Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2010 3 9 7 4 7 7 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 3.2.2011 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs) 91 96 79 95 10 39 69 38 40 5 0 96 24 22 75 79 82 86 91 74 75 25 12 71 85 Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 2,8 2,2 4,0 1,1 5,1 yi 6,9 6,1 9,8 7,2 15,3 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli leidmiseks (mahuga N=5)
Valiidsus-kui usaldusväärsed tulemused on uurimisküsimus või hüpotees: Falsifitseeritavus Operatiivne definitsioon Näiteks: Kiirus tähendab seda, millise ajaga lahendab laps ülesande Andmete kogumine peab olema süstemaatiline Muidu:valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine ehk usaldusväärsus kannatab Anektdootlikud tõendid ehk ebatüüpilised juhtumid Valim: Populatsioon Valim Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim Mis võivad tulemusi mõjutada`? Ootuste vihjed Topeltpime uuring Põhjalikkus: Kirjeldav ja järeldav statistika Seotus (nt korrelatsioon, kaks muutujat omavahel seotud)või põhjuslikkuse(ühe muutuja muutmine mõjustab teist muutujat) Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus
Viljandimaa 4% 40 Võrumaa 3% 30 Kokku 100% n=1000 3. Saad kliendilt ülesande viia läbi 600 intervjuud Eesti suuremate linnade 20-59 aastaste naiste hulgas. Näita, kuidas jagunevad need 600 intervjuud Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu ja Viljandi 20-59 aastaste naiste vahel, nii, et valim oleks samas proportsioonis nagu nendes kuues linnas 20-59 aastaseid naisi elab. Vanuselisi alagruppe ei ole vaja, praegu tahan teada saada vaid seda, mitu intervjuud igas linnas läbi viia tuleb. Mis valimitüübiga on tegemist? Kas see on esinduslik valim? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks? 20- 29 a. naiste % Intervjuude arv Tallinn 57% 342
....................................................................................13 2.1.7 Printeriga seotud ohud.....................................................................................................13 3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas........................................................................................................................................15 3.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas...16 Kokkuvõte..........................................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................
mõjutab kool inimese endasse suhtumist. Teema käsitluse sisuline loogilisus 5 teoreetilise ülevaate osad on omavahel loogiliselt ja hästi jälgitavalt seotud andes ammendava ülevaate uurimuse taustast. Uurimisstrateegia ning andmekogumismeetodi adekvaatsus ja valiku põhjendus - 3 andmekogumismeetod vastab uurimistöö eesmärgile, kuid pole põhjendatud, miks just selline meetod. Valimi vastavud eesmärkidele 2 valim vastab üldjoontes uurimistöö eesmärkidele ja hüpoteesile. Pole põhjendatud, mille põhjal valiti valim. Andmeanalüüsi vastavus uurimisküsimustele/hüpoteesidele, andmeanalüüsi teostus 3 kasutatud andmeanalüüsi meetodid sobivad üldjoontes hüpoteeside tõestamiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Andmeanalüüsil puudub pealkiri (lk 11) .Tulemuste esitamine - 3 - andmeanalüüsi tulemused on esitatud üldjoontes
kõige informatiivsem intervallskaala Esita 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõuuuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. inimese vanus tunnus Eesti elanikkond üldkogum need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum need isikud, keda küsitletakse valim Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend inimese sissetulek tunnus Tallinna elanikud osakogum Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod Eesti elanik objekt Esita 3. Milliste vaatlustega on tegemist?
