Meeste 110 m 1,067 13,72 9,14 14,02 Meeste 400 m 0,914 45 35 40 Naiste 100m 0,84 13,0 8,5 10,5 Naite 400m 0,762 45 35 40 Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele
Miks jäi siis Venemaal pärisorjust kaotamata? Millistel tingimustel vabastati Eesti talupojad pärisorjusest? 1816.aastal, 3) Millistel tingimustel kaotati Venemaal pärisorjus? Talupoeg sai omada kinnisvara, tegeleda nt kaubanduse ja käsitööga. Mõisnik ei tohtinud enam tema eraellu sekkuda. Maa jäi aga endiselt mõisnikule, mis tuli tema käest välja osta. 4) Nimeta suurte reformide ajastu ümberkorraldused. Vähenesid seisuslikud vahed, majandus-ja kultuurielu elavnes, ühiskond vabanes vaimselt. 5) Kes on segaseisuslased? Uus Vene haritlaste põlvkond, kelle haridustee oli majanduslikel põhjustel pooleli jäänud. 6) Mis on vastureformid? Tagurlik poliitika ehk olemasolevate reformide piiramine või tühistamine. 7) Miks puhkes 1905. aastal Venemaal revolutsioon? Sest sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi veelgi ja rahvas oli nii rahulolematu, et puhkes revolutsioon.
RÕHTPALKHOONE EHITUS Referaat Õppeaines: Hoone osad Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................1...
Suverehvidele minimaalne mustri sügavus 1.6mm, talverehvidele minimaalne 3mm. Õlid Õlid jagunevad mineraalõlid, pool-,täissünteetiline. Õlisid iseloomustatakse 2 põhinäitajaga viskoosus ja kvaliteet. Viskoosus iseloomustab õli sisehõõrdumist. Õli on kas vedelam või paksem. Teine näitaja on õli kvaliteet, see millistele määrimistingimustele õli vastab, need näidud on alati pakendil kirjas. Inimene saab teha valiku ise. Ükski tuntud firma ei tooda mittekvaliteetset õli, vahed on siiski olemas. Õlid sobivad vastavalt valmistamisele erinevatesse kohtadesse. Õli nõul on nt sellised tähed ja numbrid: SAE 5W-40. SAE on õli viskoosuse näit. Viskoosus on mootori õli voolavuse mõõt (määr). Kui õli voolab kiiresti, on selle viskoosus väike. Antud juhul on tegemist aastaringkse õliga st, et talvel on selle õli viskoosus 5W ja suvel 40. Õli 5W pumbatavuse temperatuur on -30o. API SJ/CE levinuim kvaliteedi näitaja on API
JA EI MUUDA MITTE MIDAGI NING KOPEERID KÕIK LIHTSALT ÜMBER!!! INDIVIDUAALNE ÜLESANNE 1 IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2010 a. sügissemester Üliõpilane: SINU NIMI Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed on AO BO ja AO CO on vastavalt antud km, leida lõikuvad asukoha jooned ja esitada tulemus graafiliselt. Selgitada, kuidas toimub praktiliselt kauguste vahe mõõtmine ja kuidas muutuvad asukoha joonte asendid, kui kauguste vahe määramisel mõõdetakse ajalist intervalli täpsusega = ±1 sec? (Vt. Veebist LORAN navigatsioonisüsteemi materjale). B O o A C
kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises Mustafiguuriline Punasefiguuriline stiilis krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Tihti kasutati vaasimaalis ka mustreid, levinuim on
Ekvaatori ja selle lähedal olevad alad saab kaardil kujutada moonutusteta. Kaugenedes ekvaatorist pooluste suunas, moonutused suurenevad ja pooluse läheduses olevad alad on siiratud lõpmatusse ning need ei projekteerugi silindri pinnale. Mercatori projektsioon on konformne ehk õigenurkne. Silindri laotamisel tasandile on meridiaanid kujutatud vertikaalsete sirgetena ja paralleelid nendega risti. Meridiaanide vahekaugused on kogu kaardi ulatuses samad, paralleelide vahed on pooluste suunas välja venitatud. Mercatori projektsiooni kasutatakse ekvatoriaalvööndi kaardistamistel ja navigatsioonikaartide koostamiseks. UTM põiksilindriline konformne projektsioon Täiendanud saksa matemaatikud/geodeedid Gauss ja Krüger Tuntud ka Gauss-Krügeri projektsioonina Maakera on paigutatud silindrisse, mis puutub maakera mööda Greenwitchi meridiaani ja silindri telg ühtib ekvaatori teljega. Kogu maakera jagatakse meridiaanidega 6°või 3°tsoonideks. Tsoonide
lahti. Keera jalad õiget pidi, täida vatiiniga. Õmble jalalabad paarikaupa kokku, jäta õmbluse ava. Pööra jalalabad õiget pidi, täida vatiiniga, sule ava. Õmble jalalabad käsitsi säärte külge. Keha. Õmble sissevõtted ja ühenda omavahel kehapooled, ülemine serv jääb lahti. Kinnita käed ja jalad käsitsi keha külge. Ühenda käsitsi pea ja keha. Tepi jalad põlvekõrguselt ning käed küünarnukikõrguselt läbi. Tepi varvaste ja sõrmede vahed, keeruta paar ringi õmblusniiti tugevasti ümber randmet. Riidest nuku õmblemine toimus kollektiivse tööna 2011/12 õppeaastal, 3. veerandil. Kätlin Piirimaa ja Kadi Arula õmblesid nuku pea valmis. Mina, st. Stella Salu õmblesin nukule keha, käed ja jalad ning ühendasin eri kehaosad kokku. 2.2 Nukule alusriiete õmblemine. Materjalid: 1. Valget õhukest puuvillast riiet 2. Kummipaela 3
2.2 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Hüdrotrafo Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele.
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Lk 58. 68 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 98. 69 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_metsatulekahjud_2007.pdf (08.02.2011). 70 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 57. 71 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 57. metsatulekahjusid soodustavaks teguriks. Päikselisi tunde oli 1997. aasta kevad-suvisel perioodil (lisa 4) Eestis keskmiselt kokku 1611 tundi. Ning 2007. aastal oli sama näitaja 1444. Suurimad vahed tulevad eespool mainitud juulist ja augustist, kus näitajate erinevus on 118 tundi juulis ja 97 päikselist tundi augustis. Kuna päikesekiirgus võib olla suuresti üheks metsatulekahjusid soodustavaks teguriks, siis võib oletada et nii suur tundide erinevus mõjutas tulekahjude tekkimist, levikut ja kustutustöid. Keskmine õhutemperatuur 1997. aastal (lisa 1) oli kõrgem 2007. keskmisest vaid neljal kuul jaanuaris, veebruaris ning juulis ja augustis
Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnamajad ja tänavad: Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegused mugavused: kraanivesi, keskküte, elekter jms. Linnamajad olid enamasti kõrged , isegi viie-kuue korruselised. Suurem osa käsitöölistest elas oma perega tõõkoja või poe peal. Ajapikku hakati majadele tegemarohkem aknaid. Kõige sagedamini ehitati majad puusõrestikule. Vahed, mis seinapalkide vahele jäid, täideti õle-savi-plonnidega ning korruseid eraldasid laudpõrandad-laed. Kivi oli haruldane ja kallis ehitusmaterjal ning seda said endale lubada üksnes rikkad linnaelanikud. Tänu kiviraidurite tööriistade täiustumisele hakati seda aga järjest rohkem kasutama. Keskmise linnakodaniku maja oli siiski kahe-või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli
TELLISTE TÜKELDAMINE JA TÖÖTLEMINE Harilikult tükeldame tellist müürivasaraga võimalik ka kiljotiniga, statsionaalse pingiga või ka relakaga KVALITEEDI NÕUDED MÜÜRIL Et tellismüür saaks püsiv peab seotis olema vähemalt ¼ K (¼ on kivi pikkus). Tellismüür on sama tugev kui selle vuugid. Selleks on vuukidele esitatud teatud nõuded. Vuugid ei tohi olla tühjad vaid müürimört peab täitma telliste vahed üleni nii püst kui ka rõht vuukidel. Vuugi pind tohib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool kui tarindi joonistel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvestuses. Rõht ja püstvuukide normaalmõõtmed on 8-12 mm. Rõhtvuugi paksus võib erineda kuni 3 mm ja vertikaalvuuk kuni 8 mm MÜÜRITÖÖDEL LUBATUD MÖÖTME HÄLVED Vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H200 millest H on müüritud
Samal ajal asus Pitka sõjaväele relvi organiseerima. Sakslased olid Narva jõkke ära uputanud kahurid, mis Pitka eestvedamisel nüüd sealt välja toodi. Seejärel hakkas ta Tallinna tehastes ja oma töökojas raudtee kaubavagunitest soomusronge ehitama. Nende ehitust finantseeris ta sageli oma isikliku rahaga. Soomusrong Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Olid ka kahekordse seinaga vaguneid, mille vahed olid täidetud liivaga Mõned vagunid olid kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidele olid asetatud kahurid. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas. Pitka ja sõjalaevastik Sõjalaev "Vambola" Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt. Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist. Lahingukorda seatakse sõjalaevad "Lembitu" ja "Laine". Aegna saare
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja s...
