhendaja: Silver Silluta 28.09.10 1 2 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Sissejuhatus...

Arvutite riistvara alused

doc

Monitorist, graafikakaardist...

6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja tänapäevasel ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride iseärasused, sealhulgas ehituslikud, graafilised ja visuaalsed omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest näitudest. 3 4 MONOKROOMSED KUVARID

Informaatika

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on

Arvutiõpetus

docx

Muud laienduskaardid

Kokkuvõte:..........................................................................................................................................................11 Sissejuhatus Selles referaadis selgitatakse, miks kasutatakse igasuguseid erinevaid kaarte, millised nad on, milleks nad on ja palju need maksavad. Kasutajale on arvutiriistvara hulka kuuluvad kaartid tähtsad! Selgeks saab ka see, et arvutikasutus ja eesmärgid, milleks inimene arvutit kasutab, on erinevad. 1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult, mis aastal 1981 oli 2 miljonit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Järjest kiiremini areneb tarkvara,

Arvuti

doc

Tarkvara ja riistvara

Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik

Informaatika

Rohkem sarnaseid