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Annika Krutto ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES Loengukonspekt Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel.....................................................................................................
fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes = 0,10, st teststatistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238). Empiirilise ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni maksimaalne erinevus: DN=0,13 DN=max[Femp(Xi)- F0(Xi)] Et hüpotees vastu võetaks, peab DN Dkr, siin on 0,13 < 0,238 ja seega võetakse hüpotees vastu, üldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. Jagada valim viieks võrdse mahuga osaks (võttes osaks/rühmaks 1.-5. arvu, 6.-10. arvu, ..., 21.-25. arvu). Kontrollida nii moodustatud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi H0: 1 = 2 = 3 = 4 = 5 (kasutades dispersioonanalüüsi metoodikat ja võttes olulisuse nivooks = 0.05). i/r 1 2 3 4 5 yi 1.-5. 69 10 76 79 84 63,6 927,3 353,44 6.-10
siis tabeli kasutamiseks peame ,,oma" normaaljaotuse standardiseerima st teisendama F0 = keskväärtus =0 ja standardhälve =1 kolme sigma reegel. 13. Binoomjaotuse lähendamine normaaljaotusega kui normaaljaotust tahetakse rakendada diskreetse JS puhul ja katsete arv n>50, siis lähendame binoomjaotust normaaljaotusega: 14. Studenti jaotus - Student'i jaotus tekib, kui normaaljaotusega JS üldkogumist teha väike valim ja arvutada selle põhjal JS keskmist (see ei võrdu üldkogumi keskväärtusega). Statistikas kasutatakse Student'i jaotuse jaotusfunktsiooni mitmesuguste vigade hindamisel. Võrreldes normaaljaotusega on siin 2 parameetrit. t = tk, k = n - 1, kus n on mõõtmiste arv tõenäosus e. kvantiil 15. Asümmeetriakordaja, - arvkarakteristik, mis kirjeldab JS-te väärtuste jaotumist.
- falsifitseeritavus (teoreetilise vite phimtteline mberlkatavus vaatluste vi katsete phjal) - operatsionaalne definitsioon (miste, mille kasutamise igsust on vimalik kuidagi kontrollida) - andmete kogumine peab olema sstemaatiline (valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine = ebausaldusvrne, anekdootlikud tendid = ebatenolised juhtumid) VALIM (ldkogumi osa, mille jrgi tehakse statistilisi jreldusi ldkogumi kohta) - populatsioon (kogum, mille kohta soovitakse jreldusi teha) - valim - tenosuslik vi mittetenosuslik valim TULEMUSI VIVAD MJUTADA - ootuste vihjed - topeltpime uuring (osaleja ja ka uurija ei tea, millisesse gruppi uuringualused kuuluvad) PHJUSLIKKUS - kirjeldav ja jreldav statistika - he muutuja muutmine mjutab teist muutujat ehk ks nhtustest (phjus) tingib teist (tagajrg) (- seotus kaks muutujat on omavahel seotud, korrelatsioon vastastikune seos, mis thistab kahe vi enama objekti seost) VAATLUS enese VS teiste - struktureerimata - pool-struktureeritud
1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab *juhuvalim selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab populatsioon üldiselt hästi Vaatlus - esineb kaks peamist tüüpi: *osalusvaatlus e etnograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegecvuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. *mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all
rühmitades võimalikud väärtused klassidesse. Näiteks kaalukategooriad maadlusvõistlustel. Tulemuste statistilise töötlemisvõimaluste laiendamise huvides kasutatakse ka ordinaalskaala kodeerimist arvuliseks (kvantitatiivseks) tunnuseks (näiteks keskmise hinde leidmiseks). Nii saadud statistiliste tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik (ei või näiteks väita, et keskmine hinne 4,0 on kaks korda parem kui 2,0). Üldkogum ja valim Üldkogum on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja vaatlemise alusel tehakse järeldusi üldkogumi kohta. Nõuded valimile: 1. Valimi maht peab olema küllalt suur. 2. igal üldkogumi indiviidil peab olema võrdne võimalus sattuda valimisse. Neid kaht nõuet rahuldavat valimit nimetatakse representatiivseks e. esindavaks.
Kordamine arvestustööks 1. Üldkogum (uurimisobjekt, populatsioon) on teatud nähtuste (objektide) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida. 2.. Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses. Esinduslik valim. 3. Valimi mõõtmisandmed moodustavad andmestiku. Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidev võib omada väärtusi mingil lõigul. Diskreetne arvuliste tunnuste võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv 5. Mittearvuline tunnus järjestustunnus, nominaaltunnus. Järjestustunnus mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet).
