Kergejõustik uurimustöö / referaat (3)

Varstu Keskkool
11. klass
Jevgenia Grigorovitš
Kergejõustik
Referaat
Juhendaja Helve Tina
Varstu 2009
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2.Kergejõustiku ajalugu 4
3. Kergejõustiku alad 6
3.1 Jooksud ja käimine 8
3.1.1 Kiirjooks ( sprint ) 9
3.1.2 Teatejooks 10
3.1.3 Tõkkejooks 10
3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12
3.1.5 Takistusjooks 12
3.1.6 Võistluskäiminr 13
3.2 Hüppealad 13
3.2.1 Kõrgushüpe 14
3.2.2 Kaugushüpe 14
3.2.3 Kolmikhüpe 15
3.2.4 Teivashüpe 15
3.3 Tõukealad 16
3.4 Mitmevõistlus 16
Kasutatud kirjandus 18
Lisad 19
1.Sissejuhatus
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse , sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail.(2)
Siinjuures on huvitav märkida, et sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 – 195 m vahel. Vana – Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks.(6)
Valisin referaadi teemaks kergejõustik, sest selles oli minu jaoks palju huvitavaid avastusi.
Referaadi koostamise käigus sain teada kergejõustiku organisatsioonidest, ajaloost, reeglitest ja huvitavaid avastusi tegin kõrvutades kooliõpilaste jaoks soovitatavaid norme maailmarekorditega ( seisuga 23.08.09) Tundub nagu inimvõimetel ei oleks piire.
Mõistan, et sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama. Sellepärast kasutasin oma töös põhiliselt endise olümpialase ja teeneka treeneri Gerry Carr kirjutatud raamatut „Kergejõustiku alused“.
Raamatust leidsin kergejõustiku liigituse , mis omakorda tekitas huvi nii kehalise kasvatuse tundide vastu kuni olümpiamedali võitjateni.
Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus. Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks. Selle puhul anti valja Erlend Teemägi poolt kirjutatud raamat „Eesti kergejõustik 100“ Raamat annab ülevaate Eesti kergejõustiku ajaloost.(3)
Nii auväärse juubeli puhul andis Eesti post 22.septembril 2009 välja postmargi „Eesti kergejõustik 100“.(4)
2. Kergejõustiku ajalugu
Kergejõustiku ajaloo stardihetkeks saab lugeda antiikaja esimesi olümpiamänge, Vana Kreeka olümpiamänge, mis toimusid pärimuse järgi 776 a.e.Kr ja võisteldi nn. ühe staadioni jooksus (Olümpias 192,27 m, mujal 150 – 190 m) Hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus ( kettaheide , kaugushüpe, odavise , staadionijooks ja maadlus ) ning relvisjooks.
Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19 sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. (2)
Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20 saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austraalias 1918 aastal.(2)
Eesti kergejõustiku sünniks peetakse 1909 a. Tallinnas ja Tartus peetud esimesi kergejõustiku võistlusi.(3)
Esimesed suveolümpiamängud toimusid 1896 aastal Ateenas ja taliolümpiamängud 1924 Camoixis.(2)
1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF ) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210.(2)
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis .(2)
Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on mittetulundusühing, kes edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis ja juhindub IAAF ning Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) põhikirjadest, määrustest ja eeskirjadest.(5)
Olümpiakulla kergejõustikus Eestile on toonud kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1972a. Münchenist, kolmikhüppaja Jaak Uudmäe 1980 a. Moskvast, kümnevõistleja Erki Nool 2000a. Sydnyst ja kettaheitja Gerd Kanter 2008 a. Pekingist.(4)
Tähtsamad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on (2):

Olümpiamängud

Maailmameistrivõistlused

Euroopa meistrivõistlused
Veel peetakse järgmisi võistlusi:

