Auto Hooldamine (1)

Auto hooldamine
Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt , liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aega, kui pind on muutunud matiks. Vastavalt ilmastiku mõjule muudavad kõik värvkatted oma välimust ja tooni. Seetõttu ei pruugi originaal tooni järgi valmistatud värviretsept anda piisavalt head tulemust. Samas erinevad standardist kohati ka uued värvkatted. Võttes aluseks originaal värviretsepti võib toonimise ja proovivärvimiste abil jõuda autol olevale toonile küllalt lähedale, kuid see eeldab suurt töömahtu ja lisakulutusi. Seetõttu on palju ratsionaalsem ja kiirem kasutada värvitooni sobitamiseks hajutus tehnoloogiat st. silmale märkamatut üleminekut vanalt värvitoonilt uuele.
Autole esitatavad põhilised tehnonõuded rehvide ja amortisaatorite osas
Rehvi ja velje kasutamine vastavalt tehniliselt vastavatele nõuetele rehvi markeeringule ja aastaajale.
Suverehvid
Talverehvid
Naastrehvid
Veljed
Sõiduauto rehvide levinumad kiiruseindeksid on : Q(160), S(180), T(190), U(200), H(210)
Punane täpp rehvil – See on kergeima koha märk. Punane täpp tuleks sättida ventiili kohale.
Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi:

• Kvaliteed rehvid – neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga.
  
• DA – Defective appearance – on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täielikul valmistajapoolse garantiiga.
  
• Max 30km/h – neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus max 30km/h peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud.
  

Lamellrehv
Lamell tähendab liistakut, naastu. Sõiduauto talverehvi protektor koosnebki liistakutsest.
Meil on hakatud lamellrehvideks niometama niisugust talverehvi mille protektor koosneb lamellidest, kuid neis pole naaste.
Lamellrehvi omapära seisneb selles, et selle protektor, need liistakud on pehmest, liibuvast kummist, mis peab tagama mõõduka kiiruse juures hea haardumise .
Pehmest kummist lamellid kuluvad üpris kiiresti. Ka naastrehvid protektor koosneb lamellidest kui kumm on jäigem mistõttu neisse lamellidesse saab kinnitada naaste.
Rattaid soovitatakse tasakaalustada 10-15k km järel. Kui sügisel ja kevadel vahetada on paras aeg need enne tasakaalustada. Ratta tasakaal kaob peamiselt rehvi ebaühtlase kulumise tõttu ja vastupidi rehvi kohati kulumine viitab rehvi halvale tasakaalule.
Amortisaatorite korrasolek
Amortisaatorite ja vedrustuse eesmärk on tagada ratta ja tee pidev kontakt. Haardumine võimaldab sõidukit paremini juhtida. Pidurdustee heade amortidega lüheneb asula kiirusel 2m. Halbade või katkiste amortisaatoritega auto hakkab õõtsuma. Õõtsuva auto rattad ei toetu ühtlase jõuga teekattele vaid kord rohkem, kord vähem. Pidurdus on aga efektiivsem mida kindlamini rattad asfaldile toetuvad. Piduri võimalikud rikked :

• Purunenud vanadusest piduri voolik
  
• Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja
  
• Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi
  

Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on lekke tõttu langenud. Liikluseeskirja järgi ei tohi sõiduautoga edasi sõita, kui pidur ei tööta.
Ebaühtlase pidurdamise põhjused

• Teekatte erinev haardumine
  
• Käsipiduri seisukord, auto peab kallakul seisma käsipiduri abil seda kontrollib tehnoülevaatus üldjuhul rakenduvad tagarataste pidurid
  
• ABS piduritega autorattad ei tohi kiirel sõidul hataka lohisema isegi siis mitte, kui juht täiest jõust pedaalile vajutab
  
• Kui kiirus on 15km või väiksem peavad ABS piduritega auto rattad järsul pidurdamisel hakkama lohisema
  
• ABS piduritega auto armatuurlaual peab olema kindlasti rikke märgutuli
  

Tulede ehitus
Kindel reegel on, et pirnid vahetatakse samade parameetritega pirnide vastu. Kaitsmed samade võimsuste kaitsmete vastu.
Tulede reguleerimiseks oleks vaja teadakeskmist sõitjate arvu. Reguleeritavad tuled neid saab reguleerida auto salongist . Mitte reguleeritavad tuled – vanematel autodel sai neid keerata tulede juures olevate kruvide keeramisega. Lähituled peavad valgustama teed 40m kaugusele, kaugtuled parallelselt teega, udutuled kõrvale külgedele ja sõiduki ees. Tulede puhtuse eest hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites.
Õigeaegne kontrollis käimine vajadus
Orienteeruvalt kulumis välted.