BoBo- nuku eksperiment Johanna Ebber LIIK JA MEETOD • Uurimuse liik on eksperimentaalne. • Uurimismeetodiks on samuti eksperimentaalne. MIDA UURITAKSE? • Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED • Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii verbaalset kui ka füüsilist vägivalda, mis sarnanes eelnevalt täiskasvanute poolt näidatule. • Poisid kasutasid füüsilist vägivalda enam. KASUTATUD ALLIKAD • https://et.wikipedia.org/wiki/Bobo-nuku_eksperimendid
Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ja kokkuvõtlikku esitamist. Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Valim peab olema küllalt arvukas ja igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Valimi moodustamiseks on kolm võimalust: · Juhuslik valim (juhuslikult valitud uuritavad objektid) · Planeeritud valim · Kõikne valim (üldkogum) Hinnang valimi põhjal üldkogumi kohta tehtud järeldus. Tunnused iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad
Ülesanne 1 Uuringus, mille käigus tuleb lahendada teatud tüüpi ülesanne, osaleb 10 inimest. Keskmiselt kulus ülesande lahendamiseks aega 17 minutit standardhälbega 4,5. Leidke, millistesse piiridesse jääb olulisuse nivool 0,05 ülesande lahendamiseks kulunud aeg. 14,2...19,8 Selle ülesande kohta oli õppejõu kommentaar et väike valim. Ilmselt pole siis esimene ülesanne päris õige, sain 9 punkti 10-st punktist. Kaotasin siin siis 1 punkti. Ülesanne 2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 150 kr standardhälbega 75 kr. Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. 135...165 Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu protsenti) pidas toodet liiga kalliks (leidke vahemikhinnang usaldusnivool
...............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade................................................................................................................4 1.1 Enim levinud ohud internetis.........................................................................4 1.2 Hoidumine internetiohtudest.........................................................................4 2. Metoodika ja valim.................................................................................................................5 3. Tulemused ja analüüs..............................................................................................................6 3.1 Eesmärk........................................................................................................ 6 Kokkuvõte.....................................................................................................................
Uurimisülesanded (täpsustatakse, mida peab tegema, et eesmärgini jõuda kallutatakse infot); teooriad; -Ebasümmeetriline skaala (info moonutatakse rohkema äärmuse poole); andmete kogumine; -Küsitluse aeg ja koht (kallutatud valim, meelega tahtud kallutamine); analüüsimine; -Ei anta kõike variante ette (meelega tehtud kallutamine, positiivse või neg. poole); ettepanekute tegemine -Ainult positiivse või negatiivse skaala ette andmine (meelega kallutamine).
On see kollektiivne või individuaalne fenomen? Valikuraam (sampling frame) Valikuraami koostamisel väldi Alaesindatus Üleesindatus asjasse mittepuutuvad sees Topeltesindatus Kust valikuraami saada? Registrid Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid Erand: Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhu Esinduslikkus ehk representatiivsus Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride Nt. Uurides Tallinna linnavalitsust ei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) Mis on mu: uurimisobjekt? (e-õpe) uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) uuringu eesmärk? (analüüsida, kuidas, millisel määral ja millise efektiga
Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Valim peab olema küllalt arvukas ming igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. Arvtunnused(väärtuseks on arvud) on näiteks pikkus, kaal, vanus, keskmine hinne, kinganumber, rahvaarv ja riigi pindala. Mittearvulised tunnused(ei ole arvulised) on näiteks sugu, rahvus, haridus, juuste värv, perekonnaseis jne. Mittearvulised tunnused jagunevad a) nominaalseteks tunnusteks; b) järjestustunnusteks. Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi. Diskreetse tunnuse väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel, näiteks ela...