et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. BAROKK Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud
3. Tuhude sagedus. Tuhudevahelist intervalli arvestatakse ühe tuhu algusest teise alguseni. Tähelepanu tuleb pöörata tuhudele, mis korduvad regulaarselt kolme kuni viie minutiliste vahedega. Esimest last oodates peaksid haigla poole hakkama liikuma siis, kui regulaarsed tuhud on käinud juba paar tundi, teise lapse puhul umbes tund aega. Aga jälgi ka seda, kui kiiresti muutuvad regulaarsete tuhude vahed lühemaks. 4. Tuhude kestvus. Tuhud peaks algusest lõpuni kestma kuskil minut aega, kuigi sünnituse varajases staadiumis võib see aeg tunduda palju pikem. Põhjus seisneb selles, et kergete tuhude algust ja lõppu on raske täpselt määratleda. 8 5.4 Enneaegne sünnitus Uurimused näitavad, et isegi ainult kergelt enneaegsed sünnitused on ohtlikumad, kui senini arvati.
Lisaks on ühistu välja ehitanud oma jagatud internetivõrgu kuid selle kasutajaid enam ei ole. Joonis 7. Ühistusisene interneti jaotuskast Vesi. Külma vee mõõtja on üldine kui ka eraldi igas korteris nii köögis kui vannitoas (Joonis 9.). 2011. aastal oli veemõõtjate näit keskmiselt nihkes 3,337 m³ ja 2012. aastal 2,901 m³. Näiteks 2012. aastal moodustasid tarnijatelt saadud ja korteriomanikele esitatud arvete vahed kokku 44,15 eurot. Üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate näitude erinevus oli 30, 245 m³ 12 Joonis 8. Veemõõtja Põllu korteris Gaas. Ehitisregistri andmetel on maja ühendatud gaasivõrku kuid 2003 aastal eemaldati gaasivõrk kogu alevikust. Elekter. Üldine elektrikilp on ühe trepikoja keldris. Korterite individuaalsed voolumõõtjad on trepikodade esimestel korrustel (Joonis 10.). Sealt on võimalik vaadata
Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis tõuseb ta mõnele kõrgemale vabale energiatasemele ja aatom läheb ergastatud olekusse. Tagasi põhiolekusse minnes kiirgab aatom footoni; sellega naaseb elektron vähima võimaliku energiaga kvantolekusse. Sellisel moel kiiratud footon omab energiat, mis võrdub elektroni algse ja kiirgamisjärgse energeetilise taseme energia vahega. Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumisspekter. 10 3
küttimismahud ning vastavalt seire tulemustele saadakse teada kas teatud liikidele on vaja kehtestada mingisuguseid kaitsemeetmeid. Ilmselt saavad seireinfot ära kasutada ka loodusvaatlusi pakkuvad turismifirmad ning lihtsalt loodushuvilised, kes maakondliku liigiarvukust vaadates saavad leida koha, kus nad suurema tõenäosusega neile soovitud liiki kohata võiksid. 12 Märkused Erinevate aastate aruannetes ei klapi mitmete liikide puhul teatud aastate kohta antud isendite arvud vahed on küll väikesed (1-5 isendit) kuid on siiski olemas. Põhjus võib olla selles, et ühes aruandes on ümardatud ning teises mitte. Oleks olnud väga hea kui isendite arvukus läbi loenduse/ jahimeeste hinnangu oleks antud kõigile liikidele hetkel oli see olemas ainult põdral, metsseal, punahirvel ja kopral. 13 Allikad Keskkonnainfo [1]. Ulukiseire seirejaamad. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?
valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega
tulnud maod olevat ära kägistanud. 9 Laokoon Vaasimaal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid.
rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine. Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega. Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused. Esinevad apnoe e. hingamispeetuse hood. Füsioloogiline apnoe: kuni 10 sekundit. Hingamishäirete korral esinevad patoloogilised apnoe hood, mis ületavad füsioloogilise piiri, tekitades organismis gaasivahetuse häiret. Hingamist tuleb lugeda ühe minuti vältel Hingamistüübid esimesel-teisel eluaastal Diafragmaalne hingamine e. vahelishase abil hingamine
(5) Maantee teatejooks on maratoni pikkune (42 195 km). Teatejooksus osaleb kuus sportlast, kes kõik jooksevad ühe vahetuse (10+5+10+5+10+5+7,195 km) (2) 3.1.3 Tõkkejooks 10 Tänapäeval on tõkkejooksude distantsid 100 m ja 400 m naistele ning 110 m ja 400 m meestele.(1) Parimad tõkkejooksjad on tavaliselt pikka kasvu, nende tõkete ületamise tehnika on väga hea ning jookskiirus samuti.(1) Tõkete kõrgused ja vahed olenevad jookjate vanusest ja soost. Noored jooksevad lühemaid distantse väiksema tõkete arvuga ja need on ka madalamad kui täiskasvanutel.(1) Tõkkejooks õpetab tunnetama rütmi ja tempot, lugema sammude arvu ja tajuma nende pikkust. Tõkkejoosutreeningust saadav tulu kandub üle hüppealadele, kus kõik need tegurid on samuti väga tähtsad.(1) Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10).(5)
viimasena spetsiaalne libisemisvastase värvi kiht. Värvkate on odavaim tekikatte viis. Puitkate ehk tekiplangutus. Tekiplangutus kaitseb tekki nii korrosiooni, kulumise kui ka vigastuste eest ja osaleb teatud määral teki üld- ja kohaliku tugevuse tagamisel. Vööriosas kasutatakse pikiplangutust kus tekiplangud on paralleelsed diametraaltasandiga. Plangud kinnitatakse värvitud teki külge peitpoltide või piikide abil. Poldiaugud suletakse puitkorkidega. Plankude vahed tihitakse ja valatakse üle spetsiaalse vaigu alusel valmistatud seguga. Ahtritekkidel kasutatakse harilikult lühematest plankudest plangutust, mille korral lühi- kesed plangud pressitakse vastu tekki kiilukujuliste põikplankudega, mis kinnitatakse teki külge eelpoolkirjeldatud viisil. Ka siin tihitakse ja valatakse plankude vahed üle spetsiaalse seguga. Mastikskate. On puidust odavam ja lihtsam paigaldada, kuid ei ole nii vastupidav kui puitkate.
Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. 53. Mida loetakse korebetooniks? Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Tsementi lisatakse nii palju, et täitematerjali terad oleksid kaetud, kuid et terade vahed oleksid täitmata. 54. Mida loetakse mullbetooniks? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, läbimõõduga 0,3...2,0mm. Mullbetoonide survetugevus on
korral laudisteelt maha sõitmist. Fotol on näha, et laudistee servast on liiv maha tallatud ja kalle on ohtlikult järsk. Joonis 12. Laudistee merepoolne ots. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) 27 Kommentaar: Fotol on näha laudistee merepoolset otsa. Näha on koht, kus lõppeb laudistee, maastik on liivane ja mereadrune. Laudistee lõppeb ära umbes 20 m ennem mere piiri. Joonis 13. Laudistee merepoolse otsa ja pinnase kõrguste vahed. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Laudistee merepoolne ots. Näha on tasapinna ja pinnase kõrguse vahet. Pinnase ja laudistee kõrguste erinevuste esile toomiseks on püstisesse asendisse pandud mobiiltelefon kõrgusega 12 cm. Laudisteel seisab lapsevanker, mille esiratta diameeter on 10 cm. Joonis 14. Laudistee ja riietuskabiini kaugus. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) 28 Kommentaar: Rannahoone kõrvalt minev laudistee ja riietuskabiini kaugus teest.