IAAF-i maailma karikavõistlused

Euroopa karikavõistlused

Sisemaailmameistrivõistlused

Euroopa sisemeistrivõistlused

IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused
3.Kergejõustiku alad
Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus , 4×100 ja 4×400 m teatejooksus , kõrgus-, teivas -, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta - ja vasaraheites , odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.(2)
Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide , odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.(2)
Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.(2)
Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.(2)
Kergejõustik on peamiselt individuaalsetest aladest koosnev spordiala.
Kergejõustiku alasi võib liigitada( 1):
3.1 Jooksud ja käimine
3.2 Hüppealad
3.3. Tõukealad
3.4 Mitmevõistlus
Joonis 1 ja 2 illustreerivad kergejõustiku mitmekesisust.
Joonis 1
Joonis 2
Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela . Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm,
välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.
3.1 Jooksud ja käimine
Jooksud ja käimine jaguneb(1):

kiirjooks (sprint)

teatejooks

tõkkejooks

kesk- ja pikamaajooks

takistusjooks

võistluskäimine
Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii

• käsiajavõtt kui ka
  
• elektriline ajavõtt.
  

Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finišisse jõudmine registreeritakse finišijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega(2).
Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega.(2).
Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finišini on kõigile sama pikkusega. (2)
Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad.(2)
3.1.1 Kiirjooks (sprint)
Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.(5)
Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka.(1)
Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. (1)
Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena.(1)
Sprintida tuleb näiteks kullimängus, tõkkejooksus, kaugus- ja kolmikhüppes.(1)
Kooliõpilastele soovitavad sprindinormid ja võrdluseks maailmarekordid seisuga 23.08.2009, on ära toodud lisas 1.
3.1.2 Teatejooks
Olümpiamängudel on sprinditeatejooksud nii meestele kui naistele 4*100 m ja 4*400 m. 4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes.(1)
Harjutamise tulemusena teab vastuvõtja täpselt, kus vahetus toimub, ja sirutab käe teatepulga järele sellel kohal. Teatepulga korralik üleandmine sõltub üleandjast. Korralik käesirutus vahetuse ajal kindlustab lühima jooksumaa. Pole haruldane , et sportlased, kelle vahetused on suurepärased, võidavad palju parematest sprinteritest koostatud võistkonda.(1)
Teatevahetuse viise on erinevaid ja kõigil neil on oma plussid ja miinused. (1)
Õpilastel tuleb teha harjutusi lihtsate ja keerukate vahetuste õppimiseks.(1)
Teatejooksu soovitavad normid (vt lisa 2)
Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi.(5)
Maantee teatejooks on maratoni pikkune (42 195 km). Teatejooksus osaleb kuus sportlast, kes kõik jooksevad ühe vahetuse (10+5+10+5+10+5+7,195 km) (2)
3.1.3 Tõkkejooks
Tänapäeval on tõkkejooksude distantsid 100 m ja 400 m naistele ning 110 m ja 400 m meestele.(1)
Parimad tõkkejooksjad on tavaliselt pikka kasvu, nende tõkete ületamise tehnika on väga hea ning jookskiirus samuti.(1)
Tõkete kõrgused ja vahed olenevad jookjate vanusest ja soost. Noored jooksevad lühemaid distantse väiksema tõkete arvuga ja need on ka madalamad kui täiskasvanutel.(1)
Tõkkejooks õpetab tunnetama rütmi ja tempot, lugema sammude arvu ja tajuma nende pikkust. Tõkkejoosutreeningust saadav tulu kandub üle hüppealadele, kus kõik need tegurid on samuti väga tähtsad.(1)
Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10).(5)
Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt(2):
Tabel 1 Tõkete asetus teatejooksus
Ala
Tõkke kõrgus (m)
Esimene tõke stardist (m)
Tõkete vahe (m)
Viimane tõke finišist (m)
110 m tõkkejooks
1,067
13,72
9,14
14,02
100 m tõkkejooks
0,84
13,0
8,5
10,5
meeste 400 m tõkkejooks
0,914
45
35
40
naiste 400 m tõkkejooks
0,762
45
35
40
Õpilaste puhul on tõkete arv ja kõrgused erinevad täiskasvanutest. Tõkkejooksu tehniliste nõuetega õpilastele saab tutvuda lisa 3 põhjal.
3.1.4. Kesk- ja pikamaajooks
Noorte sportlaste jaoks peetakse kõiki distantse, mis on pikemad kui 800 m, pikamaajooksdeks. tipptasemel vaadatakse 800 m jooksule kui keskmaajooksule ja võistlused pikematel distantsidel kui 1500 m on pikamaajooksud. Naiste seitmevõistluses on pikim jooks 800 m, meeste kümnevõistluses 1500 m.(1)
Soovitavad keskjooksu normid õpilastele on lisa 5.
3.1.5 Takistusjooks
Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi.(2)
Takistusjooks on tuletatud murdmaajooksust ja takistustega jooksust.Selles on ühendatud kestusjooks, tõkkejooks ja veetakistuse ületamine. Praegu on see ainult meeste ala.(1)
Sportlane, kes valib oma põhialaks takistusjooksu, peab olema suurepärane kestus- ja murdmaajooksja ning hea tõkkejooksja, omades küllaldast jõudu ja vastupidavust , et takistusi ületada. Selle ala puhul on üsna raske takistustele õigesti läheneda ja äratõuke koht valida. Jooksu lõpu poole väsimus kasvab ja sageli tekib ka tõuklemist, nii et ala on päris ohtlik.(1)
Vaadates soovitavaid takistusjooksu norme (vt.lisa 6), näeme et seal on toodud näitajad alates 16 aasta vanusest ja ainult poistele, mis omakorda näitab ala ohtlikust .
3.1.6 Võistluskäimine
Võistluskäimine võeti varakult nüüdisaegsete olümpiamängude kavva ja juba aastaid on mehed võistelnud mitmetel eri distantsidel. Need on ulatunud 1500 meetrist kuni 50 km. Kaks kindlakskujunenud distantsi on 20 km ja 50 km. (1)
Õpilastele soovitavad distantsid ja normid on ära toodud lisas 7.
Võistluskäimises on kehtestatud rida lihtsaid reegleid, mille järgimine peab tagama, et võistleja käib, mitte ei jookse. Nõutav on selline käimisviis, mille puhul ka kohtuniku vilunud silm ei märka maapinnaga kontakti kadumist.(2)
Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge.(2)
3.2. Hüppealad
Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva (2) :