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata - Loomulik vs varjatud - Osalus vs mitteosalus Intervjuu - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud
fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes α = 0,10, st teststatistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238). Empiirilise ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni maksimaalne erinevus: D N = 0,14 DN=max[Femp (Xi)- F0 (Xi)] Et hüpotees vastu võetaks, peab DN ≤ Dkr, siin on 0,14 < 0,238 Seega võetakse hüpotees vastu, üldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. Jagada valim viieks võrdse mahuga osaks (võttes osaks/rühmaks 1.-5. arvu, 6.-10. arvu, ..., 21.-25. arvu). Kontrollida nii moodustatud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi H0: μ1 = μ2 = μ3 = μ4 = μ5 (kasutades dispersioonanalüüsi metoodikat ja võttes olulisuse nivooks α = 0.05). i/r 1 2 3 4 5 yi 1.-5. 1 2 17 81 97 39,6 2105,8 148,84 6.-10
Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse eelised: Suhteliselt kergelt on võimalik hankida suuri andmehulki. Tulemused on suhteliselt kergesti analüüsitavad. Võimaldab teha uuritava grupi kohta üldistusi. Võimaldab siduda inimeste arvamusi ja hoiakuid teiste näitajatega. Võimaldab uurida nähtusi, mida on raske teiste meetoditega uurida (nt vaatluse teel). Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse probleemid: Valimi moodustamine valim peab olema esinduslik. Te soovite uurida kõigi HTG õpilaste arvamust mingis küsimuses. Moodustage valim! Tulemus võib sõltuda küsimuse püstitamisest. Tihti on sotsiaalse soovitavuse roll vastustes väga suur. Vastamisest on võimalik mööda hiilida. Hüpoteeside kontrollimise meetodid test ja intervjuu Test on küsitlus, kus vastusevariandid on ette antud ja kus võrreldakse kahte või enamat inimest mingi tunnuse suhtes.
Statistika mõisted 1) Andmete esitamine Statistiline rida- uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadud vaadeldava tunnuse väärtuste rida Variatsioonrida- väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim Sagedustabel- võtab andmebaasist kokku mitmel objektil esineb antud väärtus ehk esitab vastava sageduse Diagramm- andmete esitamise graafiline viis 2) Asendit kirjeldavad Mood- tunnuse kõige enam esinev väärtus Mediaan- tunnuse väärtus, mille väiksemaid ja suuremaid väärtusi on võrdne arv Aritmeetiline keskmine- arvusuuruste summa jagatis nende suuruste koguarvuga 3) Hajuvust iseloomustavad Variatsiooni ulatus- tunnuse suurim ja vähim väärtus
PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed er...
jälgida trende. Valimi määramisel paneeluuringuteks esineb kaks lähenemisviisi: paneeluuring iga kord sama valimiga ning uuring erineva, kuid võrreldava valimiga. Esimese puhul intervjueeritakse samu respodente teatud ajaintervalli tagant uuesti. Nii saab võrrelda, mida see konkreetne respodent vastas näiteks 3 kuud tagasi. Teisal lähenemisel ei intervjueerita samu respodente uuesti. Kuid valimi moodustamisel jälgitakse samu põhimõtteid, mis eelmine kord ning valim koostatakse struktuurilt eelmisega võrreldav. Vastavalt uurimisobjektile liigitatakse paneelid: tarbijate (üksikisikute, leibkondade) paneelid; kaupluste paneelid; televaatajate paneelid uuritakse telekanalite vaadatavust jne. Esimesse gruppi kuuluvad näiteks Emori poolt igakuiselt tehtav leibkondade paneeluuring, milles omakorda eristatakse 2 paneeli: 1. ostupaneel – kust ja mida leibkonnad ostavad (toote ja markide kaupa)
