Vastus leiad õppematerjalist: Päike, tähed

Päike, tähed (3)

4 HEA

Esitatud küsimused

Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
Miks näib Päikese serv teravana?
Mis on granulatsioon?
Milline on Päikese atmosfäär?
Kuidas Päike pöörleb?
Kust saab Päike energiat?
Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekiv energia meieni?
Mida nimetatakse Päikese laiguks?
Mis on tähesuurus?
Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
Mis on värvusindeks?
Millest see sõltub?
Kuidas leida tähe ruumkiirust?
Millised on tähtede temperatuurid?
Mis on tähespekter?
Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm?
Kuidas seda koostada?
Millest sõltub tähe tasakaaluseisund?
Millest tekivad tähed?
Kuidas tekib tähe kiirgus?
Millal muutub täht punaseks hiiuks?
Kuidas lõpeb tähe areng?
Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?

Päike

Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km).

Seletage lauset „Päike on tavaline täht“.

Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks.

Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus.

Miks näib Päikese serv teravana?
Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus . Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe.

Mis on granulatsioon ?
Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi. Nende graanulite läbimõõt on 1000km.
Päikese pinnal on ka heledamad laigud – faklid -, mida on Päikese pinnal vähem, kuid nad on veel kuumemad gaasipilved, sest neil on kõrgem temperatuur kui graanulitel.

Milline on Päikese atmosfäär?
Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist :

kromosfäär, mille temperatuur on natukene madalam Päikese temperatuurist. Täieliku päikesevarjutuse ajal tuleb hõre vesinik (kromosfäär) nähtavale.

Päikese kroon, mis on samuti hõre vesinik, kuid temperatuur on tunduvalt kõrgem. Krooni läbimõõt on tohutu suur, olles suurem isegi Päikese läbimõõdust. Kroon tuleb nähtavale ainult täieliku päikesevarjutuse ajal.
Päikese atmosfääris tekivad nähtused – loited ehk protuberantsid –, mis on võimsad gaasipursked Päikese pinnalt kromosfäärist. Päike kaotab sadu tonne vesinikku ööpäevas tänu loidetele. Loidetelt tulevate vooludega mõjutab Päike otseselt Maad (näiteks põhjustades virmalisi).

Kuidas Päike pöörleb?
Päike pöörleb nii nagu gaasiline keha võib pöörelda erinevate kiirustega. Pöörlemiskiirus ekvaatoril on 25 ööpäeva, poolustel aga 35 ööpäeva, seega Päike pöörleb vööndite kaupa.

Kust saab Päike energiat?
Heeliumi tekkimine Päikesel:
I etapp: prootoni ja elektroni ühinemine, mille tagajärjel tekivad neutronid ja neutriinod (laenguta, väikese massiga osakesed).
II etapp: prootoni ja neutroni ühinemine deuteeriumi tuumaks.
III etapp: Kaks deuteeriumi tuuma ühinevad heeliumiks ja see toimub Päikese sisemuses (Päikese tuumas), mis moodustab umbes 1/3 Päikesekerast. Päikese tuumas on temperatuur 10 miljonit kraadi ning seal toimuvad termotuumareaktsioonid ja vabaneb energia.

Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekiv energia meieni ?
Päikese tuuma ümbritseb kiirgustsoon, kus tuumas vabanev energia antakse edasi kiirgusena. Kiirgustsooni ümbritseb konvektsioonitsoon kuni Päikese pinnani välja, kus energia kandub edasi konvektsioonide teel, kus kuumad gaasipilved tõusevad pinnale, jahtuvad ehk annavad oma energia ära ja laskuvad sisemusse tagasi. Päikese pinnalt jõuab energia meieni kiirgusena (footonite voona).

Mida nimetatakse Päikese laiguks?
Päikese laigud on tumedamad ja külmemad gaasipilved Päikese pinnal (temperatuur on 4000 kelvinit laigu piirkonnas). Graanulite piirkonnas on temperatuur üle 5000 kelvini.
Laigud on tugevate magnetväljade allikateks Päikesel (laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas).
Laikude piirkonnas on loidete (võimsad gaasipursked Päikese pinnalt) arv kõige suurem.
Iga 11 aasta tagant on laikude arv Päikesel väga suur, seetõttu nimetatakse neid Päikese aktiivsuse aastaks, mil Päike on eriti suur ja aktiivne. See mõjutab nähtusi Maal. Laikude arv suureneb, kusjuures laigud vahetuvad poolustena.
Laigud pöörlevad koos Päikesega. Kõige rohkem on laike keskmistel laiuskraadidel, kõige vähem aga poolustel.
Tähtede vaadeldavad parameetrid

Mis on tähesuurus?
Tähesuurus on arvuline näitaja, mis iseloomustab Päikese heledust .
Tähesuuruste klasse oli algselt kuus: 1 2 3 4 5 6 (visuaalsed suurused, millest 1 on kõige heledam ja 6 kõige tuhmim).

Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
Mida väiksem on tähesuurus, seda heledam on täht.
Iga tähesuuruse täht on järgmisest tähesuurusest 2,51 korda nõrgem. Esimese ja viimase tähesuuruse vahe 100 korda.
Tähistaeva kõige heledam täht on Sirius (tähesuurus: m = -1,45).
Tähe tegeliku heledusega tähesuurusel tegemist ei ole.
Teine tähesuurus on absoluutne tähesuurus (M), mis on tähesuurus, mis oleks tähtedel siis, kui nad asuksid meist 10 pc (parseki) kaugusel. Parsek on kõige suurem pikkusühik, millega iseloomustatakse tähtede kaugusi. 1 pc = 3,6 ly

Mis on värvusindeks? Millest see sõltub?
Värvusindeks on tähe suuruste erinevused ( vahed ) tähe poolt kiiratud erinevates spektripiirkondades. Eristatakse kolme spektripiirkonda: U –ultravioletse kiirguse piirkond; B – sinine piirkond; V – valge piirkond. Värvusindeksid sõltuvad sellest, milleses spektripiirkonnas on tähelt tulnud (kiirgunud) valgus kõige intensiivsem.
Veega tähe värvusindeks on 0. Punasemad tähed kui Veega on positiivsete värvusindeksitega. Sinisemad ja valgemad tähed kui Veega on negatiivsete värvusindeksitega.
4. Kuidas leida tähe ruumkiirust?
Ruumkiirus on tähe tegelik liikumise kiirus maailmaruumis. Seda saab leida tähe kauguse ja meie vaatesuunalise kiirguse kaudu. Seda nimetatakse Doppleri efektiks : Kui täht liigub meie suunas või meist eemal, siis kiirgunud lainepikkused muutuvad. Selle lainepikkuse muutuse kaudu saab arvutada tähe kiirust. Mida kiiremini ta liigub, seda kiiremini lainepikkused muutuvad. Kui täht liigub meist kaugemale, siis lainepikkused suurenevad (lainepikkused nihkuvad punase lainepikkuste spektri poole - punanihe ). Kui täht liigub meile lähemale, siis lainepikkused vähenevad (lainepikkused muutuvad sinisemaks - sininihe).
Enamik tähti liiguvad Päikese suhtes ruumikiirusega keskmiselt 100 km/s, kiiremate ruumikiirus on 140 km/s.
Füüsikalised parameetrid

Millised on tähtede temperatuurid?
O -- ülikuumad (T > 30 000 K) tähed
B -- Kuumad (T > 20 000 K) tähed
A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K
F -- T = 8000 K
G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur)
K -- T = 4000 K
M -- T = 3000 K ja vähem

Neid nimetatakse ka spektri põhiklassideks (7 põhiklassi).
Spektraalsed karakteristikud

Mis on tähespekter?

Pideva spektri olemasolu näitab, et tähe kiirgav pind koosneb täielikult ioniseeritud plasmast, mille kiirgusspekter sõltub ainuüksi temperatuurist.
Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär; et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite (ja isegi molekulide) spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema.
Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist.
Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb).
Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone).
Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine suurema lainepikkusega kiirguseks, aga ka tähest väljapursanud kuuma aine helendus .
Kui emissioon - ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga.
Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust.

Kirjeldage tähespektrite klassifikatsiooni.

O-- ülikuumad (T > 30 000 K) tähed; spektrijooned väga nõrgad, iseloomulikud on ioniseeritud heeliumi (He+) jooned.
B -- Kuumad (T > 20 000 K) tähed; iseloomulikud on neutraalse heeliumi tugevad jooned.
A -- Vana klassifikatsiooni põhiklass, T = 10 000 K, tugevad vesiniku Balmeri seeria jooned.
F -- T = 8000 K, spektrisse ilmuvad ioniseeritud metallide ( kaltsium , magneesium ) jooned.
G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur), spektrisse ilmuvad neutraalsete metallide jooned. Päike ongi G-klassi täht.
K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO).
M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav.