3.2.1 Kõrgushüpe

3.2.2 kaugushüpe

3.2.3 kolmikhüpe

3.2.4 teivashüpe
3.2.1 Kõrgushüpe
Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat ( latt ületatakse selg ees ja maandutakse turjale) Sportlaste arvates on see stiil kerge õppida, ka võlub noori lati sel moel ületamise efektne viis.(1)
Tipptasemel floppimine nõuab väga head painduvust ja täpset tahakallutust lati ületamise ajal. Niisuguse painduvuse saavutamine võtab väga kaua aega ja see on võimalik vaid süstemaatiliselt painduvusharjutusi tehes.(1)
Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.(2)
Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu võistluse ajal latti tõsta 3 cm kaupa. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Katset ei loeta, kui latt kukub võistleja süül maha.(2)
Soovitavad kõrgushüppe normid õpilastele on lisas 8.
3.2.2 Kaugushüpe
On kaks põhilist kaugushüppe tehnikat:

• siruhüpe
  
• käärhüpe(1)
  

Siruhüpe on ka algajatele võimetekohane. Selle ala tähtsamad nõuded on kiirus ja hüppevõime. Heade tulemuste saavutamiseks ei pea alati tegema käär- või siruhüpet.(1)
3.2.3 Kolmikhüpe
Nagu kaugushüpe nõuab ka kolmikhüpe suurt kiirust ja head hüppevõimet. Need kaks ala erinevad selle poolest, et kolmikhüpe koosneb kolmest järjestikusest hüppest, mis kõik on üksteisest sõltuvad. Kolmikhüppaja peab olema väga hea kiirjooksja, ta lihased peavad olema tugevad ja elastsed.(1)
Soovitavad kolmikhüppe normid on lisas 10
3.2.4 Teivashüpe
Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga.(5)
Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm.(5)
Teivashüppe korralik selgeks õppimine võtab aega. ja vajab pühendumist ja kõva tööd, et pääseda selle võluva ja dünaamilise ala tippude hulka.(1)
3.3 Tõukealad
Tõukealad võib jaotada:

• Kuulitõuge
  
• kettaheide
  
• odavise
  
• vasaraheide
  
• 
  

Need alad on tugevate ja turskete sportlaste alad ja nõuavad ohutusnõuetest ranget kinnipidamist.(1)
Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult. puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse mitmesuguseid metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º).(2)
Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud.(2)
Soovitavad normid õpilastele on lisas 12 kuni15
3.4 Mitmevõistlus
Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust.
Kümnevõistluse kavva kuuluvad:

• esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks,
  
• teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks.(2)
  

Seitsmevõistluses on:

• esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks,
  
• teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.(2)
  

Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.(2)
Sellel alal soovitavaid norme pole antud, küll aga on seisuga 23. 08.2009 selle ala maailmarekordid:

• meeste kümnevõistlus 9026 punkti, 2001 aastal
  
• naiste seitsmevõistlus 7291 punkti 1988 aastal (2)
  

Kasutatud klirjandus

Carr, G Kergejõustiku alused Tallinn, Tänapäev 2001 Lk 293

http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik Viimati alla laetud 12.01.2010

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169626www.raamatukoi.ee Viimati alla laetud 12.01.2010

http://uuseesti.ee/18833 Viimati alla laetud 14.01.2010

www.miksike.ee/referaadid/kergejõustik Viimati alla laetud10.12.2009

Kleis , R Võõrsõnade leksikon Tallinn, Valgus 1983 Lk 663
Lisad
Lisa 1
Soovitavad sprindinormid
POISID
HINNE
 
 
 
VANUS
 
100m
200m
400m
12 kuni 13
Rahuldav
16,0
33.0
78,0
 
Hea
15,0
31,0
73,0
 
Väga hea
14,0
29,0
69,0
14 kuni 15
Rahuldav
15,0
31,0
72,0
 
Hea
14,0
28,5
68,0
 
Väga hea
13,0
27,0
64,0
16 kuni 17
Rahuldav
14,5
30,0
68,0
 
Hea
13,5
28,0
64,0
 
Väga hea
12,5
26,0
60,0
18 kuni 19
Rahuldav
14,0
28,5
65,0
 
Hea
13,0
26,5
61,0
 
Väga hea
12,0
24,5
57,0
Maailmarekord
9,58
19,19
43,2
TÜDRUKUD
 
 
 
 
VANUS
 
100m
200m
400m
12 kuni 13
Rahuldav
18,0
39,0
85,0
 
Hea
16,8
36,0
80,0
 
Väga hea
15,8
33,0
76,0
14 kuni 15
Rahuldav
16,5
36,0
79,0
 
Hea
15,5
33,0
74,0
 
Väga hea
14,5
31,0
79,0
16 kuni 17
Rahuldav
16,0
34,0
77,0
 
Hea
15,0
31,0
72,0
 
Väga hea
14,0
29,0
68,0
18 kuni 19
Rahuldav
15,5
33,0
72,0
 
Hea
14,5
30,0
67,0
 
Väga hea
13,5
28,5
63,0
Maailmarekord
10,49
21,34
47,60
Lisa 2
Soovitavad teatejooksu normid
POISID
HINNE
 
VANUS
 
4 * 100m
12 kuni 13
Rahuldav
65,00
 
Hea
61,00
 
Väga hea
57,00
14 kuni 15
Rahuldav
61,00
 
Hea
57,00
 
Väga hea
53,00
16 kuni 17
Rahuldav
59,00
 
Hea
55,00
 
Väga hea
51,00
18 kuni 19
Rahuldav
57,00
 
Hea
53,00
 
Väga hea
49,00
Maailmarekord
 
37,10
TÜDRUKUD
 
 
VANUS
 
4 * 100m
12 kuni 13
Rahuldav
72,00
 
Hea
68,00
 
Väga hea
64,00
14 kuni 15
Rahuldav
67,00
 
Hea
63,00
 
Väga hea
59,00
16 kuni 17
Rahuldav
65,00
 
Hea
61,00
 
Väga hea
57,00
18 kuni 19
Rahuldav
63,00
 
Hea
59,00
 
Väga hea
55,00
Maailmarekord
 
41,37
Lisa 3
Tõkkejooksu tehnilised nõuded
 
 
 
Tõkke
Kaugus
Tõkete
 
 
 