17 62 0,68 0,62 0,06 18 69 0,72 0,69 0,03 19 81 0,76 0,81 0,05 20 85 0,8 0,85 0,05 21 87 0,84 0,87 0,03 22 88 0,88 0,88 0 23 89 0,92 0,89 0,03 24 94 0,96 0,94 0,02 25 94 1 0,94 0,06 8. Jagada valim viieks võrdse mahuga osaks. Kontrollida nii moodustatud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi H0: µ1 = µ2 = µ3 = µ4 = µ5 (kasutades dispersioonanalüüsi metoodikat ja võttes olulisuse nivooks = 0.05). Üldine rühmasisene dispersioon: Üldkeskmine: Rühmadevaheline dispersioon: 1 2 3 4 5 Yi Yi- (Yi- dispersio keskv keskv)^2 on 1.-5
Statistika uurimistöö Teema: nimetähed Üldkogum :12 klass Valim: oma klass Variatsioonirida: 3,4,4,4,4,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,6,6,6,6,7,7,7,8 N = 26 Tunnus : diskreetne Jaotustabel X (Arv) 3 4 5 6 7 8 F( Sagedus) 1 6 10 5 3 1 W (Suhteline3,80% 23,10% 38,50% 19,20% 11,50% 3,80% sagedus%) T ä h te d e a r v n im e s 12 10 8 S a g e d u s 6 F( S agedus ) 4 2 0 3 4 5 6 7 8 T ä h te d e a r v Mediaan - variatsioonrea keskmine liige Me = 5 Mood - variatsioonrea kõige suu...
oma vaadete propageerimks. Antakse võrdselt tasuta eetriaega.osadel rohkem raharohkem reklaami,sp kehtestab riik kampaaniakulude ülemmäära.Igal valijal 1 hääl Majoritaarne valimissüstmajoritaarne e enamusvalimiste süstkõige vanem,moodust ühemandrilised valimisringkonnad.valitakse igast ringkonnast 1 kandidaat,kel kõige enam häälikehtib lihthäälteenamuse põhimõte.majorit presidendi valiml rakendat absoluutse häälteenamuse nõuekoguda vaja 50%+1hääl.major valim plussiks selgus ja lihtsus.miinusannab eelised juhtivatele suurparteidele,diskrimineer väiksemaid. Kaotsiläinud hääledkaotaja hääli ei arvestata kuidagi. Proportsionaalne valimissüstlaialt levinud,jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega,mitmemandaadilised valimisringkonnad515mandaadilist valimisringkonda.kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjastuleb eelistada pigem erakonda isikule
Kirjeldav statistika - teeme järeldusi valimi piires. (sagedustabel-kui palju? kui suur osa?) Valim - uuritavad isikud/objektid. Vastajad Üldkogum - need kelle kohta tehakse järeldused. Valim peavad olema esinduslik (need proportsioonid, mis on üldkogus, peavad kehtima ka valimi korral), piisavalt suure inimeste hulgaga, igal üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase Intervalltunnus e arvtunnus - alati üheselt järjestatav ja vahemikud on võrdsed.Nt vanus, pikkus, kaal, kehamassi index, sissetulek. Sobib Pearsoni korrelatsiooni kordaja Binaarse...
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2
4. Uuringu meetod: KVANTITATIIVNE · Kuna eesmärgiks on saada empiirilisi andmeid täpset piiritletud objektide kohta. · Uurimismaterjal on kogutud eesmärgiga et saab rakendada arvulist mõõtmist. · Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal . 5. Üldkogum on inimeste koguhulk, mille kohta informatsiooni vajatakse. Üldkogumiks on inimesed ,kes tarbivad igapäevaselt toiduaineid. Valim on inimeste esinduslik hulk üldkogumist. Valimiks on inimesed, kes käivad tarbivad toiduained tavapäraselt ehk pidevalt sarnaseid tooteid . KAHTLANE???:( 6. Kuidas uuring läbi viia? Uusun et tuleks koostada küsimustik ja seda tuleks levitada meili teel või siis postkirjana koju inimestele. Muidugi kõige parem variand oleks personaal intervjuu, näiteks kaubanduskeskustes teha küsitlusi, küsida inimestel ja ise riste vedada vajalikule kohale.