Tähtede füüsika

Mis on Hertzsprung - Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?

Hertzsprung-Russelli diagramm näitab spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahelist seost. Koostamine: ühele teljele kantakse spektriklassid ehk temperatuurid ja teisele teljele absoluutsed tähesuurused. Iga täht saab endale diagrammil oma punkti vastavalt temperatuurile ja absoluutsele tähesuurusele. Diagrammil tekivad piirkonnad: ülihiiud, punased hiiud (külmad, suured ja võimsad tähed), punased kääbused (väikeste mõõtmetega külmad tähed), valged kääbused (väikeste mõõtmetega kuumad tähed), põhijada tähed (Päike on ka peajada täht).

Mis on peajada?

Peajada kulgeb Hertzsprung-Russelli diagrammil ülevalt vasakust nurgast alla paremasse nurka. Peajada tähed on tasakaaluseisundis olevad tähed, st täht toodab sama palju energiat oma sisemuses, kui ta kiirgab välispinnalt maailmaruumi. Tasakaaluseisundis ollakse väga pikka aega (see on tähe arengus kõige pikem periood). Täht läbib oma arengus kõik need etapid (viimases etapis on ta tavaliselt valge kääbus). Päike kuulub ka peajadasse.
Ühe tähe elulugu

Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus?
Tähe tasakaaluseisund sõltub tähe massist ja sisetemperatuurist. Suuremad tähed kui Päike põlevad palju kiiremini kui Päike.
Tasakaaluseisundis peab tähe sisemuses termotuumareaktsioonide tagajärjel tekima sama palju energiat kui tähe välispind kiirgab.
Kiirgusrõhk seespoolt peab olema tasakaalustatud gravitatsioonilise tõmbejõuga (gravitatsiooniline tõmbejõud proovib tähte kokku tõmmata, kuid kiirgusrõhk proovib tähte laiali paisutada).

Millest tekivad tähed?
Arenguetapid :
I - Maailmaruum on täidetud külma ja hõreda vesinikuga (vesinikku leidub tähtedevahelises ruumis, galaktikas jne).
II - Vesinikupilves hakkab gaasi kokkutõmbumine, mille tagajärjel tekivad tihendid, mida nimetatakse gloobuliteks. Gloobulid on tähealged, mis pöörlevad (vesinik käib ringi gravitatsiooni tõttu, gravitatsiooni tõmbumine paneb gloobuli pöörlema).
III - Pöörlemise tõttu tõuseb temperatuur gloobuli keskosas sisehõõrde tõttu. Mida tihedamaks muutub gloobul , seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust.
IV - Keskosas tekinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht (seesttulev kiirgus jõuab gloobuli pinnale, mis paiskab pilve laiali). Iga tähe sünniga hakkab vesinik hajuma maailmaruumi, mis jääb kettana tiirlema ümber tekinud tähe. Sellest kettast tekivad planeedid. Süttimine toimub umbes 3000K juures.
V - Pärast sündimist algab tähe kokkutõmbumine kuni tähe sisemuses on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, siis tekivad termotuumareaktsioonid ja täht saavutab tasakaaluseisundi. Täht hakkab ennast ise kütma termotuumareaktsioonidega.
3. Kuidas tekib tähe kiirgus?
Heeliumi tekkimine tähel:
I etapp: prootoni ja elektroni ühinemine, mille tagajärjel tekivad neutronid ja neutriinod (laenguta, väikese massiga osakesed).
II etapp: prootoni ja neutroni ühinemine deuteeriumi tuumaks.
III etapp: kahe deuteeriumi tuuma ühinemine heeliumiks, kust kiirgus levib pinnale.
Üks täht võib kiirata raadiolaineid, soojuskiirgust, nähtavat valgust, röntgenkiirgust, gammakiirgust ja UV-kiirgust. Tähti uuritakse kiirguse järgi.
4. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte.
Kui kogu vesinik on muutunud heeliumiks tähe sisemuses, siis hakkab täht paisuma ja algab järgmine termotuumareaktsioon : heeliumi tuumade ühinemine süsiniku tuumadeks. Sellel reaktsioonil vabaneb palju vähem energiat kui varem, järelikult ka täht jahtub. Põhijada tähest tekib punane hiid (suur, hõre, külm, 3000K suuruse temperatuuriga täht).
Päikesel hakkab selline nähtus umbes 4,5 miljardi aasta pärast, mil Päike muutub nii suureks kuni Jupiteri orbiidiks ning neli esimest planeeti Päikese ümber aurustuvad.
5. Kuidas lõpeb tähe areng?
Kui ka heelium on muutunud süsinikuks, siis hakkab järgmine termotuumareaktsioonide etapp: süsiniku süntees rauaks. Jällegi saab täht vähem energiat kui varem. Päike ja temast väiksemad tähed tõmbuvad tasapisi kokku ja muutuvad lõpuks väikesteks valgeteks kääbusteks (väga väikeste mõõtudega tähed: Maa suurused; kuumad: 20 000-30 000 kraadi; ülitihedad: tihedus umbes miljon korda suurem kui Maal; kiirgab vähe; võib eksisteerida väga kaua). Kui ka see energia tähel otsa saab, tekib must auk (nimetatakse universumi solgitoruks, mis neelab kõik teda ümbritseva endasse). Mustad augud on mootorid , mis panevad galaktikad tööle.
6. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
Kui täht on suurema massiga kui Päike, siis võib see täht plahvatada supernoovana, millest paisumise tagajärjel tekib udukogu (nt. Orioni udukogu). Supernoova plahvatuse oluliseks tagajärjeks on see, et tekivad uued raskemad keemilised elemendid kui raud.
Kui plahvatusi ei toimuks, jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei "jääd" ega "kive", elusorganismidest rääkimata. Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas. Juba ammu enne Päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilisi elemente. Vähemalt osa massiivsemaid tähti peavad olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetanud.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 222 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