Tõkete
kõrgus
esimese
vaheline
Kaugus
Vanus
Distants
arv
(m)
tõkkeni (m)
kaugus (m)
lõpuni (m)
 
 
 
 
 
 
 
Tüdrukud
80 m
8
0,762
12
7,5
15,5
12 - 13
 
 
 
 
 
 
Poisid
80 m
8
0,762
12
8,0
12
12 - 13
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tüdrukud
80 m
8
0,762
12
8,0
12
14 - 15
 
 
 
 
 
 
Tüdrukud
80 m
8
0,838
12
8,0
12
16 - 17
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Poisid 14 - 15
100 m
10
0,762
13
8,5
10,5
ja 16 - 17
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tüdrukud
100 m
10
0,838
13
8,5
10,5
18 - 19
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Poisid
110 m
10
0,914
13,72
9,14
14,02
16 - 17
 
 
 
 
 
 
Poisid
110 m
10
0,990
13,72
9,14
14,02
18 - 19
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Junioride
110 m
10
1,067
13,72
9,14
14,02
rahvusvahelised
 
 
 
 
 
 
võistlused
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Poisid 14 - 15
300 m
7
0,762
50
35
40
ja 16 - 17
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tüdrukud 14 - 15
 
 
 
 
 
 
ja 16 - 17
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Poisid
400 m
10
0,838
45
35
40
16 - 17
 
 
 
 
 
 
Poisid
400 m
10
0,914
45
35
40
18 - 19
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tüdrukud
400 m
10
0,762
45
35
40
16 - 17
 
 
 
 
 
 
Tüdrukud
400 m
10
0,762
45
35
40
18 - 19
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lisa 4
Soovitavad teatejooksu normi
POISID
HINNE
 
 
 
 
 
VANUS
 
80m
100m
110m
300m
400m
12 kuni 13
Rahuldav
17,5
 
 
 
 
 
Hea
16,0
 
 
 
 
 
Väga hea
14,0
 
 
 
 
14 kuni 15
Rahuldav
 
21,0
 
58,0
 
 
Hea
 
19,5
 
54,0
 
 
Väga hea
 
18,5
 
51,0
 
16 kuni 17
Rahuldav
 
20,0
 
56,0
 
 
Hea
 
19,0
 
51,0
 
 
Väga hea
 
18,0
 
48,0
 
18 kuni 19
Rahuldav
 
 
20,0
 
 
 
Hea
 
 
19,0
 
 
 
Väga hea
 
 
18,0
 
 
TÜDRUKUD
 
 
 
 
 
 
VANUS
 
80 m
100 m
110 m
300 m
400 m
12 kuni 13
Rahuldav
20,5
 
 
 
 
 
Hea
19,0
 
 
 
 
 
Väga hea
18,0
 
 
 
 
14 kuni 15
Rahuldav
18,5
 
 
63,0
 
 
Hea
17,0
 
 
59,0
 
 
Väga hea
16,0
 
 
56,0
 
16 kuni 17
Rahuldav
17,5
 
 
61,0
 
 
Hea
16,0
 
 
57,0
 
 
Väga hea
15,0
 
 
54,0
 
18 kuni 19
Rahuldav
 
20,0
 
 
86,0
 
Hea
 
18,5
 
 
80,0
 
Väga hea
 
17,5
 
 
74,0
Lisa 5
Soovitavad keskjooksu normid
POISID
HINNE
 
 
 
VANUS
 
800 m
1500 m
3000 m
12 kuni 13
Rahuldav
3,15
6,40
 
 
Hea
3,05
6,10
 
 
Väga hea
2,55
5,50
 
14 kuni 15
Rahuldav
3,00
6,00
13,00
 
Hea
2,50
5,40
12,10
 
Väga hea
2,40
5,20
11,30
16 kuni 17
Rahuldav
2,50
5,40
12,10
 
Hea
2,40
5,20
11,30
 
Väga hea
2,30
5,00
10,50
18 kuni 19
Rahuldav
2,40
5,30
11,40
 
Hea
2,30
5,10
11,00
 
Väga hea
2,20
4,50
10,20
Maailmarekord
1:41,11
3:26,00
7:20,67
TÜDRUKUD
 
 
 