Aga kuna rahvaarv on väikese pindalaga riigi kohta üsna suur, siis on ülejäänud saar üsna ühtlaselt asustatud. Väljaarvatud saare keskosa, mis on mägine, merepinnast u 1500- 2000m. Rahva kolimise linna põhjustab turismi ja teenindava sektori areng. Rahvaarvu kasvu graafik: 2005 aastal oli Kuuba rahvaarv 11 346 670 inimest. Rahvaarvu kasv 0, 33 %, see tähendab, et aatas suureneb rahvaarv 37 444 inimese võrra. Võtsin rahvaarvu kasvu arvestamiseks 15 aastased vahed, alates 2005 - 2050, et paremini välja tuua rahvaarvu kasvu. Võrreldes maailma rahvaarvu kasvuga on see umbes 3 korda aeglasem tempo. Maailma rahvastik kasvab viimasel ajal umbes 1,5 % aastas. Kindalt ei saa midagi nii pika aja peale ette ennustada. Tabel lähtub praegusest statistikast ja on oletus. Kuuba Kuuba 10 suuremat linna + rahvaarv: La Habana, 2,201,610 Kuuba pealinn. Ühtlasi Kuuba ainus linnastu, mille kogu-
(4) intervalli (101-) konstantsed muutujad - x1 = 1, x2 = 0, x3 = 1 Sellest saame MKNK jaoks x 1 V x2V x 3 MKNK - f(x1, x2, x3, x4) = (x1Vx2Vx3)&( x1V x 4 )&( x 1 V x 2 Vx3)&( x 1 V x2V x 3 ) 2) Leian MDNK McCluskey' meetodiga MDNK leidmiseks leian funktsiooni 1de elementide kahendvektorid ja paigutan need indeksi (1de arv kahendvektoris) põhjal tabelisse. MDNK saaamiseks lähtun funktsiooni 1de piirkonnast. Määramatused märgin tärniga (*). Välja jätan vahed, mis ei vasta 2-astmele. (2n) Leian lihtimplikandid ehk sellised intervallid, mida ei ole suurimas implikantide intervallis. Tähistan implikandid A tähega. 1-de 2-sed 4-sed Indeks Vahe Vahe pk. intervallid intervallid 2 2-6* A6 4
Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika seotud ehitisega või ka nt pargikujundusega 3. MAALIKUNST kordumatu värviline kujund tasapinnal
Alusmaterjal · Laudlinade all kasutatakse lausmaterjali kuna: · Libedast materjalist lina püsib paremini paigal · Lauapind on siledam · Lauaplaatide vahed ei paista välja · Lauapind on paremini kaitstud · Nõud ei kolise · Selvelaua seelikut on kergem kinnitada Aluslinana võib kasutada viltjat materjali, paksemat kangast, kulunud laudlina, õhukest kulunud tekki. Linade kokkupanek ja liitmine · Laudlinu pannakse kokku W või M kujulist voldingut jälgides. · Sisse pressitud võib olla vaid keskjoon. · Laudlinu tuleks säilitada puul rippuvana · Linade liitmist kasutatakse pikkade laudade puhul.
nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna. Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba kõrgemale jõudnud, muutub progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest. Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse tõstmine ettevaatlik Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega. Igasugune kunstlik katse protsessi kiirendada annab lõppkokkuvõttes soovitule vastupidise tulemuse. Selline kiirustamine võib kaasa tuua ületreenitust
hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt mulla pealispinna tihenemisest ja umbrohtumisest. Ilma täppiskülvikuta õnnestub harva külvata porgandit optimaalse tihedusega. Enamasti vajab taimik harvendamist. Esimest korda on soovitav harvendada võimalikult vara, juba 10. - 15. päeval pärast tärkamist, jättes vahed 1 - 2 cm. Teist korda tuleks harvendada 2 - 3 nädalat pärast esimest harvendamist. Lõplikud vahekaugused jäetakse olenevalt külviskeemist ja sordist 3 - 5 cm. Pärast teist harvendamist on soovitav anda ka pealtväetist (näiteks 10 g karbamiidi või 15 g ammooniumsalpeetrit 1 m² kohta). Ehkki porgand on juurviljadest üks põuale vastupidavamaid, reageerib ta kuival ajal hästi ka kastmisele. Enne juulikuud ei ole meie oludes siiski tavaliselt porgandit vaja kasta.
Pane tasahaaval juurde ülejäänud tuhksuhkur ja vahusta suurel kiirusel, kuni saad paksu heleda vahu (umbes 4‒5 minutit). Maitsesta see vanillsuhkruga. Sega munakollasevaht ettevaatlikult munavalgevahu hulka. Pane vähehaaval, umbes veerand kogusest korraga, hulka jahu, ise pidevalt segades. Kalla tainas tasakesi kondiitripritsi, millel on 1 cm suurune ümar otsik. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Pritsi sinna 8 cm pikkused tainaribad, jättes neile 2,5 cm laiused vahed. Sõelu ribadele tuhksuhkrut. Küpseta 180kraadises ahjus 8‒10 minutit ehk kuni küpsised on helekuldsed. Libista need koos küpsetuspaberiga restile ning lase 10 minutit jahtuda. Eemalda paber ja jahuta küpsised restil täielikult. 5.2Palmiir Ristkülikuks rullitud lehttaigen kaetakse kaneeli ja suhkru puistega ning keeratakse rulli. Tükeldada paraja suurusega tükid. Tükid lõigatakse kolmveerandi ulatuses lahti ning ääred vajutatakse alla(tekib kringlikuju)
mitmekesistamiseks. plastika — kujuraiumis- või voolimiskunst ning selle toode, sama mis skulptuur. poolsammas — vaid pooleni seinast eenduv sammas. poos — 1) keha seisang või asend; 2) tehtud hoiak. portaal — ehitise kunstiliselt kujundatud peasissekäik. portree — teatud kindlat inimest kujutav pilt või kuju, mille loomisel on rõhutatud sarnasust. profiil — 1) külgvaade; 2) läbilõige. punasefiguuriline stiil — kreeka vaasimaalistiil, mille puhul figuuride vahed värviti mustaks, nii et figuurid jäid põhja värvi, s. t. punaseks; levis alates umbes 530. a-st e.m.a. puto — tiivulise, enamasti alasti lapse kujutis kunstis. põikhoone — ladina risti või T-kujulise põhiplaaniga, basiilikana ehitatud kiriku osa, mis vastab risti põikharule; asub põhja- lõuna suunaliselt tavaliselt pikihoone idaotsas. pärgament — töödeldud nahk, millele kirjutati enne paberi kasutusele-võttu, nimetus tuleneb Väike-Aasia linna Pergamoni nimest.