1. Kõrgemalt arenenud riikidesse 2. Vähemarenenud riikidesse Neljas peatükk ● Tööhõive muutlikkus Euroopa riikides, võrdluses välis- ja kodumaised ettevõtted ● Võrdluses Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa: 1. Kaubavahetuse muutlikkus 2. Teenuste ja tootmise erinevus 3. Välismaiste firmade tütarettevõtted ja kodumaised firmad Viies peatükk ● Tööjõunõudluse elastsus ● Valim (18 riigi erinevad firmad) ● Metoodika ● Itaalia, Sloveenia, Portugal, Bulgaaria kõige elastsemad ● Soome, Holland kõige vähem elastsed Kokkuvõte ● Välismaiste ja riigisiseste ettevõtete tööhõive muutlikkus ● Tööhõive muutlikkus tööjõu nõudluse ja pakkumise järgi ● Tööhõive muutlikum välismaistes tütaretevõtetes ● Tööjõu nõudluse elastsus sõltub asukohamaast ning päritolumaast ● Riigi valimine sõltuvalt sealsetest reeglitest
tekivad uued institutsioonid, neljandaks võib algne institutsioon muutuda ülearuseks ja ta võidakse välja vahetada v uuendada. 2.Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon (lk. 272-276) Küsimused kvantitatiivse uuringu kohta (loengumaterjalist): 1. Valim ja üldkogum, representatiivsus (esindavus), valimi suuruse seos üldkogumi suurusega (faili lk. 1-2). Küsitletavate ÜLDKOGUM (ehk populatsioon) kõik need inimesed,keda antud küsitlusega tahetakse hõlmata (kelle seisundit,arvamusi või hoiakuid soovitakse uurida ). Näiteks kõik Eesti 15-75 aastased elanikud, kõik Tallinna koolide 8-te klasside õpilased, VALIM ehk väljavõtukogum (sample)-osa üldkogumisse kuuluvatest inimestest, kes on antud uuringus valitud esindama
.. 200-300 200-300 250 28 7000 38 -179,5 32220,25 ... 300-400 300-400 350 42 14700 80 -79,5 6320,25 ... 400-600 400-600 500 50 25000 130 70,5 4970,25 ... Üle 600 600-1000 800 20 16000 150 370,5 137270,3 ... Kokku 150 64425 4822025 USALDUSINTERVALLID Usaldusintervalle on vaja selleks, et hinnata valimi ja üldkogumi vastavust. Valim on juhuslik,võib esineda erinevaid tulemusi. Tehes üldistusi üldkogumile,peame veaga arvestama. Usaldusintervalle kasutataksegi selle vea hindamiseks. Keskmine esindusviga. Valimi suurenedes esindusviga väheneb. Selle leidmiseks on erinevad valemid lähtuvalt sellest, kas üldkogumi suurus on teada või ei ole.(valimi mahu võtmisel ei arvestata missing lahtrit) Piiresindusviga. Jälle kaks valemit lähtuvalt üldkogumist. Kasutatakse t-jaotuse täiendkvantiili
Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui
Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusküsitlusi ning näost-näkku intervjuusid. Valim oli neil väga laiamahuline. Nad küsisid kümme küsimust, et kui palju sa antud olukorda kardad. Vastamise skaala oli ühest neljani: 4- väga kartustäratav ja 1- üldse mitte hirmutav. Uurimisküsimused: Kui palju sa kardad seda: Petta saamist, tüssamist, sinult raha välja nõudmist; et keegi sinu koju sisse murrab, kui sind kodus pole; et keegi su koju sisse murrab samal ajal kui sa oled kodus; et keegi sind vägistab/ seksuaalset väärkohtlemist; et sind tapetakse;
Statistika 1 Statistika põhimõisted STATISTIKA - 1. KIRJELDAV STATISTIKA andmete korrastamine, nähtavaks tegemine, lihtsamate karakteristikute arvutamine 2. TÕENÄOSUSTEOORIA 3. ÜLDISTAV / JÄRELDAV (MATEMAATILINE) STATISTIKA suhteliselt väikese osa objektide (valimi) andmete abil järelduste tegemine kõigi objektide kogumi (üldkogumi) kohta. Järelduste tegemine põhineb tõenäosusteoorial VALIM ÜLDKOGUM STATISTILINE ANDMESTIK OBJEKTID, TUNNUSED, VÄÄRTUSED ANDMETE e TUNNUSTE TÜÜBID 1 KIRJELDAV STATISTIKA 1. Tabelite koostamine 2. Graafikud ja joonised 3. Lihtsamate karakteristikute arvutamine Andmetabeli koostamine Iga objekt saab endale tabelis ühe rea, Iga tunnus omale ühe veeru ja iga väärtus ühe lahtri. 2 NIMITUNNUSED (näi. Rah...