 
VANUS
 
800 m
1500 m
3000 m
12 kuni 13
Rahuldav
3,40
7,40
 
 
Hea
3,25
7,10
 
 
Väga hea
3,15
6,50
 
14 kuni 15
Rahuldav
3,20
7,10
16,00
 
Hea
3,10
6,40
15,00
 
Väga hea
3,00
6,20
14,00
16 kuni 17
Rahuldav
3,10
6,50
15,30
 
Hea
3,00
6,20
14,00
 
Väga hea
2,50
6,00
13,10
18 kuni 19
Rahuldav
3,10
6,40
15,00
 
Hea
2,55
6,10
13,30
 
Väga hea
2,45
5,45
12,20
Maailmarekord
1:53,28
3:50,46
8:06,11
Lisa 6
Soovitavad takistusjooksu normid
POISID
HINNE
 
 
 
VANUS
 
1500 m
2000 m
3000 m
16 - 17
Rahuldav
7,00
6,40
 
 
Hea
6,30
6,10
 
 
Väga hea
6,00
5,50
 
18 - 19
Rahuldav
6,00
6,00
13,00
 
Hea
5,30
5,40
12,10
 
Väga hea
5,00
5,20
11,30
Maailmarekord
7:53,63
Lisa 7
Soovitavad võistluskäimise normid
POISID
HINNE
 
 
 
 
 
VANUS
 
800 m
1500 m
3000m
5000m
10000m
12 kuni 13
Rahuldav
5,15
 
 
 
 
 
Hea
4,45
 
 
 
 
 
Väga hea
4,15
 
 
 
 
14 kuni 15
Rahuldav
 
9,15
 
 
 
 
Hea
 
8,45
 
 
 
 
Väga hea
 
8,15
 
 
 
16 kuni 17
Rahuldav
 
8,45
18,30
 
 
 
Hea
 
8,15
17,30
 
 
 
Väga hea
 
8,75
16,00
 
 
18 kuni 19
Rahuldav
 
 
18,00
29,00
65,00
 
Hea
 
 
16,30
27,00
60,00
 
Väga hea
 
 
15,30
25,00
55,00
TÜDRUKUD
 
 
 
 
 
 
VANUS
 
800 m
1500 m
3000 m
5000 m
10000m
12 kuni 13
Rahuldav
5,30
 
 
 
 
 
Hea
5,00
 
 
 
 
 
Väga hea
4,30
 
 
 
 
14 kuni 15
Rahuldav
 
10,15
 
 
 
 
Hea
 
9,30
 
 
 
 
Väga hea
8,45
 
 
 
16 kuni 17
Rahuldav
 
9,30
20,00
 
 
 
Hea
 
9,00
19,00
 
 
 