Samaaegselt jõudsid Montessori pedagoogika põhimõtted ka Eestisse. Laias maailmas tunnustatud metoodika oli meil teatud olude tõttu aastaid varjusurmas, kuid viimased umbes tosin aastat on taas võimalik Montessori metoodikast rääkida ja selle järgi töötada. Montessori pedagoogika alustoeks on kord, lapses elab igatsus korrastatud ja turvalise ümbruse järele. Lapse jaoks on vajalikud kindlad piirid, selged vahed keelatu ja lubatu vahel. Ainsaks nõuandeks täiskasvanule on, et last ei keelataks seal, kus ta maailma avastab ja otse vajab eksperimenteerimist. Levinud on eelarvamus tavapedagoogikas, et lapsele saab kõik selgeks teha rääkimise või isikliku eeskuju kaudu, lootuses et laps imiteerib tajutut. Tegelikult aga saab isiksus areneda vaid omaenese võimete rakendamise toel. Maria Montessori on öelnud, et ta ei ole loonud uut metoodikat, vaid lapsi erapooletult
nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või tugevaid tuharalihaseid, tuleks alustada siiski üldkehatreeningust, mis loob edasiseks treeninguks baaspinna. Trenni tehes tuleks lähtuda oma võimetest. See, kui üks inimene suudab kilomeetri higistamata läbida, ei tähenda, et teie sama suudab. Need vahed kaevad harjutamise käigus, kuna algajatel on areng päris kiire. Kui ollakse juba kõrgemale jõudnud, muutub progress vaevalisemaks. Treening oleneb ka vanuselistest iseärasustest. Noore inimese harjutamine peaks olema mitmekülgne, koormuste ning intensiivsuse tõstmine ettevaatlik Tuleb arvestada seda, et arenemine võtab aega. Igasugune kunstlik katse protsessi kiirendada annab lõppkokkuvõttes soovitule vastupidise tulemuse. Selline kiirustamine võib kaasa tuua ületreenitust
kahe sõidu kokkuvõttes kiireim. Suurslaalomi raja pikkus on 1.2-1.5km pikk ja umbes 28 kraadise kaldega rajal. Väravate vahe on 15m ning pööret sooritatakse 2-3 sekundiga. Suuskade pikkus on tunduvalt lühem, nende funktsionaalsus seisneb pöörete sooritamise efektiivsuses samas kiirust pöörete vahel säilitades. 2.2.4. Slaalom Slaalom on alpi võistlusaladest vanim ja tehniliselt kõige nõudlikum. Kuna väravate vahed on väiksed, tuleb teha kiiresti väikese raadiusega pöördeid, iga eksimus võib viia värava vahelejätmiseni ja seega katkestamiseni. Slaalomi sõit koosneb kiiretest paljudest pööretest, mis tuleb 1-2 sekundiga sooritada ümber väravate, mis paiknevad 6-9 m kaugusel teineteisest. Raja pikkus on alla 1km, raja kalle umbes 32%. Slaalomi suusad on kõigist teistest mäesuusaaladel kasutatavatest kõige lühemad, veidi liivakella
100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 meeste 400 m 0,914 45 35 40 tõkkejooks naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma
kõrgeima mäe (ja vulkaani) au ta ei kaotanud. Mõnede Marsi mägede ja madalaimate kohtade kõrgused meetrites on toodud trükinumbri tabelis. Esimeses veerus on esitatud kõrgused mõõdetuna kujutletavast Marsi "merepinnast", teises nn 1. keskmise ellipsoidi suhtes. Kui tasandike juures on kõrgused eri süsteemides enam-vähem võrdsed, siis kõrgemate mägede puhul on vahed kilomeetri ringis. Asi on selles, et kui mägede ümbruses oleks vesi, siis see ei jälgiks Marsi pinna keskmist kumerust, vaid veest väljaulatuva mäe tohutu mass oma gravitatsioonilise külgetõmbega tõstaks oluliselt ümbritseva vee taset. Seisaks nüüd Olympus Mons'i jalamil "lainetava Marsi mere" kaldal vaatleja ja jälgiks kaldast eemalduvat laeva, siis ei kaoks see mõne kilomeetri kaugusel horisondi taha, nagu juhtub Maal. Vaatleja näeks ka vee
Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse surid ja vili ikaldus, saadi vähemalt veekodudest kalu ning laantest metsloomi. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal, mis pärineb 8.6. sajandist e. Kr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu
tiigid, põllumajandusmaastikes paiknevad metsatukad ,rahvuspargid. Ökoloogilised faktorid (mustrid, raamid). Produktiivsus, Elupaiga heterogeensus ,Elupaiga komplekssus. Maksimaalne bioloogiline mitmekesisus esineb mõõdukalt produktiivsetes elupaikades: Kehtib globaalses kui lokaalses skaalas.Põhjus - nii madala kui ka kõrge produktsiooni tasemega aladel on liikidevaheline konkurents tugevam. Ajaline heterogeensus: Mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus, Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike.Ruumiline heterogeensus: Ruumiliselt homogeenses elupaigas võib eksteerida limiteeriva ressursi kohta ainult üks liik .Kui aga elupaik on ruumiliselt heterogeenne, siis see heterogeensus võimaldab kooseksisterida suurel hulgal liikidel .Saarte teooria : Bioloogiline mitmekesisus on :positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis Referaat sotsioloogias Õppejõud: VEIELAINEN Mõdriku2008 Sisukord KÕI ST1....................................................................................................................1 Mõdriku2008.............................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 1. Ametiühingu mõiste ja olemus......................................................................................4 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega.........................................