Statistika uurimistöö. Õpilaste koolitee pikkus 1) Kogum: 12 klass Valim: 12a klassi 26 õpilast 2) Variatsioonirida (km): 0,2; 0,3; 1; 1; 1; 1; 1,5; 1,5; 1,5; 1,8; 2; 2,5; 3; 3; 5; 6; 7; 9; 9; 9; 10; 10; 20; 20; 20; 24 3) Sagedustabel ja sagedus-jaotustabel X (km) f W (%) 03 14 53,8 3,1 6 2 7,7 6,1 9 4 15,5 9,1 12 2 7,7 12,1 15 0 0 15,1 18 0 0 18,1 21 3 11,5 21,1 24 1 3,8 N= 26 100 4) Koolitee pikkus protsentuaalselt 60 50 40 w (%) 30 ...
isiklike arvamuste ning kogemuste. 4. Uuringu läbiviimise meetod Küsituls viiakse läbi interneti teel, sest see võimaldab küsitleda suurel hulgal inimesi, see on odavaim meetoditest, sellel meetodil on kõrge vastamismäär, see on mugav ja võimaldab vastajal jääda anonüümseks ning lisaks puudub intervjueerija mõju. 5. üldkogum · Üldkogumi moodustavad 50000 kliendikaardi omanikku. · Valim moodustatakse kihtjuhuvalimi abil. Küsitletavad valitakse juhuslikult, igast piikonnast võrdne osakaal vastajaid. 6. Kuidas? Küsitlused vastavad valitud kliendid interneti teel. Neile saadetakse link e-mailile. Kliendikaardi sõlmimisel antsid kliendid loa endale uueidseid, kirju ja küsitlusi saata e- mailile. Koostasid: Ederly Talu Kerli Küttis Sirle Kruuser
determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks.) Kiirhinnangu meetod- on rate)-arvväärtused 0 ja 1 (0% ja 100%) vahel. kellele või millele üldistatakse uurimuse tulemusi. Valim uurija intensiivne meeskonnapõhine uurimismetoodika, kasutatakse esmase Kumulatiivnehaigestumus ehk CIR- isikute propotsioon, kes mingil käsutuses olevate objektide hulk. Objekt uurimisalune ühik, ülevaate andmiseks (sh sekkumiste efektiivsuse hindamiseks) ja selleks ajavahemiku algul on haigusvabad, kuid selle ajajooksul haigestuvad / üksikindiviid. Tunnus objektil mõõdetav näitaja. Andmestik
Sellega püstitatakse uurimisküsimus, et kas tegu on immigrantide diskrimineerimisega. Andmete kogumiseks kasutati põhiliselt Rahvastiku Tervise Ülevaate Uuringut, Inglismaa Tervise Uuringut, Tervise ja Pensioni Uuringut ja Uute Immigrantide Uuringut. Kasutades nimetatud allikaid, koguti piisavalt andmeid inimeste pikkuse, immigrandi staatuse ja tööjõu turu väljundite kohta. Selleks, et uuring oleks võimalikult täpne, pandi paika täpsed kriteeriumid valimi moodustamiseks. Valim moodustati täiskasvanud meestest, vanuses 20- 60 eluaastat, kelle immigrandi staatus on määratud sünnikoha järgi. Immigrandid jagati kolme rühma. Esimeses rühmas olid immigrandid, kes olid riiki saabunud keskmiselt 19 aastaselt ja elanud riigis rohkem kui 18 aastat. Teise rühma immigrandid saabusid keskmiselt 18 aastaselt ja on elanud riigis kauem kui 21 aastat. Kolmanda rühma immigrandid saabusid kahekümnendate eluaastate lõpus ja on riigis elanud 6-7 aastat
Taustinfona oli nii palju teada, et siiani ei ole ühtset arusaama IQ ja psühhiaatriliste käitumismustrite olulise seose suhtes ning peamiselt on seda uuritud meessoost kurjategijate hulgas (ning uuringutes käsitletakse enamasti crystallized IQ tulemusi). Uurijad püstitasid hüpoteesi, et esineb negatiivne korrelatsioon psühhiaatriliste käitumismustrite ning fluid IQ vahel ja testisid oma hüpoteesi kinnipeetud naiskurjategijate peal. Uurijad viisid läbi seosteuuringu ning valim koostati juhuslikkuse põhimõttel. Uurimises osales 56 kinnises asutuses viibivat naissoost kurjategijat, kes kõik olid toime pannud kuriteo ning kõigil oli tuvastatud mingi psühhiaatriline haigus. Kõigile uuringus osalejatele oli määratud kindel ravi ning kõik said ka psühhiaatri nõustamist.Osalejate keskmine vanus oli 39,0, SD = 9,8 ning nende haridus varieerus alghariduse ning kõrghariduse vahel. Mõõdetavateks muutujateks
Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise kirjutada vabavastusena. · Kaks küsimust oli nelja-ja viiepalliline Likerti skaala. · Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammis Excel. Lühike teoreetiline ülevaade vigastustest · Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades.
Kõige levinumaks näitajaks on standardhälve. Standardhälve iseloomustab vastuste harjuvust keskmise ümber. Variatsioonikoefitsient on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe. VALIMI MOODUSTAMINE Valikuuring on statistiline uuring, milles otsustused kogumi kohta tehakse valimi (kogumi ühe osa) baasil. Valim peab olema representatiivne ehk andma õige ettekujutuse uuritava elanikkonna omadustest. Valimi moodustamise meetodid: · Juhuslik valik teatud kogumist valitakse valim juhuslikult. Igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse. (Näide: võetakse kogu elanike nimekiri ja siis juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja) · Süstemaatiline valim objektide valimine toimub fikseeritud sammuga. (Näide: elanikkonnaregistrist võetakse iga kümnes inimene) · Kihtvalim selle meetodiga püütakse vältida juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Valim
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 12 6 11 62 20 62 7 98 10 1 52 27 80 25 94 46 38 74 95 33 71 15 96 4 87 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=45, 04 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=1164,123 Standardhälve: Sx=34,1193 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=38 Haare: R=97 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 t0,1; 24= 1,711 (Studenti tabelist) Dispersiooni usaldusvahemik: ...
2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete kogumisviis, töötlemisviis, võimalikud järeldused). Statistiline vaatlus (küsitlus, dokumentide läbivaatamine, ankeedi korraldamine, andmete hankimine statistilistest andmebaasidest). Vaatlusandmete kokkuvõtt ja esialgne töötlemine. Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3) Statistilise vaatluse vead Metodoloogilised vead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. – vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud. – vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud. – vaatluse juhendmaterjalid pole üheselt mõistetavad. Registreerimisvead (tahtlikult tekitatud vead; mittetahtlikud vead). tahtlikud vead – andmeid moonutatakse meelega. mittetahtlikud vead – jämedad vead (tekivad mõõtmist, vaatlust või küsitlemist segava
Kuidas erinevad teineteisest need meetodid? Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim? - selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel Mida tähendab juhuslik valim? Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? vastustele paned numbrid (näiteks jah ... 1-10) Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursuseanalüüs on keeleteaduses ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