222 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiti999 Õppematerjali autor

granulatsioon tähesuurus värvusindeks ruumkiirus tähtede temperatuurid spektri põhiklassid tähespekter hertzsprung-russelli diagramm peajada tähe tasakaaluseisund punane hiid

Sarnased õppematerjalid

doc

Tähed, päike

kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000km. 5)Milline on Päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. temp 4kC- 400k C 2)kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale 2mlj C. 6)Kuidas Päike pöörleb? Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. 7) Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks 8) Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni?

Füüsika

doc

Päike, tähed, galaktikad

See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9

Füüsika

doc

Päike, tähed ja galaktikad

Planeetide geoloogia

pdf

Taevatähed

TÄHED 1. Mis on täht, kust saab ta omale energiat. - Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et

Astronoomia ja astroloogia

docx

Astronoomia kordamine

PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3

Astronoomia

doc

Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid

......................................................................16 Sissejuhatus Tänapäeval uurivad astronoomid universumit selle kogu ulatuses, maapinnast maailmaruumi ääreni. Suurim uurimisobjekt on universum ise. Universumis omakorda on suurimateks objektideks galaktikad, mille keskmine läbimõõt on sada tuhat valgusaastat. Galaktika koosneb miljarditest tähtedest. Meie kodugalaktikas Linnutee tähesüsteemis ehk lihtsalt Galaktikas arvatakse olevat 500 miljardit tähte. Tähed on Päikesega sarnased hõõguvad gaasikerad. Tavalise tähe läbimõõt küünib miljoni kilomeetrini. Tähtedevaheline ruum ei ole tühi, seal leidub gaasi- ja tolmupilvi. Aegajalt sünnib neis uus tähti. Füüsikalise eksperimendi mõttes on täht meile kättesaamatu; me võime vaid analüüsida tähtedelt meieni jõudnud valgust. Alljärgnev on puhtalt matemaatiline teooria, mis maapealse füüsika seadustest lähtudes seletab tähtede ehitust ja evolutsiooni. Sellist lähenemisviisi

Füüsika

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga

Astronoomia ja astroloogia

docx

Tähe elu lugu ja HR-diagramm

Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid täht ilmub HR-diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat). Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad oma kütuse (vesiniku) ära kiiremini ning seega on nende eluiga lühem. Teiseks ei stabiliseeru

Füüsika

Rohkem sarnaseid