Väga hea
 
8,30
17,30
 
 
18 kuni 19
Rahuldav
 
 
19,30
33,00
 
 
Hea
 
 
18,00
31,00
 
 
Väga hea
 
 
17,00
29,00
 
Lisa 8
Soovitavad kõrgushüppe normid
POISID
HINNE
 
VANUS
 
Kõrgus
12 kuni 13
Rahuldav
1,20
 
Hea
1,30
 
Väga hea
1,40
14 kuni 15
Rahuldav
1,30
 
Hea
1,40
 
Väga hea
1,50
16 kuni 17
Rahuldav
1,40
 
Hea
1,50
 
Väga hea
1,60
18 kuni 19
Rahuldav
1,50
 
Hea
1,60
 
Väga hea
1,70
Maailmarekord
 
2,45
TÜDRUKUD
 
 
VANUS
 
Kõrgus
12 kuni 13
Rahuldav
1,05
 
Hea
1,15
 
Väga hea
1,25
14 kuni 15
Rahuldav
1,10
 
Hea
1,25
 
Väga hea
1,35
16 kuni 17
Rahuldav
1,15
 
Hea
1,30
 
Väga hea
1,40
18 kuni 19
Rahuldav
1,25
 
Hea
1,40
 
Väga hea
1,50
Maailmarekord
 
2,09
Lisa 9
Soovitavad kaugushüppe normid
POISID
HINNE
 
VANUS
 
Kaugus
12 kuni 13
Rahuldav
3,70
 
Hea
4,00
 
Väga hea
4,50
14 kuni 15
Rahuldav
4,00
 
Hea
4,50
 
Väga hea
5,00
16 kuni 17
Rahuldav
4,50
 
Hea
5,00
 
Väga hea
5,50
18 kuni 19
Rahuldav
4,80
 
Hea
5,30
 
Väga hea
5,80
Maailmarekord
 
8,95
TÜDRUKUD
 
 
VANUS
 
Kaugus
12 kuni 13
Rahuldav
3,00
 
Hea
3,40
 
Väga hea
3,80
14 kuni 15
Rahuldav
3,40
 
Hea
3,80
 
Väga hea
4,10
16 kuni 17
Rahuldav
3,60
 
Hea
4,00
 
Väga hea
4,30
18 kuni 19
Rahuldav
3,80
 
Hea
4,20
 
Väga hea
4,50
Maailmarekord
 
7,52
Lisa 10
Soovitavad kolmikhüppe normid
POISID
HINNE
 
VANUS
 
Hüppe pikkus
12 kuni 13
Rahuldav
7,50
 
Hea
8,50
 
Väga hea
9,50
14 kuni 15
Rahuldav
8,50
 
Hea
9,50
 
Väga hea
10,50
16 kuni 17
Rahuldav
9,00
 
Hea
10,00
 
Väga hea
11,00
18 kuni 19
Rahuldav
10,50
 
Hea
11,00
 
Väga hea
11,50
Maailmarekord
 
18,29
TÜDRUKUD
 
 
VANUS
 
Hüppe pikkus
12 kuni 13
Rahuldav
7,00
 
Hea
7,80
 
Väga hea
8,40
14 kuni 15
Rahuldav
7,50
 
Hea
8,20
 
Väga hea
9,20
16 kuni 17
Rahuldav
7,90
 
Hea
8,70
 
Väga hea
9,60
18 kuni 19
Rahuldav
8,50
 
Hea
9,10
 
Väga hea
10,00
Maailmarekord
 
15,50
Lisa 11
Soovitavad teivashüppe normid
POISID
HINNE
 
VANUS
 
Kõrgus
14 kuni 15
Rahuldav
2,10
 
Hea
2,40
 
Väga hea
2,60
16 kuni 17
Rahuldav
2,40
 
Hea
2,70
 
Väga hea
2,90
18 kuni 19
Rahuldav
2,60
 
Hea
2,90
 
Väga hea
3,10
Maailarekord
 
6,14
TÜDRUKUD
 
 
VANUS
 
Kõrgus
14 kuni 15
Rahuldav
1,80
 
Hea
2,00
 
Väga hea
2,20
16 kuni 17
Rahuldav
1,90
 
Hea
2,20
 
Väga hea
2,40
18 kuni 19
Rahuldav
2,10
 
Hea
2,40
 
Väga hea
2,60
Maailarekord
 
5,05
Lisa 12
Soovitavad kettaheite normid
POISID
 
HINNE
 
VANUS
Ketta kaal
 
Heite pikkus
12 kuni 13
1 kg
Rahuldav
12 m
 
 
Hea
16 m
 
 
Väga hea
20 m
14 kuni 15
1 kg
Rahuldav
18 m
 
 
Hea
22 m
 
 
Väga hea
26 m
16 kuni 17
1,5 kg
Rahuldav
20 m
 
 
Hea
25 m
 
 
Väga hea
28 m
18 kuni 19
2 kg
Rahuldav
21 m
 
 
Hea
26 m
 
 
Väga hea
30 m
Maailmarekord
 
 
74,08
TÜDRUKUD
 
 
 