Rehvid 40-60 tuhat km

Aku 3-5 aastat

Pidurivedelik 2 aastat

Amortisaator 50- 200k km

Veepump 100-200k km

Hammasrihm 40-100k km

Plokikaane tihend 150-250k km

Sidur 150-200k km

Klapisääre tihendid 150-200k km

Generaatori harjad 100-200k km
Kolm rooliseadme lihtsat kontrollimise viisi:

Vaatlusel mehhaaniselt seisundil.

Rooli vabakäik (käändmiku juhtimisel)’

Roolisüsteemi kinnitused (lõtk roolikannu laagrites)
Auto teenindus raamatu järgne hooldus . Kontroll ja vastavad nõuded.
Õli ja vedelike tasapind. Õli tasapinna kontrollimine toimub niitihti, et oleks välistatud õlitaseme langemine allapoole õlivarda kontroll kriipsu.
Uus mootor kulutab õli vähe, kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda. Auto on konstrukteeritud selliselt , et ta käituks igas olukorras enamvähem ühtlaselt. Kurvis sõidul avaldab tsentrifugaal jõud suuremat jõudu tagumistele ratastele, eriti väliskurvis olev. Kui tagarataste rõhk pole piisav, kaldub auto taguosa kurvi vastassuunas seda rohkem, mida pehmemad on tagarattad. Et niisugust ülejuhtivust vältida soovitab auto valmistaja tagaratastesse pumbata õhku pisut rohkem. Tagarataste suurema rõhu korral paraneb ka juhitavus roobastega teel. Sõidukil tohib kasutada valmistaja tehase poolt ette nähtud rehve. Kui rehvis on ettenähtud vähem rõhku siis selle veere takistus on suurem, rehv kuumeneb ja kulub rohkem, rehvi muster kulub kiiremini ja selle rehvi karkass saab vigastada. Rehvi veere takistuse suurenemisel on bensiini kulu tunduvalt suurem. Näidikud ja hoiatus tuled peavad olema töökorras. Kui pidurdus teekond kuival teel kiirusega 40km/h on pikem kui 13.2m täiskoormaga 14.7m pole pidurid heas korras, vajab remonti – seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS piduritega auto rattad järsul pidurdusel hakkama lohisema. ABS piduritega auto armatuurlaual peaks olema rikke signaal tuli. Liikluseeskirja järgi ei tophi autoga edasi sõita, kui pidur ei tööta, kui rool ei toimi, saju ajal ei tööta juhipoolne klaasipuhastaja.
Rehvid
Talverehvid on kohustuslikud detsembrist – märtsini. Lamell on naastrehvist vaiksema veeremisega. Lumisel teel hea haardumis võimega jäisel teel on naastrehv parema pidamisega. Lamellidega võimalik sõita ka suvel, aga kuluvad kiiremini. Suverehvidele minimaalne mustri sügavus 1.6mm, talverehvidele minimaalne 3mm.
Õlid
Õlid jagunevad mineraalõlid, pool-,täissünteetiline. Õlisid iseloomustatakse 2 põhinäitajaga viskoosus ja kvaliteet. Viskoosus iseloomustab õli sisehõõrdumist. Õli on kas vedelam või paksem. Teine näitaja on õli kvaliteet, see millistele määrimistingimustele õli vastab, need näidud on alati pakendil kirjas. Inimene saab teha valiku ise. Ükski tuntud firma ei tooda mittekvaliteetset õli, vahed on siiski olemas. Õlid sobivad vastavalt valmistamisele erinevatesse kohtadesse . Õli nõul on nt sellised tähed ja numbrid : SAE 5W-40. SAE on õli viskoosuse näit. Viskoosus on mootori õli voolavuse mõõt (määr). Kui õli voolab kiiresti, on selle viskoosus väike. Antud juhul on tegemist aastaringkse õliga st, et talvel on selle õli viskoosus 5W ja suvel 40. Õli 5W pumbatavuse temperatuur on -30o. API SJ/CE – levinuim kvaliteedi näitaja on API. Täht S tähendab et õli sobib bensiinimootorile, C – diiselmootorile. Peaaegu alati on S & C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A-st. Mida kaugemal on teine täht A-st, seda kvaliteetsem on õli. Õli tuleb vahetada vastavalt hooldus välbale, kuid vähemalt korra aastas. Ermeetilistes tingimustes säilib õli 3aastat, kuid karter ei ole ermeetiline. Õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksüdeerumise protsessi. Erinevaid õlisi ei tohi omavahel segada va. sünteetilised õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv . Seda määratakse kas mootori (RON) või uurimis meetodil(MON). Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsiooni kindlust . Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv seda väiksem on detonatsiooni oht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks kuulda on heledat mettalset kloppimist. Mootori detailid võivad puruneda.
Hõõgsüüde
Võib ka kaasneda detonatsiooniga kuid reeglina on eraldi. Mootor kuumeneb üle kui süüde on hilisem, põlemiskamber tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi pärast süüte väljalülitamist. Oktaanarv võib olla märgitud bensiiniluugi siseküljele. Neste pliivaba bensiini tootjad väidavad, et kogu heitgaasi torustik peab 2korda kauem vastu. Küünalde iga on pikem etüüliga bensiiniga peaks olema küünalde iga olema 20k km. Pliivaba bensiiniga 40k km. Diislikütus on suvine ja talvine. Suvine muutub paksuks ja kaotab voolavuse miinuskraadide juures omab määrimisvõimet ja määrib kõrgsurve aparatuuri.
Hüdroajam
Hüdroajam on ajam kus töötavaks kehaks on vedelik(neumoajamis on töötavaks kehaks gaas ). Hüdroajamit kasutatakse tänapäeva tehnikas seoses automatiseerimisega üha laiemalt. Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana .
Hüdroajami eelised on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist. Võid saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. Jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega. Ülekoormusi saab vältida koosneb enamasti standartsest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise. Lihtne on ajamit elektriliselt juhitda, mis võimaldab seda laialdaselt kasutada automaatjuhtimises.
Ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel ja heasoojus vahetus.
Hüdroajami puudused on tuleohtlikkus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele.
Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur
Hüdroajam muundab energiat mitukorda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: elektrienergia , elektrimootori mehaaniline energia, pumbast väljuv hüdrauline energia, mootorilt saadav mehaaniline energia. Iga energia muutusega kaasneb energia kadu, lisaks esinevad hüdrosüsteemis kohalikud takistused ning hüürde ja lekke kaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris siis kaod ajami hüdraulides saab jagada kaheks.

Kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootorites, neid iseloomustatakse mehaanilise kasuteguriga.

Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga.
Hüdroajami elemendid
Hüdroajamis on vedelik, hüdrauline energia muutub mehaaniliseks enegerigaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö.

Paak töövedeliku jaoks

Pump koos pumba ajamiga

Süsteemi kaitseseadmed(kaitseklapp)

Reguleerimis seadmed võlli liikumis kiiruse ja õlirõhu

Juhtimisseadmed silindri juhtimiseks

Hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks

Süsteemi abi seadmed (filter ja torustik)
Hammasratas pump
See on pump mille konstruktsioonis on hammasrattad . Hammasratas pumpi kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga.
Pumpade klasifikatsioon
Välishambumisega pumbad ja neid saab omakorda liigitada

Kahe hammasrattalised pumbad

Mitme hammasrattalised pumbad
Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad:

Eraldussektoriga pumbad

Rootor pumbad
Pumba tööpõhimõte
Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks, sisselaske pool ja surve pool. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik hamba vahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse surve torusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt surve poolelt hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemis pooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemis pooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasratas pump annab katkendliku pulseeriva vedeliku voolu. Vedelik surutakse hambavahedest välja portsjonite kaupa ning pumbast väljuva vedeliku joa rõhk ja voolu hulk on ebastabiilne. Voolu pulseerimise vähendamiseks kasutatakse pumpasid, millel on kaks paari hammasrattaid. Hammasrattas pumbad sobivad suure viskoosusega vedeliku pumpamiseks .