järgmiselt lehelt. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Kirjutusmasina käsutamisel eraldatakse lõigud taandreaga, arvutil eelistatakse aga plokksüsteemi, kus tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga (6 pt. kuni 12 pt.). Lõik lõpetatakse Enteriga, kuid ei moodustata uut tühja rida, vaid märgitakse kahe pealkirja vahele jääv tekst ja käsuga Pormat-->Paragraph-->Spacing:After 6 pt või 12 pt saadakse lõikudele sobivad vahed. Tsiteerimisel esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja autori mõtet moonutavaid sõnu. Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas,
murendada, mis omakorda vähendab materjali eluiga. - Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele. - Veevariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada - Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud Vanad tellisseinad - Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised - Tühjade vuukide täitmine on tõhus abinõu müüritise edasise lagunemise peatamiseks. - Vanaaegsed tellised on vormitud ja kuivatatud nii, et nende mõõtmed hälbivad suurtes
puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Levima hakkas ka söödiviljelus - maaharimisviis, mille käigus kasutatud maa jäeti sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Loomasõnnik väetas põldu ja mõne aasta pärast võis põllu jälle üles harida. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada, seetähendab, et hakkas arenema käsitöö.
teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake eriliste valkude süntees Rakumembraan kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks. Golgi kompleks säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasma võrgustik transpordib aineid (valke rakus laiali) Kude Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Inimese organismis on 4 erinevat koetüüpi : 1) Epiteelkude tihedasti üksteise kõrval ja raku vaheainet on vähe. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega.
Esmasuriini teke: /Toob verd glomerulis toomasoon ehk aferentse, eferentse viib ära ehk viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid. Teine kiht on suurte rakkude kiht podotsüüdid, nende vahel ka avaused. Kõige viimane kiht on hästi õhuke basaalmembraan. Filtratsioon toimub veresoonevalendikus kihnuõõnde läbi kolme rakukihi, millest kahel kihil on vahed vahel. (LOE ÜLE) Filtratsioon toiumb valendikust kihnuõõnde. Filtreerub plasma. Vormelemendid on liialt suured. Vereplasmast ei saa filtreeruda, seal ei lähe läbi globbuliinid ja albumiinid, need lähevad tagasi vereringesse, täielikult läheb läbi vesi, mineraalained, glükoos, aminohapped (kõik lähevad esmasuriiniga) Esmauriin erineb uriinist, sest seal pole suuremolekulaarseid valke. Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat
kasvatusviise, nooremad olid lapse füüsilise karistamise osas tagasihoidlikumad. Küll tulevad erinevused esile vaadates, kas vastaja enda peres on alla 18-aastaseid lapsi või mitte.Mida rohkem on lapsekasvatamise kogemusi, seda enam ollakse nõus, et lapse füüsiline korralekutsumine on paratamatu. Naiste puhul ilmnes, et kui ei ole lapsi, on väitega nõusolijaid 38%, kui aga lapsi on kaks ja rohkem, siis juba iga teine. Samalaadsed vahed ilmnevad ka meeste grupis. Vanem ja laps suhetes on 42% mehinaisi ühesugusel seisukohal, et lapse füüsiline korralekutsumine on mõnikord paratamatu. Seejuures nende hulgas, kelle peres on lapsi, on lapse füüsilise karistamise aktsepteerijate osakaal suurem kui nende hulgas, kellel peres lapsi pole. 2000. aastal viis AS Emor läbi uuringu kampaania ,,Ära löö last" raames, et hinnata hoiakuid laste kehalisse karistamisse . Lapse löömisse suhtus taunivalt 55% inimestest. Uuringus
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