VANUS
Ketta kaal
 
Heite pikkus
12 kuni 13
750 g
Rahuldav
11 m
 
 
Hea
14 m
 
 
Väga hea
17 m
14 kuni 15
1 kg
Rahuldav
13 m
 
 
Hea
17 m
 
 
Väga hea
20 m
16 kuni 17
1 kg
Rahuldav
15 m
 
 
Hea
19 m
 
 
Väga hea
22 m
18 kuni 19
1 kg
Rahuldav
17 m
 
 
Hea
21 m
 
 
Väga hea
24 m
Maailmarekord
 
 
76,80
Lisa 13
Soovitavad odaviske normid
POISID
 
HINNE
 
VANUS
Oda kaal
 
Viske pikkus
12 kuni 13
600 g
Rahuldav
16 m
 
 
Hea
20 m
 
 
Väga hea
24 m
14 kuni 15
600 g
Rahuldav
22 m
 
 
Hea
28 m
 
 
Väga hea
32 m
16 kuni 17
800 g
Rahuldav
27 m
 
 
Hea
31 m
 
 
Väga hea
35 m
18 kuni 19
800 g
Rahuldav
30 m
 
 
Hea
35 m
 
 
Väga hea
39 m
Maailmarekord
 
98,48m
TÜDRUKUD
 
 
 
VANUS
Oda kaal
 
Viske pikkus
12 kuni 13
400 g
Rahuldav
15 m
 
 
Hea
18 m
 
 
Väga hea
22 m
14 kuni 15
600 g
Rahuldav
15 m
 
 
Hea
18 m
 
 
Väga hea
22 m
16 kuni 17
600 g
Rahuldav
18 m
 
 
Hea
21 m
 
 
Väga hea
25 m
18 kuni 19
600 g
Rahuldav
21 m
 
 
Hea
25 m
 
 
Väga hea
30 m
Maailmarekord
 
72,28m
Lisa 14
Soovitavad vasaraheite normid
POISID
 
HINNE
 
VANUS
Vasara kaal
 
Heite pikkus
12 kuni 13
3 kg
Rahuldav
10 m
 
 
Hea
15 m
 
 
Väga hea
20 m
14 kuni 15
4 kg
Rahuldav
15 m
 
 
Hea
20 m
 
 
Väga hea
25 m
16 kuni 17
5,45 kg
Rahuldav
20 m
 
 
Hea
25 m
 
 
Väga hea
30kg
18 kuni 19
7,26 kg
Rahuldav
25 m
 
 
Hea
30 m
 
 
Väga hea
35 m
Maailmarekord
 
 
86,74
TÜDRUKUD
 
 
 
VANUS
Vasara kaal
 
Heite pikkus
12 kuni 13
3 kg
Rahuldav
10 m
 
 
Hea
15 m
 
 
Väga hea
20 m
14 kuni 15
3 kg
Rahuldav
15 m
 
 
Hea
20 m
 
 
Väga hea
25 m
16 kuni 17
4 kg
Rahuldav
20 m
 
 
Hea
25 m
 
 
Väga hea
30 m
18 kuni 19
4 kg
Rahuldav
25 m
 
 
Hea
30 m
 
 
Väga hea
35 m
Maailmarekord
 
 
77,80
Lisa 15
Soovitavad kuulitõuke normid
POISID
 
HINNE
 
VANUS
Kuuli kaal
 
Tõuke pikkus
12 kuni 13
3 kg
Rahuldav
7,00
 
 
Hea
8,50
 
 
Väga hea
9,50
14 kuni 15
3 kg
Rahuldav
8,00
 
 
Hea
9,50
 
 
Väga hea
10,50
16 kuni 17
5,45 kg
Rahuldav
9,00
 
 
Hea
10,50
 
 
Väga hea
11,50
18 kuni 19
7,26 kg
Rahuldav
8,50
 
 
Hea
10,00
 
 
Väga hea
11,00
Maailmarekord 
 
 
23,12
TÜDRUKUD
 
 
 
VANUS
Kuuli kaal
 
Tõuke pikkus
12 kuni 13
3 kg
Rahuldav
5,00
 
 
Hea
6,00
 
 
Väga hea
7,00
14 kuni 15
3 kg
Rahuldav
6,00
 
 
Hea
7,00
 
 
Väga hea
8,00
16 kuni 17
4 kg
Rahuldav
6,50
 
 
Hea
7,50
 
 
Väga hea
8,50
18 kuni 19
4 kg
Rahuldav
7,00
 
 
Hea
8,00
 
 
Väga hea
9,00
 Maailmarekord
 
 
22,63
34