Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnainfoeeseireveebindexphp?
  • Keskkonnainfoeeseireveebindexphp?

Lõik failist


Põllumajandus-
ja keskkonnainstituut

Eluslooduse
mitmekesisuse ja maastike seire : suurkiskjate- ja ulukiseire
Kirjalik
töö õppeaines „Keskkonnaseire”
Tartu
2012
Sisukord
1.Eesmärgid.................................................................................................................................3
2.Seirealad...................................................................................................................................4
3.
Ulukiseirel
ja suurkiskjate seirel kasutatavad
meetodid.........................................................5
4.Tulemused................................................................................................................................7
4.1.Ulukiseire
tulemused.........................................................................................................7
4.2.Suurkiskjate seire tulemused.............................................................................................8
5.Analüüs..................................................................................................................................11
Märkused..................................................................................................................................12
Allikad......................................................................................................................................13

1.Eesmärgid
Ulukiseire
põhiülesandeks on jahiulukite asurkondade seisundi jälgimine ja
ettepanekute tegemine asurkondade soodsa seisundi säilitamiseks ning
tasakaalustatud arenguks. Samuti antakse seire tulemustest lähtuvalt
iga-aastaselt soovitusi ulukite küttimismahtude ja –struktuuri
määramaiseks. Erinevalt suurkiskjatest, mille jahti korraldab riik, antakse ulukite küttimismahtude soovitused jahimeestele mitte
keskkonnaministeeriumile (Männil et
al.
2011).
Suurkiskjate
seire eesmärgiks on saadud tulemuste põhjal
Keskkonnaministeeriumile igal aastal teha ettepanekud suurkiskjate
asurkondade kaitsekorralduslike meetmete ja säästlike
küttimislimiitide rakendamiseks. Eestis elutsevad suurkiskjad karu
Vasakule Paremale
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #1 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #2 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #3 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #4 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #5 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #6 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #7 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #8 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #9 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #10 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #11 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #12 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #13 Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire-suurkiskjate- ja ulukiseire #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jörgen kikas Õppematerjali autor
Referaat Keskkonnaseires.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Pruunkaru

PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist

Bioloogia
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus  300-500 kg  kõrgus 1,90m  habe  lõualotis keev vesi  isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved  5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved  10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik  taigavööndis  põhjas tundrani/metsatundrani  lõunas stepini/kõrbeni  eristatakse 8-9 ala

Bioloogia
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste ­ soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eesti

Ulukibioloogia ja jahindus
thumbnail
7
docx

Keskkonnamonitooringu loengu konspekt

1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): ­ Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine ­ Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas ­ enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: ­ Vastavuse seire ­ eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
12
doc

Jõevähk 2000-2009

Arvukas vähi asurkond pidurdab veekogus taimestiku kasvu ja orgaanilise materjali settimist. Niikaua kui järves püsib elujõuline vähipopulatsioon, võivad vähid tõenäoliselt takistada või aeglustada eutrofeerumisprotsessi. Jõevähk on kõrgelt väärtustatud inimese toidulaual. Ta hinnatud harrastuspüügi objekt ja ka kasvatatav liik. Kuna jõevähi puhul on tegemist mitmeti väga tähtsa liigiga, on äärmiselt vajalik populatsioonide seisundi kohta ajakohase info omamiseks pideva seire teostamine. 20. sajandil on vähivarud oluliselt kahanenud vähikatku ja teiste kahjustavate tegurite tõttu. Jõevähk on tähtis liik lähtuvalt nii ökoloogilisest, looduskaitselisest kui majanduslikust aspektist. Käesoleva referaadi eesmärk on anda lühike ülevaade 2000.-2009. aasta jõevähi seireprogrammi tulemustest. Andmed on saadud peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi koduleheküljelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ Jõevähi seireprogrammi aruannetest. 2

Algoloogia
thumbnail
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse ​On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (​Heterobasidion​) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates

Eesti metsad
thumbnail
10
docx

Referaat - Ebapärlikarp

merre ja Põhja-Jäämerre suubuvates jõgedes ning Koola poolsaarel, selgusetu on selle liigi levik Ida-Euroopas ja Siberi aladel) ja Eestis. 10, 11 Ohustatus ja kaitsestaatus Ebapärlikarp kuulub Eesti Punase Raamatu I kategooria kaitsealuste liikide hulka, IUCN-i Punase Raamatu eriti ohustatud liikude hulka, EL elupaiga direktiivi II ja V lisasse ning Berni konventsiooni III lisasse. Sellest tulenevalt on ebapärlikarbi seire peamiseks esmärgiks liigi elupaikade ja populatsiooni seisundi pidev jälgimine, et tagada vajalik informatsioon liigi kaitse korraldamiseks. Seirealad paiknevad ebapärlikarbi levikuala erinevates piirkondades. 12, 13 Keskkonnaministeeriumi 2010 aasta seire järgi on ebapärlikarbi seisund hoolimata kaitsemeetmetelt jätkuvalt halvenenud, 2010-ndal aastal oli plaanis luua eraldi kaisekorralduskava. 1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, 2010

Hüdrobioloogia
thumbnail
52
odt

Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas

...................................... 17 4.2 Elupaikade piiritlemine............................................................................ 18 4.3 Elupaikade soodsa seisundi tagamine..................................................... 19 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine.......................................................... 20 5. Kontroll......................................................................................................... 21 5.1 Seire........................................................................................................ 21 Arutelu ja kokkuvõte......................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 26 Sissejuhatus Suur-konnakotkas on kaitset vajav liik. Peale Eesti on liik üle-euroopaliselt ja ka globaalselt ohustatud liikide hulgas (Väli. 2005)

Keskkonnapoliitika ja korraldus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun